Võrumaa
Kutsehariduskeskus
Ettevõtluskeskkond
Eestis aastal 2013-2014
Juhendaja :
Anu Seim
Õpilane: Marelle Laiv
Väimela
2014
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
38 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marellelaiv
Õppematerjali autor
finantsturgude toimimine, tehnoloogiline areng, infrastruktuuri arengutase, juhtimisoskused, tööjõu paindlikkus ja seadusandlus. Ettevõtlustingimused on näiteks finantsvõimalused, valitsuspoliitika, valitsuse programmid, haridus ja täiendkoolitus, teadus- ja arendustegevuse kasutamine, ärikeskkond ja seadusandlus, kultuurilised ja sotsiaalsed normid ja ettevõtluseks vajaliku infrastruktuuri olemasolu. Ettevõtluse tähtsus ja roll majanduses põhineb järgnevatel aspektidel: * ettevõtlus on alati eesmärgistatud ja kindlustab inimeste ja kogu ühiskonna eluvajaduste rahuldamist; * oma olemuselt on ettevõtlus uute ideede ja tulude suurendamise võimaluste pidev otsing, tagades sellega ühiskonna progressiivse * tulud ettevõtlusest on iga riigi ja piirkonna üheks põhiliseks sissetulekuallikaks. Ettevõtlus ( e. tulunduslik tegevus) on igasugune tulu saamisele suunatud majandustegevus.
kehtestavatest kohalikest maksudest. (Makud ja maksusüstee.-eesti.ee Teksti koostanud maksu-ja tolliamet) Riiklikud maksud on: Tulumaks Sotsiaalmaks Maamaks Hasartmängumaks Käibemaks Tollimaks Aktsiisid Raskeveokimaks 1.1.1 Käibemaks Eestis on käibemaksu standardmääraks 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9% ja 0% määra. Eestis on kõik igapäeva kaup maksustatud 20%-ga ja 9% maksustamist võib kasutada majutusasutused. (Makud ja maksusüstee.-eesti.ee Teksti koostanud maksu-ja tolliamet) 5 Saksamaal on peamiselt 19% ja siis veel 7% (vähendatud) käibemaksu määrad. Saksamaal alandatud maksumäära kasutatakse kaupadele, mis on eluliselt vajaliku näiteks: puuviljad, köögiviljad, liha, juust jne. (Online Umsatzsteuer Rechner für Deutschland und weitere Länder) 1.1
müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõte- plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid. Miks luua ettevõte?: · Raha teenimine · Paremini konkureerida rahvusvah. areenil. · Iseenda peremees. · Et oleks rohkem eestimaiseid tooteid ja teenuseid. · Et midagi uut turule tuua. · Eestis on soodsamad tingimused ettevõtlusega alustamiseks. · Tööpuuduses vaevlevatele inimestele võimalus tööd saada. Ettevõte on sotsiaalne süsteem. Mõjutavad seal töötavad inimesed. Ettevõtete tegevuse jaotus: a) funktsionaalne: põhifunktsioonid, toetatavad funktsioonid. b) Geneetiline: loomine, tegutsemine, likvideerimine c) Institutsionaalne: konkreetne majandusharu. (Ettevõtlusmajandusteaduse jaotus: üldine õpetus , spetsiaalsed õpetused)
............................................................................56 ARENGUKAVA.............................................................................................................................61 1 SISSEJUHATUS STRATEEGILISSE JUHTIMISSE Ettevõtte juhtimisel tuleb teha olulisi valikuid Ettevõtte sünd Turumajandusele üleminek Eestis Rõhuasetused strateegilises juhtimises Protsessile (tuleb vaadata kas kõik protsessid on tasakaalus, peab valitsema konsensus) Konkurentsile suurte kontsernide strateegiale Valitsevale äriühingule Globaalsele strateegiale Õppimisele Innovatsioonile Juhtimise praktikale Strateegilise juhtimise olemus
Mida suurem on Gini koefitsient, seda ebavõrdsem on tulude jaotus. 14. Sisemajanduse ja rahvamajanduse kogutoodang Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste(kaupade ja teenuste) koguväärtus. Territooriumipõhine SKT eristub omaniku rahvusliku kuuluvuse põhisest rahvamajanduse kogutoodangust . SKT ei võta arvesse tuluülekandeid. Näiteks Eesti SKT sisaldab küll välismaalaste Eestis teenitud kogutulu, aga ei sisalda Eesti kodanike tulu, mis on teenitud välismaal (juurde arvutatud ekspordi ja impordi kogusaldo). Enamasti ei ole SKT ja RKT erinevused suured. 15. Lõpp ja vahetoodang: lisandunud väärtuse meetod Lisandunud väärtus tootmisprotsessis kasutatud hüviste ja tootmistegurite väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust. Lõpptoodang on lõppkasutaja (majapidamised, valitsus) poolt ostetud valmisprodukt/teenus
8 Ettevõtete liigid 130 8.1 Tootmine (tööstus) ja tootmisettevõtted 130 8.1.1 Põhimõisted 130 8.1.2 Ringlusprotsess tööjaotusega majanduses 130 8.1.3 Ressursid ehk tootmistegurid 130 8.1.4 Ettevõtlus 130 8.1.5 Tootmisstruktuur 131 8.1.6 Spetsialiseerimine ja koopereerimine 131 8.1.7 Tootmisprotsessi juhtimine 131 8.2. Teenindus ja teenindusettevõtted 131 8
Kvantitatiivne majanduspoliitika, mis on põhiliselt suunatud ökonomeetriliste struktuurivõrrandite lahendamisele, kus püsiva majandusstruktuuri oludes kajastatakse majanduspoliitiliste abinõude ja eesmärkide vahekordi. Arenenud tööstusriikides toetub majanduspoliitika järjest rohkem majandusmatemaatikale ning ökonomeetriale. Otsustav läbimurre majandusmatemaatiliste meetodite kasutamise poole leidis aset juba 1947. aastal, mil nägi päevavalgust Paul Samuelsoni uurimus “Majandusanalüüsi alused”. Viimase paarikümne aasta jooksul on kvantitatiivse majanduspoliitika tähtsus oluliselt kasvanud. Majandusmatemaatika senisest laialdasem kasutamine on kindlasti põhimõtteliselt positiivne. Kuid reaalset kasu on sellest nii majanduspoliitikale kui ka majandusele siiani suhteliselt vähe. Tihti arendab majandusteadus teooriat maailma kohta, mida tegelikult
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid