konkurentsivõimet tõsta otstarbekamate IT rakenduste ja efektiivsemate investeeringute kaudu. Infotehnoloogia on valdkond, kus tõelise edu tagab vaid kõigi oluliste osapoolte: strateegide (tippjuhtide), ärijuhtide, tehniliste asjatundjate (IT spetsialistide ja arvutifirmade) ning kasutajate üksteisemõistmine ja koostöö. Hinnates IT strateegia vajadusi igal konkreetsel juhul tuleb arvestada ka järgnevaga: · Valik. IT arendusprojektide valimine tuleb teostada ettevõtte strateegilistest prioriteetidest lähtudes tuleb hinnata ühtses kontekstis kõigi ettevõtte valdkondade arendusprojektidega. Valiku etapp lõpeb käivitatud projektiga, millele on kinnitatud vastutajad, ajakava ja eelarve. · Muudatused. Tuleb arvestada, et uus IT rakendus toob ettevõttes endaga kaasa tihti suuri töökorralduse muutusi. · Raha. Lisaks traditsioonistele IT kulude ja eelarvetele tuleb suuremat rõhku panna uute strateegiliste IT projektide
Ettevõtet defineeritakse kui vastastikuses sõltuvuses olevate ressursside (inimesed, protsessid, vastutused ja alluvusseosed, toetavad tehnoloogiad ja kapital) eesmärgipärast kombinatsiooni (n.ö. võrku), mis on: 1. vastastikuses koostoimes selleks, et koordineerida funktsioonide täitmist; vahetada informatsiooni; hankida rahastamist; luua töövooge; teha otsuseid jne 2. koostoimes keskkonnaga selleks, et saavutada ettevõtte eesmärke läbi keeruka vastastike koostoimete võrgu, mis on laiali jagatud üle geograafiliste asukohtade ja aja See definitsioon määratleb ettevõtet äri- ehk toimimis-/tegutsmissüsteemina (business system). Lisaks saab ettevõtet defineerida töösüsteemina (work system), kus inimesed ja/või masinad teevad tööd kasutades informatsiooni, tehnoloogiat ja muid ressursse eesmärgiga luua tooteid ja teenuseid
· andmete edastamisel peab olema kasutatud korrektset meediat Vastavalt infovajadustele on vaja organiseerida infotöökorraldus või protsessid ning organiseerida infotööprotsesside jaoks vajalikud andmed ja nende paiknemine andmehoidlates. Organisatsioonis peab olema süsteem, mille eesmärkideks on: · pakkuda kvaliteetseid andmeid kvaliteetse informatsiooni jaoks organisatsiooni liikmetele ja temaga suhtlejatele, et toetada neid otsuste tegemisel · rahuldada ettevõtte iga (juhtimis-)taseme (töötaja/keskastme juht/tippjuht) infovajadusi nende kohustuste täitmisel (otsuste elluviimisel) organisatsioonis Sellist süsteemi nimetatakse infosüsteemiks. Infosüsteem (IS) (infotöö, süsteemitöö) Organisatsiooni info- ja süsteemitöökorraldus koos vastavate reeglite ja infotehnoloogiliste vahenditega Infotöö on töö, mille käigus toimub andmete:
� EMT tegutseb teenusepakkujana telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia vallas. EMT omab, haldab ja juhib telekommunikatsioonivõrke kohalikul turul. EMT arendab ja turustab telekommunikatsiooni ning infotehnoloogia teenuseid, lahendusi ja keskkondi. Näiteid elust- Swedbank .� Missioon .� Tundes oma klientide vajadusi, saame neile pakkuda kõige sobivamaid finantslahendusi ning seeläbi parandada nende igapäevast elujärge. Selle tulemusena suudame pidevalt suurendada ettevõtte väärtust ning anda positiivse panuse ühiskonna arengusse. .� Visioon .� Me tahame saada Põhja- ja Baltimaade juhtivaks finantsasutuseks. Olla juhtiv tähendab meile: suurimat kliendirahulolu; suurimat kasumlikkust igal koduturul; olla atraktiivseim tööandja igal koduturul. Taktikaline planeerimine .� Taktika keskendub peamiselt inimestele ja tegevustele, strateegia ressurssidele, keskkonnale ja missioonile. .� Taktika ja strateegia on alati seotud
sisemises koostegevuses ning seetõttu peetakse neid selles org-s õigeks ja õpetatakse uutele liikmetele kui sobivaid tunnetus- , mõtlemis- ja käitumisviise. Oluline on org liikmetele omased ühised väärtushinnangud, mis on aluseks otsuste tegemisel ja sanktsioonide rakendamisel. Org kultuur määrab, kuidas peab tööd tegema, mis on lubatud, mis keelatud, milline õige, milline vale käitumine. See ühtlustab töötajate käitumist, muudab ettevõtte funktsioneerimise stabiilsemaks, vähendab vajadust formaalse juhtimise ja formaalse kontrolli järele. Organisastiooni kultuuri määravad teatud kirjutamata seadused, mis on kujunenud koos organisatsiooniga. Seega kujuneb organisatsiooni kultuur välja juba organisatsiooni loomise käigus ja hiljem on seda raske muuta. Org kultuur määrab väärtused, juhtivad uskumused ja mõtteviisid, mida jagavad omavahel ühe org liikmed ning õpetavad ja annavad edasi org uutele liikmetele.
