formaalsusi Täis ja usaldusühing-jagatud vastutus ja risk;osanike (v.a usaldusosanike) piiramatu vastutus;AS ja OÜ-osanike või aktsionäride piiratud vastutus;võimalus kaasata ärisse suuremat kapitali;omandiõiguse lihtne üleandmine;rohkem aega ja vahendeid nõudev organiseerimine;Tulundusühistu eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huvisid ühise majandustegevuse kaudu;otsused tehakse demokraatia alusel, puudub autokraatlik juhtimine; tulundusühistud on piiratud vastutusega organisatsioonid. Tuli mittetaotlevad ettevõtted on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks ja põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.Mittetulundusühingud: aiandus-, suvila-, garaazi-, korteri-, majaomanike jt ühistud.Valitsuse ametid - rahastatakse maksutuludest ja pakuvad teenuseid, mida mitmel põhjusel valitsus ei usalda anda tulundussektorile.
o tegevusala järgi jne o suuruse järgi Mikroettevõte – 1-9 töötajaga Väikeettevõte – 10-49 töötajaga Keskmine ettevõte – 50-249 töötajaga Suurettevõte - >250 töötajaga. 1 2. Äriorganisatsioon ja ettevõtete õiguslikud vormid, nende eelised ja puudused. Äriorganisatsiooni olemus o Kõik organisatsioonid ühendavad inimesi o Igaühel on täita oma roll o Koostöös tegutsetakse ühise eesmärgi nimel o Igaüks vastutab oma osa eest organisatsiooni tegevuses o Organisatsioonidel võimuhierarhia, ametiredel o Organisatsiooni liikmed on teadlikud oma positsioonist sellel ametiredelil Organisatsioonidel on mitmed ühised tunnused: o ühendavad inimesi o nad vajavad raha o neil on omanikud o nad toodavad tooteid / osutavad teenuseid
o omandivormi o tegevusala järgi jne o suuruse järgi Mikroettevõte 1-9 töötajaga Väikeettevõte 10-49 töötajaga Keskmine ettevõte 50-249 töötajaga Suurettevõte - >250 töötajaga. 4. Äriorganisatsioon ja ettevõtete õiguslikud vormid, nende eelised ja puudused. (lk 13-19, Aerirganisatsioon_ja_ettevotete_oiguslikud_vormid) · Äriorganisatsiooni olemus o Kõik organisatsioonid ühendavad inimesi o Igaühel on täita oma roll o Koostöös tegutsetakse ühise eesmärgi nimel o Igaüks vastutab oma osa eest organisatsiooni tegevuses o Organisatsioonidel võimuhierarhia, ametiredel o Organisatsiooni liikmed on teadlikud oma positsioonist sellel ametiredelil · Organisatsioonidel on mitmed ühised tunnused: o ühendavad inimesi o nad vajavad raha o neil on omanikud
o omandivormi o tegevusala järgi jne o suuruse järgi Mikroettevõte 1-9 töötajaga Väikeettevõte 10-49 töötajaga Keskmine ettevõte 50-249 töötajaga Suurettevõte - >250 töötajaga. 4. Äriorganisatsioon ja ettevõtete õiguslikud vormid, nende eelised ja puudused. (lk 13-19, Aerirganisatsioon_ja_ettevotete_oiguslikud_vormid) · Äriorganisatsiooni olemus o Kõik organisatsioonid ühendavad inimesi o Igaühel on täita oma roll o Koostöös tegutsetakse ühise eesmärgi nimel o Igaüks vastutab oma osa eest organisatsiooni tegevuses o Organisatsioonidel võimuhierarhia, ametiredel o Organisatsiooni liikmed on teadlikud oma positsioonist sellel ametiredelil · Organisatsioonidel on mitmed ühised tunnused: o ühendavad inimesi o nad vajavad raha o neil on omanikud
