Enamasti on kõik millegi valmistamiseks vajalikud ressursid piiratud ehk nappivad. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta ehk 0-hinnaga. Alljärgnevalt tutvume ressurssidega, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel. Majandusteaduses nimetatakse neid enamasti tootmisteguriteks. Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital ja ettevõtlikkus. Ressursid on kõik tootmissisendid, mida kasutatakse ETTEVÕTLUSTEGEVUSEKS - kaupade ja teenuste tootmiseks. Ressursside hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital ja ettevõtlikkus. 2 Joonis 1. Maa kui ressurss. PÕLLUMAJANDUSLIK MAA VESI (näiteks JÕED, JÄRVED, MERED) MAAVARAD (näiteks nafta, põlevkivi jne
Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) kategooriasse kuuluvad ettevõtted, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot (Pallas, 2016). Mikroettevõtja osaühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot (Nõmmiste & Greenbaum, 2015). Keskmise suurusega ettevõtja äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest. "Eelnõus sätestatakse ka esmakordselt ning täpsemalt mõiste ,,mikroettevõtja", s.o äriühing, kelle näitajad
Enamasti on kõik millegi valmistamiseks vajalikud ressursid piiratud ehk nappivad. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta ehk 0-hinnaga. Alljärgnevalt tutvume ressurssidega, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel. Majandusteaduses nimetatakse neid enamasti tootmisteguriteks. Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital ja ettevõtlikkus. Ressursid on kõik tootmissisendid, mida kasutatakse ETTEVÕTLUSTEGEVUSEKS - kaupade ja teenuste tootmiseks. Ressursside hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital ja ettevõtlikkus. Joonis 1. Maa kui ressurss. Maa kui ressursi all mõistetakse majanduses seda osa looduskeskkonnast, mida inimene oma majandustegevuseks kasutab. Siia kuuluvad põllumajanduslikud maad, mida saab kasutada taime- ja loomakasvatuseks. Veekogude olemasolu on
500. 2016. aastal suurenes nende arv nagu eelmiselgi aastal umbes 4000 võrra. Traditsiooniliselt kasvas enim osaühingute arv neid tuli juurde veidi üle 5000. Aktsiaseltside arv vähenes järjekordselt veidi üle 100 üksuse võrra. Ettevõtete liigitus suuruse järgi · Mikroettevõtja osaühing, mille näitajad vastavad kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustused ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot, alla 10 töötaja. · Väikeettevõtja äriühing, mille näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000 eurot, müügitulu 8 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 10 kuni 49 inimest. · Keskmise suurusega ettevõtja äriühing, mille näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi
tooteid või katsetama uusi meetodeid. - Võimalus kohaneda muutustega. Sageli üks või kaks omanikku. See annab neile suurema vabaduse muuta tegevust oma tahte järgi. Väikeettevõtete probleemid: - Kehv juhtimine. Pole enne õppinud. Uued ettevõtted ei kuku tihti läbi mitte seetõttu, et ettevõte on riskantne. Nad ebaõnnestuvad, kuna nende omanikud ei tea, mida nad teevad. - Ebapiisav finantseerimine. Tihti esineb: ebapiisav kapital, aeglane käive ja suured võlad. Isegi kõige väiksematel ettevõtetel on kulutusi, mida nad peavad ellujäämiseks tegema. - Suutmatus palgata kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu. Palgad väiksemad, tegutsevad tihti maal, väiksem maine. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 2 Väikeettevõtte alustamine: www.eas.ee - Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus www.peak.ee - Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus
