Ettevõtluse alused - kordamisküsimused (0)

ETTEVÕTLUSE ALUSED TMJ0110, eksami kordamisküsimused 
Eksam: testi vormis 20 valikvastustega küsimust 
 
LOENG1 
1.  “ Ettevõtlus ” ja “ ettevõtja ” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt 
Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.). Loeng-1, lk7- 
“ Entrepreneur " -  on prantsuse päritolu. 1437. a sõnaraamatus tähistati sellega isikut, kes on 
aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. Esialgu olid sellisteks 
vahendajateks maadeuurijad (nt  Marco Polo (1254-1324)), kes reisidele asudes sõlmisid 
kaupmeestega lepingud nende kaupade müügiks. Keskajal nimetati  ettevõtjaks  paraadide ja 
muusikaliste ürituste organisaatoreid, aga ka suurte ehitusprojektide (lossid, kirikud) juhte. Nad 
juhtisid tööde teostamist, kuid ei riskinud seejuures isiklikult millegagi. 
17. sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde teostamiseks, 
kusjuures lepingu summa oli ette teada. Sõltuvalt tegelikest kuludest sai ettevõtja lisatulu või pidi 
korvama täiendavad kulutused. 
Richard  Cantillon  (1725): ettevõtja on isik, kes  tegutseb riski tingimustes.   
Beaudeau (1797): ettevõtja on isik, kes kannab vastutust ettevõetud tegevuse eest, see kes 
planeerib, kontrollib, organiseerib ja valdab ettevõtet. 
Joseph  Schumpeter  (1934): ettevõtja on  novaator , kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. 
Ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja.  
Say – ettevõtlus kui tootmistegurite kombineerimine ühtseks organismiks 
Knight – ettevõtja on kaalutletud riskide võtja ja kasum on selle eest saadav tasu 
Stevenson ja Jarillo : Ettevõtlus on protsess, mille abil  indiviidid  – kas omal käel või 
organisatsioonide sees -  püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata 
ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. 
P. Burns (2001) –  ettevõtjad  kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua 
võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest 
valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat 
kõrgemat riski ja ebakindlust. 
 
2.  “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? 
(Burnsi põhjal) loeng 1, lk 64 
Owner-manager on iseloomulik elustiiliettevõtetele – omanik juhib ja korraldab ettevõtte 
igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele ja ettevõtte kasvule 
Ettevõtja puhul on iseloomulik, orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsimisele ja 
innovatsioonile.  
 
3.  Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Ireland´i järgi. (loeng 1, slaid 
13) 
Jaotatakse kolmeks tüübiks:  
* ettevõtted, mis pakuvad ettevõtjale palgaasendust (sissetuleku tase võrreldav) 
* elustiiliettevõtted, mis võimaldavad ettevõtjal tegeleda oma hobiga ning samas ka raha teenida 
* entrepreneurial firms – eesmärgiks hõlvata ja luua turul võimalusi et teenida palju raha 
4.  Äriseadustiku poolne “ettevõtja” ja “ettevõtte” definitsioon. 
Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja 
teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on 
täisühing, usaldusühing,  osaühing ,  aktsiaselts  ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad 
Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) 
Ärinimi  ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. 
Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 
5.  Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks, 
keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)?  
MIKRO 0-9 (92%); VÄIKE 10-49 (7%); KESK 50-249 (