o tegevusala järgi jne o suuruse järgi Mikroettevõte – 1-9 töötajaga Väikeettevõte – 10-49 töötajaga Keskmine ettevõte – 50-249 töötajaga Suurettevõte - >250 töötajaga. 4. Äriorganisatsioon ja ettevõtete õiguslikud vormid, nende eelised ja puudused. (lk 13-19, Aerirganisatsioon_ja_ettevotete_oiguslikud_vormid) Äriorganisatsiooni olemus o Kõik organisatsioonid ühendavad inimesi o Igaühel on täita oma roll o Koostöös tegutsetakse ühise eesmärgi nimel o Igaüks vastutab oma osa eest organisatsiooni tegevuses o Organisatsioonidel võimuhierarhia, ametiredel o Organisatsiooni liikmed on teadlikud oma positsioonist sellel ametiredelil Organisatsioonidel on mitmed ühised tunnused: o ühendavad inimesi o nad vajavad raha o neil on omanikud
! 3. Täisühingu osanikuks ei või olla c) riigiasutus ! 4. Kui investeeringutele arvestatakse intressi kord aastas, siis võrreldes igakuise intresside arvutamisega on tegelik intressimäär c) väiksem ! 5. Keskmise suurusega ettevõtte a) 50-249 ! 6. Millised kulud arvestatakse täismahus toote/tennuse omahinda a) perioodi kulud ! 7. Kasumilävi tükkides, kui kaup müüakse hinnaga 100 kr, püüsivkulud aastas on 3000 kr ja muutuvkulu 70kr/tk on a)100 ! 8. Likvidsuse suhtarvud näitavad d) ettevõtte lühiajalise kohustuste tasumine ! 9. Bilansi aktivakosseisu ei kuulu d) võlad ! 10. Ärikasum on b) finantsulude ja kulude vahe ! 11. EMTAK on a) Eesti majandustegevusalade klasifikator ! 12. Füüsilisest isikust ettevõtja äriregistrisse kandmine on nõutav: !! 13. Osaühingu omakapitali suurus c) 25000 ! 14. Ettevõtte materialse põhivara hulka ei kuulu c) liising ! 15. Ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate muutumise analüüs aja jooksul on
b) Rahavoogude aruanne 3. Täisühingu osanikuks ei või olla c) riigiasutus 4. Kui investeeringutele arvestatakse intressi kord aastas, siis võrreldes igakuise intresside arvutamisega on tegelik intressimäär c) väiksem 5. Keskmise suurusega ettevõtte a) 50-249 6. Millised kulud arvestatakse täismahus toote/tennuse omahinda a) perioodi kulud 7. Kasumilävi tükkides, kui kaup müüakse hinnaga 100 kr, püüsivkulud aastas on 3000 kr ja muutuvkulu 70kr/tk on: a) 100 8. Likvidsuse suhtarvud näitavad d) ettevõtte lühiajalise kohustuste tasumine 9. Bilansi aktivakosseisu ei kuulu d) võlad 10. Ärikasum on b) finantsulude ja kulude vahe 11. EMTAK on a) Eesti majandustegevusalade klasifikator 12. Füüsilisest isikust ettevõtja äriregistrisse kandmine on nõutav: d) kui tema aastakäive ületab 250 tuh kr. 13. Osaühingu omakapitali suurus c) 40 000 14. Ettevõtte materialse põhivara hulka ei kuulu c) liising 15
2. Ettevõtete õiguslikud vormid, nende iseloomustus Füüsilisest isikust ettevõtjana ehk FIE-na võib tegutseda iga teovõimeline isik, registreerides end Maksu- ja Tolliametis. Täisühing on piiramatu vastutusega äriühing, mille osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik, aga mitte riik ega kohalik omavalitsus. Täisühingul on vähemalt kaks osanikku, kes vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt oma varaga. Usaldusühing on piiramatu vastutusega äriühing, kusjuures vähemalt üks usaldusühingu osanik peab olema täisosanik (vastutab oma varaga ettevõtte tegevuse eest) ja vähemalt üks usaldusühingu osanik peab olema piiratud vastutusega usaldusosanik (vastutab sissemakse ulatuses). Osaühing on piiratud vastutusega äriühing, millel on osadeks jagatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, vaid ainult ettevõttesse investeeritud vara ulatuses.