UUE ETTEVÕTTE LOOMINE Uue ettevõtte alustamine tundub keeruline ja raske. Kuidas leida head äriideed? Mida ja kuidas teha nii, et ettevõte oleks edukas ka tulevikus? Alustame info otsimisega ajalehtest, statistilistest andmetest, ettevõtluse tugisüsteemidest jm allikatest. Infot omades ja analüüsides saame vastuseid järgnevatele uurimist vajavatele küsimustele. Tegurid, mida tuleb uurida uue ettevõtte alustamisel: · Vajadus · Asukoht · Turg · Tootmishooned · Tegevus ja personal · Planeeritavad finantsnäitajad Uue ettevõtte võimaluste uurimine ja analüüs on palju raskem ja ebatäpsem kui olemasoleva firma ostuvõime uurimine. Puuduvad andmed varasema äritegevuse kohta, mille alusel ettevõtet hinnata. Vajadus ettevõtte järele Kõige efektiivsemaks meetodiks on läbi viia turu-uuring vastavas piirkonnas. Vajaduse selgitamiseks võib kasutada juba olemasolevaid statistilisi näitajaid või sobilikke
finantseerimisvõimalusi ja seda on kerge moodustada. Puudused on, et osanikel on piiramatu vastutus, kõik ettevõtlusega seotud võlad ja kohustused on võrdselt osanike isiklikul vastutusel. Mitte nagu FIE l, kes on kõige eest ise vastutav. Kuna täisühingus on mitmeid osanikke, võib siin tekkida rohkel konflikte. Usaldusühing on sarnane täisühinguga. Erinevus seisneb selles, et vähemalt üks usaldusühingu osanik peab olema täisosanik, kes vastutab oma varaga ettevõtte tegevuse eest. Eelised ja puudused on sarnased täisühingu omadega. Osaühing on enimlevinud ettevõtlusvorm Eestis. Osaühing on piiratud vastutusega äriühing, kus osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, vaid ainult ettevõttesse investeeritud vara ulatuses. Osaühingu eelisteks on lihtne ja kiire registreerimine, suhteliselt
suured ja on ette näha, et omanikering võib kiirelt areneda. Üldjuhul on alustavale ettevõtjale osaühing sobivam variant, kuna selle juhtimisstruktuur on lihtsam ja nõutav algkapital väiksem. FIE asutamiseks vajalikud otsused, tegevused Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi ja kaubamärk Asukoht ja juriidiline aadress, tegevuskoht Tegevusala Tegevusluba FIE ettevõtja juhtimine ja vastutus FIE ettevõtja kapital ja pangatoimingud Kui vaja käibemaksukohuslaseks registreerimine Raamatupidamise korraldamine Töötajate arvele võtmine Äriregistris registreerimine. OÜ asutamiseks vajalikud otsused, tegevused Ärinimi ja kaubamärk Asukoht ja juriidiline aadress, tegevuskoht Tegevusala Tegevusluba Osanikud OÜ juhtimine Osakapital Pangatoimingud OÜ asutamiseks vajalikud dokumendid Asutamisleping Põhikiri Avaldus Sidevahendite andmed
Viimase neli olulist omadust. Äriidee – idee, mida saab ära kasutada ärilisel otstarbel tulu teenimiseks. Peaks vastama küsimustele kes,mida, kuidas. Ärivõimaluse neli olulist omadust : atraktiivne,;õigeaegne;kestev;seotud toote või teenusega, mis pakub ostjale või lõppkasutajale lisaväärtust. 18.Võimaluse aken (window of opportunity) – mõiste. Võimaluse aken (window of opportunity) – ajaperiood, mille jooksul on ettevõttel reaalne siseneda uuele turule : kui turg uuele tootele/teenusele on tekkinud, siis aken avaneb ja uued ettevõtted sisenevad tegevusharru. Teatud hetk turg kõpseb ja võimaluse aken uute sisenejate jaoks sulgub. 19.3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks.(Jälgi trende, ….). Jälgi trende, leia ja lahenda probleem ,täida lünk turul 20.Loovus ja innovatsioon – olemus ning nende erinevus. Loovus – sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess, mille tulemuseks nn leiutis– uue toote või tootmisprotsessi idee loomine
Rahvusraamatukogu......................................................................................... 11 2. Juriidilise isiku valik.................................................................................... 11 Ülaltoodud näidetes on lähtutud järgmistest kriteeriumidest: suurte stardikulude puhul on eelistatavad kapitaliühingud(osaühing või aktsiaselts) oma kapitali kaasamise võime poolest. Suure potentsiaalse laienemise korral on sobivaks variandiks aktsiaselts, kuna selle äriühinguliigi puhul on kapital kõige paindlikum. Stabiilselt väikese tegevusmahu, kuid suure riski korral on sobiv valik osaühing, kuna asutajad saavad olla tihedalt kursis osaühingu tegevusega ning paljuski kaasa rääkida, kuid nad ei pane mängu oma isiklikku vara. Kui stardikulud ja risk on väikesed, võib asutada isikuühingu(täis- või usaldusühing), kuna selle ümberkujundamine pole vajaduse korral ületamatu