organisatsioonis teaduslikult põhjendada, avastada selle üldisi seaduspärasusi ja luua mudeleid juhtimise tõhustamiseks. Nad uurivad töötajate motivatsiooni, nende töössesuhtumisega seotud küsimusi, tööga rahulolemist mõjutavaid tegureid, käitumist grupis ja gruppidevahelist käitumist. Koolkonna üheks eesmärgiks on näidata inimese käitumise neid iseärasusi, milliseid juht peab ettevõtte huvides arvestama. Tähelepanu pööratakse juhtimise sotsiaalpsühholoogilistele külgedele ja meetoditele, milledele eelnevad koolkonnad osutasid vähem tähelepanu. 14. Enamlevinud kvantitatiivsete teooriate põhiseisukohad 1.Kvantitatiivne juhtimisteadus (Management science) ...eeldab matemaatiliste mudelite ja statistiliste meetodite kasutamist leiab rakendamist tootmisettevõtetes esma- ja keskastmejuhtimise tasandil, näit laovarude juhtimisel, org
4. müük ja turundus – toote või teenuse info viimine klientideni, tutvustades nende omandamise ja kasutamise võimalusi. 5. teenindus– tegevused, mis seonduvad teenuste osutamisega toote väärtuste suurendamiseks või säilitamiseks nt paigaldus, remont, koolitus, varuosade tarnimine, toote kohandamine Abitegevusalad- toetavad põhitegevusi ja üksteist, tagades tegevussisendi hankimise, tehnoloogia, inimressursid ja erinevad ettevõtet hõlmavad funktsioonid. 1. Ettevõtte infrastruktuur – funktsioonid, mis tagavad igapäevaste tegevuste efektiivsuse, näiteks raamatupidamine, seadusandlus, haldusjuhtimine; 2. Personalijuhtimine – ettevõtte ja töötajate vahelised suhted. Tegevused, mida tehakse selleks, et töötajaid motiveerida ja arendada; 3. Tehnoloogia arendamine – tegevused, mis on seotud info haldamise ja kasutamisega teadmiste baasi tõstmiseks. Tehnoloogia arenguga ajas; kaasas käimine 4
>1950ndad / 60ndate algus. Logistilisi süsteeme ei planeeritud ega määratletud. Tootjad tootsid, jaemüüjad tegelesid jaemüügiga, kuidas kaubad tootjatelt poodidesse / lõpptarbijatele jõuavad, oli kõigi jaoks kõrvalise tähtsusega. Jaotuslogistika all mõisteti laialivedu. Enamusel tootjatest omas suurt transpordivahendite parki oma toodete kohaletoimetamiseks. Kontroll jaotustegevuse üle vähene, koordinatsioon jaotusega ja hangetega seotud ettevõtte funktsioonide vahel puudus. 1960-ndad / 70-ndate algus. Jaotuslogistika (physical distribution) kontseptsiooni teke ja areng. Ettevõtte transpordi-, ladustamis-, kaubakäsitlus- ja pakkimistegevuste vahelise vastasmõju teadvustamine. Nende sidumine ühtseks süsteemiks ühtse juhtimise all efektiivsuse suurendamise eesmärgil. Kõige aktiivsemad jaotuslogistika arendamisel olid tootmisfirmad kui tarneahela tegevust määrav ja kontrolliv lüli 1970-ndad. Muutused tarneahela struktuuris
Kõik kommentaarid