Taktikaline – keskendub valitud sihtrühmade kesksete turundusplaanide koostamisele, mille käigus täpsustatakse eesmärgid, pannakse paika turundusmeetmestik (toode, hind jaotus, edustus), turunduseelarve ja ajakava. Samuti tuleb need turundusplaanid ellu viia ja kontrollida nende edukust. Turunduse objektideks on tooted, teenused, üritused, kogemused ja elamused, inimesed, kohad, omandiõigused, organisatsioonid, informatsioon, ideed ja tõekspidamised. 2. Nõudlusega seotud põhimõisted: vajadus , soov, nõudlus, turg Vajadus - on inimese sisemine tung millegi järele. Soov – on vajaduste kohandatud väljendused. Tihti on kohandajaks kultuurikeskkond, turundustegevus, sõprade arvamus või situatsioon. Samuti võib üks soov tuleneda mitmest vajadusest korraga. Nõudlus - sisaldab nii soovi kui ka maksevalmidust. Kui inimesel on soov,
Tagasisidet otsitakse kasutajatelt, potentsiaalsetelt klientidelt, partneritelt ning kõigilt teistelt, kellest võib abi olla ärimudeli täiustamisel. 3. Seejärel otsustada, kas teha järsk suunamuutus või jätkata samas suunas. 22.Ettevõtete juriidilised vormid (6) – lihtsalt neid teada + orienteeruv osakaal üldarvus. • Füüsilisest isikust ettevõtja. • Täisühing (kaks või enam omanikku, solidaarne vastutus kogu varaga). • Usaldusühing (vähemalt üks usaldusosanik ja üks täisosanik). • Osaühing (min osakapital 2 500 €, alates 2011 saab alustada ka väiksema summaga). • Aktsiaselts (min aktsiakapital 25 000€). • Tulundusühistu (vähemalt 2 asutajat). 23.Aktsiaseltsi ja osaühingu minimaalse aktsia- või osakapitali suurus. Osaühing 2500, alates 01.01.2011 saab OÜ-d asutada ilma osakapitali sissemakseta, osanikud
KAUBANDUS(ETTEVÕTTE) FUNKTSIOONID Ajaväärtus seisneb selles, et kaubandus teeb kauba kliendile kättesaadavaks talle sobival ajal; Kohaväärtus tähendab kaupade kättesaadavust seal, kus klient neid soovib. Omandiline väärtus väljendub selles, et kaubandus aitab kaasa kauba jõudmisele kliendi omandusse nii kiiresti ja mugavalt kui võimalik. Kaubandustegevuse tulemusena toimub omandi üleandmine 8 Info kui väärtus - mida kaubandus võib vahendada, on kliendi jaoks samuti tajutav väärtus, sest see aitab ostjal pakutavas paremini orienteeruda ja ostuotsusele jõuda. Vormiväärtus (Ei ole sageli otseselt kaubandusega seotud). Võib ka olla, nt kauplus on osaline vormi loomisel (kaupade pakkimine, kaalumine, tükeldamine jms) Ülesanne 19
Kordamisküsimused eksamiks - 2009/2010 õppeaasta 1. Ettevõtja mõiste - majanduskirjanduses ja Äriseadustikus. · Ettevõtja on isik, kes kulutab oma aja ja jõu oma ettevõtmisele, võttes enda kanda finants-, psühholoogilise ja sotsiaalse riski, saades tasuks rahulolu saavutatuga ja edu korral ka kasumi. · ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. · isiklik huvi, kasumi motiiv · millegi uue käivitamine, organiseerimine, planeerimine · erinevus kapitali andja funktsioonist · initsiatiivi ülesnäitamine · riski, vastutuse võtmine ÄS: Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. 2. Ettevõtja ja omanik-juht. Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, juhib ja korraldab ettevõtte