välja arvutada. Äri loetakse käivitunuks siis, kui rahakäive on positiivne ja ettevõte on kasumlik. ETTEVÕTLUSVORMID Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimaluste järgi sobiva ettevõtlusvormi: aktsiaseltsi, osaühingu, täisühingu, usaldusühingu, tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja. Kõige levinumad ettevõtlusvormid Eestis on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), osaühing (OÜ) ning aktsiaselts (AS). Ettevõtlusvormid erinevad teineteisest peamiselt järgmiste tunnuste osas: · osanike vastutuse põhimõtted, suurus ja osakaal; · äriühingu juhtimisorganid ja otsustusprotsessid, esindusõigus; · nõutava osakapitali suurus ja sissemakse viis; · äriühingu auditeerimise nõuded; · igapäevase tegevuse korraldamise lihtsus (nt raamatupidamine). AKTSIASELTS
pikema perspektiiviga soliidset firmat. · Kui suur on äririsk: kas soovite riskida kogu oma varaga äri ebaõnnestumise korral. Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimaluste järgi sobiva ettevõtlusvormi: aktsiaseltsi, täisühingu, usaldusühingu, osaühingu, tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja. Osaühing (OÜ) Osaühingul on võrreldes nt. aktsiaseltsiga suhteliselt väike algkapitali nõue, lihtne juhtimisskeem ning omanike piiratud vastutus - osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest. Seega on osaühing sobivaim äriühingu liik väikeettevõtjale. Osaühingu asutamisel on kasulik teada: · osaühingu võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut; · osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest; · minimaalne osaühingu (osa)kapital on 40'000 krooni; · kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, kusjuures mitterahaliseks
Motiiv, mis ergutab tarbima. Hind Hind on mingi kauba või teenuse väärtuse väljendus rahas. Kvaliteet ootustele vastav tase. Tarbija Tarbija on hüviseid tarbiv subjekt. Eraklient - Üksikisikud ostavad kaupu enamasti isiklikuks tarbimiseks Äriklient ettevõtted ostavad kaupu töötlemiseks, edasimüügiks või oma tegevuses kasutamiseks. Püsiklient Klient, kes kasutab mingi ettevõtte teenuseid / tooteid regulaarselt. Turg - mis tahes institutsioon, mille kaudu ostjad (tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad) omavahel suhtlevad ja hüviseid vastastikku vahetavad. Turusegment - sarnaste vajaduste, tunnuste ja käitumisega tarbijate rühm. Sihtrühm tähendab võimalikke tarbijaid, kellel on soov ja võimalus kulutada raha kauba või teenuse ostmiseks. Äriidee- lühikirjeldus sellest, mis äri tehakse ja erinevatest tähtsamatest näitajatest. Selle
kulude alahindamine ja tulude ülehindamine. 2 6. Puudulik spetsialiseeritus erinevalt suurettevõtetest ei suudeta palgata iga tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste. 7. Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress, probleemid tervisega. 8. Risk kaotada investeeritud kapital, st jääda ilma oma säästudest, sageli ka jääda võlgu teistele. Kolm peamist põhjust, miks loobutakse kavandatavast firma rajamisest: * finantskaalutlused (stardikapitali puudus) * perekonnaga seotud kaalutlused * idee polnud piisavalt hea. 1.5. Ettevõtlusega kaasnevad riskid 1. Tururisk järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski
nõukogu (minimaalselt 3 liiget) valimine, audiitori valimine, põhikirja muutmine, majandusaasta aruande kinnitamine jm. Üldkoosoleku poolt valitud nõukogu valib omakorda juhatuse, kes esindab ja juhib aktsiaseltsi. Nõukogu korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle. OSAÜHING Osaühingul on võrreldes aktsiaseltsiga suhteliselt väike algkapitali nõue, lihtne juhtimisskeem ning omanike piiratud vastutus - osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest. Seega on osaühing sobivaim äriühingu liik väikeettevõtjale. Osaühingu võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut, osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest. Minimaalne osaühingu kapital on 40 000 krooni. Kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö.