konkurentide tooteid Vahendajate liigid: Edasimüüja; Agent; Tootja esindaja; Hulgimüüja; Jaemüüja; Müügiagent; Turustaja, suurmüüja, esindusmüüja; Vahekaupmees, suurkaupmees (jobber) Vahendajate valimise protsess: Uurimistöö – info kogumine vahetuse kergendamiseks Müügi stimuleerimine Kontaktide loomine Kauba kohandamine Läbirääkimiste pidamine Kaubaliikumise organiseerimine Riski kandmine Finantseerimine 11. loeng internetiturundus ja sotsiaalmeediaturundus E-äri (E-Business) kujutab endast elektroonilist infovahetust organisatsioonisisestes kui ka organisatsioonivälistes äriprotsessides. E- äri südameks loetakse e-turundust. E-turundus (E-Marketing) on lihtsalt öeldes turundus internetis või turundusmeetmete rakendamine interneti tehnoloogiate kaudu. E-
tootja ja tarbija jaoks ühtse väärtussüsteemi, mis realiseeruks väärtusmugavusena. 7. Omandiõiguslõhe. Tootjad käsutavad suuri kaubakoguseid, tarbijatel on aga raha või vahetuskaup. Turundustegevus peab tagama vahetuste ja arvelduste häireteta kulgemise, mis avaldub omandiõiguse vahetamise mugavusena. NB! Vahetuste edukas juhtimine tähendab erinevate tegevuste abil mugavuste loomist nii tarbijatele kui ka tootjatele. 2. TURUNDUSKESKKOND Ükski vahetus ei toimu vaakumis. Kõik organisatsioonid on seotud oma keskkonnaga ja on mõjutatud viimase poolt. Seetõttu tuleb pidevalt keskkonna 4 Turunduse alused Mainori Kõrgkool Priit Tannik kohta andmeid koguda ja neid analüüsida. Huvi pakuvad nii praegune olukord kui ka muutumistendentsid. Eraldi käsitletakse ettevõtte sise- ja väliskeskkonna tegureid. Väline keskkond jaguneb omakorda mikro- ja makrokeskkonnaks.
oleks efektiivne, peavad kõik eesmärgid olema:· keskendatud tulemusele, mitte tegevusele;· omavahel kooskõlas;· mõõdetavad;· saavutatavad;· seotud kindla ajakavaga. 3. Põhilised juhtimisfunktsioonid - 1) Plaanimine. Eesmärkide püstitamise poliitika ja tuleviku tegevuste formuleerimine ning protseduuride kehtestamine. Juht peab oskama prognoosida ettevõtte tuleviku ja koostada konkreetseid lühi- ja pikaajalisi tulevikuplaane. 2) Organiseerimine. Ülesannete rühmitamine, töökohtade kavandamine, otsustamisõiguse delegeerimine, organisatsiooni struktuuri koostamine. Organiseerimise tulemusena kujuneb ülesande struktuur. 3) Valitsemine. Alluvate juhtimine ja juhendamine. 4) Koordineerimine. Tegevus, millega ühendatakse erinevate alluvate pingutused ühise eesmärgi saavutamiseks. 5) Kontrollimine. Kontrollitakse kehtestatud juhendite, reeglite, standardite
toodetel vahet teha. Kuid turundatakse ka isikuid, kohti, organisatsioone, ideid, tegevusi jms. Turundus võib olla suunatud ka nõudluse vähendamisele või ajalisele nihutamisele, samuti võib turundustegevus kaasneda kasumile mitteorienteeritud tegevusega - näiteks haiglate, kõrgkoolide, muuseumide ja politsei korral. Turg (market) on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ostjateks võivad olla nii üksikisikud kui organisatsioonid. 1.2. Turunduse ajalugu Turundusilminguid võib leida juba 19. sajandist. Esimene reklaamiasutus loodi Inglismaal 1800. aastal ja USAs 1840. aastal (tegevusvaldkonnaks oli seejuures kuulutuste, plakatite, vaateakende jms kujundamine). Turunduse tegelikuks sünniajaks loetakse 20. sajandi algust ja sünnikohaks USAd, kus ettevõtetes hakati looma vastavaid osakondi ning õppeasutustes viidi sisse turunduskursused. Turundustegevus muutus ettevõtete jaoks oluliseks siis, kui
ja täiendkaubad. lähedast positsiooni. Nad võivad üksteisega sarnandega erinevate tegurite poolest: - · sortiment, HUVIGRUPID: valitsusorganid, omavalitsused, keskkonna- ja tarbijakaitse organisatsioonid, konkurentsiamet, ametiühingud jms. · kasutatavad turustuskanalid TÄIENDKAUBAD: valmistajad. Ettevõtted, kes valmistavad tooteid, mida tarbitakse koos haru ettevõtete toodetega(nende hangete piisavus ja hind) · samaulatuslik vertikaalne integratsioon,
On olemas kaks olulist aspekti: vajadus vahetus Vahetuseks on vajalikud järgmised tingimused: vähemalt kaks osapoolt; kummalgi poolel peab olema midagi, mis teisele huvi pakub; pooltel peab olema võimalus omavahel suhelda; kummalgi poolel peab olema võimalus kas sõlmida see tehing või loobuda. Turg on potentsiaalsete vahetuste sfäär. Turg on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ostjateks võivad olla nii üksikisikud kui organisatsioonid. Turunduse liikumapanev jõud on tulu (kasu) saamine. Selle saab tarbija nõudlust rahuldades. Turundus on tootmise ja turustamise probleemide kompleksne lahendamine. 1. Nõudluse uurimine. 2. Nõudlusele vastava tootmise organiseerimine. 3. Toote toimetamine vahendajate kaudu tarbijani. 4. Tarbijate realisatsiooni (ostu) järgne teenindamine [garantii]. Turundus on kõik see, mida firma teeb, et hankida ja säilitada kliente. Selleks:
ka ettevõtte enda eesmärke. • Oluline on turundustegevuse eri komponentide omavaheline kokkusobivus. “Õige toode, õigel ajal, õige hinnaga, õiges kohas” 10. Sihtturud. Turu segmentimine. Sihtturg: tähendab teatud hulka inimesi või organisatsioone, kel on potentsiaalne huvi, ostuvõime ja soov kulutada raha mingit vajadust rahuldava kauba või teenuse tootmiseks. Tarbijateks/klientideks võivad olla: • üksikisikud, pered; • organisatsioonid (vähem ostjaid, kuid ostud suuremad, regulaarsemad): - tööstusturg (tootmisvahendite ost); - kaubandusturg (ost edasimüügiks); - ametkonnaturg. Sihtturu valik • Sihtturg peab olema piisavalt atraktiivne ja ettevõte peab olema võimeline seda teenindada. • Keskendudes selgelt määratletud turule võib ettevõte kujuneda sellel turul eksperdiks. Seeläbi saab ta tagada klientidele kõrge teenindustaseme Turu segmentimine
1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada
ei jõutaks ühiskonnale soovitava tulemuseni. Avalike hüviste pakkumise üle riigis otsustavad ühiskonna poolt valitud esindusorganid, mida nimetame lihtsustatult valitsuseks. Valitsuse ehk avaliku sektori üksuste hulka kuuluvad: · seadusandlikud asutused (Riigikogu) · keskvalitsus (ministeeriumid) · kohalikud omavalitsused (linna- ja vallavalitsused) · muud avaliku sektori juhtimise ja korraldamisega tegelevad organisatsioonid (Maksuamet, Haigekassa jt.). 14 Lisame juba tuttavasse majandustegevuse ringkäigu mudelisse ka valitsuse. Joonis 8 iseloomustab valitsuse rolli majandusringkäigus. Näiteks ressursiturgudelt palkab valitsus tööjõudu. Valitsuse pakutavad töökohad ei ole ainult riigivalitsemisega seotud, vaid avalikus sektoris töötavad ka õpetajad, politseinikud, arstid jne. Lisaks tööandja rollile avalikus sektoris, ostab valitsus ressursiturgudelt ka teisi tootmisvahendeid, samuti
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka
Strateegilised ressursid: tuumkompetentsid (mida osatakse eriti hästi) ja strateegilised varad – midagi haruldast ja väärtuslikku, mida ettevõte omab, nt asukoht, brändid, patendid, kvalifitseeritud töötajad, kliendiandmebaasid, olulised partnerlused. Nendele tuginedes püütakse luua püsiv konkurentsieelis. Partnerluste võrgustik: hankijad, allhankijad, outsourcing, muud olulised partnerid – võrgustikud, ettevõtete organisatsioonid, ühisettevõtted, strateegilised liidud jms Kliendisuhted: Sihtturg; klientideni jõudmine – turustuskanalite ülesehitus, kontakti viis - nt traditsioonilised kauplused, postimüük, internetimüük jne; klientidele pakutavad tugiteenused nt kohaletoimetamine, paigaldamine, väljaõpe, järelmaks, remont ja hooldus, klienditelefonid, veebilehed, parkimisvõimalused jms); hinnastruktuur – nt aja-
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed;
· Sobivate asenduskaupade olemasolu. · Lõpptarbijate ümberlülitumiskulude suurus. · Asenduskaupade omadused/kvaliteet kas ostjad loevad asenduskaupu samaväärseks või isegi paremaks kui haru tooteid. · Asenduskaupade hind. - Kaks täiendavat tegurit, mida peaks arvestama huvigruppide mõju ja täiendkaubad. · Mitmesugused huvigrupid: valitsusorganid, omavalitsused, keskkonna- ja tarbijakaitse organisatsioonid, konkurentsiamet, ametiühingud jms. · Täiendkaupade valmistajad: ettevõtted, kes valmistavad tooteid, mida tarbitakse koos haru ettevõtete toodetega (nende hangete piisavus ja hind). - Tegevusharu liikumapanevad jõud. · Harud muutuvad, sest teatud jõud tõukavad ettevõtteid muutma oma käitumist. · Liikumapanevate jõudude analüüsi rolliks on välja tuua tegevusharu tähtsaimad
kululiider, diferentseeritus, fokuseeritus. 2.Strateegilised ressursid: tuumkompetentsid (mida osatakse eriti hästi) ja strateegilised varad midagi haruldast ja väärtuslikku, mida ettevõte omab, nt asukoht, brändid, patendid, kvalifitseeritud töötajad, kliendiandmebaasid, olulised partnerlused. Nendele tuginedes püütakse luua püsiv konkurentsieelis. 3. Partnerluste võrgustik: hankijad, allhankijad, outsourcing, muud olulised partnerid võrgustikud, ettevõtete organisatsioonid, ühisettevõtted, strateegilised liidud jms 4. Kliendisuhted: sihtturg, klientideni jõudmine turustuskanalite ülesehitus, kontakti viis - nt traditsioonilised kauplused, postimüük, internetimüük jne, klientidele pakutavad tugiteenused nt kohaletoimetamine, paigaldamine, väljaõpe, järelmaks, remont ja hooldus, klienditelefonid, veebilehed, parkimisvõimalused jms),
kululiider, diferentseeritus, fokuseeritus. 2.Strateegilised ressursid: tuumkompetentsid (mida osatakse eriti hästi) ja strateegilised varad midagi haruldast ja väärtuslikku, mida ettevõte omab, nt asukoht, brändid, patendid, kvalifitseeritud töötajad, kliendiandmebaasid, olulised partnerlused. Nendele tuginedes püütakse luua püsiv konkurentsieelis. 3. Partnerluste võrgustik: hankijad, allhankijad, outsourcing, muud olulised partnerid võrgustikud, ettevõtete organisatsioonid, ühisettevõtted, strateegilised liidud jms 4. Kliendisuhted: sihtturg, klientideni jõudmine turustuskanalite ülesehitus, kontakti viis - nt traditsioonilised kauplused, postimüük, internetimüük jne, klientidele pakutavad tugiteenused nt kohaletoimetamine, paigaldamine, väljaõpe, järelmaks, remont ja hooldus, klienditelefonid, veebilehed, parkimisvõimalused jms),
Funktsionaalsete osakondade kaupa b. Territoriaalse paiknevuse järgi c. Toote või teenuse järgi d. Tarbijagruppide järgi ja e. Tootearenduse alusel. 8. Ettevõtja ja juht, ettevõtlikkus ja juhtimine Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenused ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks; ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, aga mitte nende rajajaid. 9. Ettevõtluskeskkond, riskid ettevõtluses Ettevõtlus on tegevus, mida ettevõtja arendab. Ettevõtja tegutsemist reguleerivad mitmesugused õigused, kohustused, ressursid jm tingimused, samuti keskkond, kus ta tegutseb. Seda keskkonda nimetatakse kokkuleppeliselt ettevõtluskeskkonnaks.
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKO
Koosneb viiest omavahel seotud osast: Määratleda tegevusvaldkond, luua visioon, fikseeritakse missioon, pikaajalised tegevuspõhimõtted ja sihid Visiooni ja missiooni arendamine mõõdetavaks eesmärgiks ja oodatavaks tulemuseks Kavandatakse strateegia soovitud tulemuste saavutamiseks Valitud strateegia viiakse ellu Hinnatakse tegevust ja saavutatud tulemusi Juhtimise põhifunktsioonid ja strateegiline juhtimine Juhtimisfunktsioonid Planeerimine Organiseerimine Motiveerimine Mehitamine Kontrollimine Strateegilise juhtimise etapp 3 Strateegia väljatöötamine Strateegia elluviimine Strateegia elluviimine Strateegia elluviimine Strateegia hindamine Strateegia sisaldab vastuseid paljudele küsimustele ... Kuidas ettevõtte tegevus laieneb? Kuidas ta suurendab turuosa? Kuidas ta rahuldab tarbijate vajadusi?
Toomas Saal Ettevõtlus, 2008/2009 õ.a., Tallinn 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada
Vaid enda eelistustest lähtumist, arvesta klientidega, kellele tahad meeldida. Negatiivseid assotsiatsioone teistes keeltes. 9. Ettevõtluse juriidilised vormid - teada ka nende orienteeruvat osakaalu Eestis, ettevõtlusvormi valikul arvestatavaid kriteeriume, nõutavat miinimumkapitali. Füüsilisest isikust ettevõtja. (ca 28500) Täisühing (kaks või enam omanikku, solidaarne vastutus kogu varaga). (ca 1100) Usaldusühing (vähemalt üks usaldusosanik ja üks täisosanik). (ca 880) Osaühing (min. Osakapital 2500, alates 2011 saab alustada ka väiksema summaga). (ca 75000) Aktsiaselts (min. Aktsiakapital 25000). (ca 3200) Tulundusühistu (vähemalt 2 asutajat). (ca 280) 10. Ettevõtte asukoha valik. Asukoha valikut tuleb kaaluda hoolikalt, sest: 1) See võib kaasa tuua pikaajalisi kohtustusi, vigu on raske parandada. 2) See mõjutab kulusid ja tulusid. Asukoha valikut mõjutavad tegurid:
funktsioon, eesmärk, otstarve jne, mis võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana. Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed,mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne. Kommunikatsioon on sotsiaalsüsteemi üks algelementidest. Turunduskommunikatsioon · Turundus: Kogum tegevusi, mille abil ettevõtted ja organisatsioonid loovad võimalusi väärtuste vahetamiseks oma klientidega. · Kommunikatsioon (lihtne määratlus): Protsess, mille käigus indiviidid või organisatsioonid loovad sotsiaalseid suhteid ja vahetavad sõnumeid (ühesuunaline kommunikatsioon informatsioon) · Turunduskommunikatsioon: Protsess, mille käigus rakendatakse vahendite ja võtete kogumit brändikohaseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