24. Äriidee põhikomponendid Äriidee leidmine + ärikontseptsiooni väljatöötamine+toote prototüübi valmistamine 25. Äriidee ja ärivõimalus. Viimase neli olulist omadust. · atraktiivne · õigeaegne · kestev · Seotud toote või teenusega, mis pakub ostjale või lõppkasutajale lisaväärtust 26. Võimaluse aken (window of opportunity) mõiste. Kirjeldab ajaperioodi, mille jooksul ettevõttel on reaalne siseneda uuele turule: kui turg uuele tootele/teenusele on tekkinud, siis aken avaneb ja uued ettevõtted sisenevad tegevusharru. Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken (uute sisenejate jaoks) sulgub. 27. 3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks (4. loeng). · täida lünk turul · jälgi trende · leia ja lahenda probleem 28. Loovus ja innovatsioon olemus ning nende erinevus. Loovus- sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess. Tulemuseks nn Leiutis (invention)
* elustiiliettevõtted, mis võimaldavad ettevõtjal tegeleda oma hobiga ning samas ka raha teenida * entrepreneurial firms – eesmärgiks hõlvata ja luua turul võimalusi et teenida palju raha 4. Äriseadustiku poolne “ettevõtja” ja “ettevõtte” definitsioon. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 5. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks,
5. Kapitaliprobleem ohtlik on alustamine liiga väikese stardikapitaliga, stardiperioodi kulude alahindamine ja tulude ülehindamine. 6. Puudulik spetsialiseeritus erinevalt suurettevõtetest ei suudeta palgata iga tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste. 7. Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress, probleemid tervisega. 8. Risk kaotada investeeritud kapital, st jääda ilma oma säästudest, sageli ka jääda võlgu teistele. Kolm peamist põhjust, miks loobutakse kavandatavast firma rajamisest: * finantskaalutlused (stardikapitali puudus) * perekonnaga seotud kaalutlused * idee polnud piisavalt hea. 1.5. Ettevõtlusega kaasnevad riskid 1. Tururisk järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda
Kes? Mida? Kuidas? Äriidee leidmine + ärikontseptsiooni väljatöötamine+toote prototüübi valmistamine 24.Äriidee ja ärivõimalus. Viimase neli olulist omadust. atraktiivne õigeaegne kestev Seotud toote või teenusega, mis pakub ostjale või lõppkasutajale lisaväärtust 25.Võimaluse aken (window of opportunity) – mõiste. Kirjeldab ajaperioodi, mille jooksul ettevõttel on reaalne siseneda uuele turule: kui turg uuele tootele/teenusele on tekkinud, siis aken avaneb ja uued ettevõtted sisenevad tegevusharru. Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken (uute sisenejate jaoks) sulgub. 26.3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks (4. loeng). täida lünk turul jälgi trende leia ja lahenda probleem 27.Loovus ja innovatsioon – olemus ning nende erinevus. Loovus- sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess. Tulemuseks nn Leiutis (invention)
Kes? Mida? Kuidas? Äriidee leidmine + ärikontseptsiooni väljatöötamine+toote prototüübi valmistamine 24. Äriidee ja ärivõimalus. Viimase neli olulist omadust. · atraktiivne · õigeaegne · kestev · Seotud toote või teenusega, mis pakub ostjale või lõppkasutajale lisaväärtust 25. Võimaluse aken (window of opportunity) mõiste. Kirjeldab ajaperioodi, mille jooksul ettevõttel on reaalne siseneda uuele turule: kui turg uuele tootele/teenusele on tekkinud, siis aken avaneb ja uued ettevõtted sisenevad tegevusharru. Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken (uute sisenejate jaoks) sulgub. 26. 3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks (4. loeng). · täida lünk turul · jälgi trende · leia ja lahenda probleem 27. Loovus ja innovatsioon olemus ning nende erinevus. Loovus- sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess
majandusorganisatsioonide varast, ettevõtte hetke varanduslik seis kajastakse bilansis organisatsiooniliselt iseseisev oma raamatupidamine, juhtimine jne juriidiselt iseseisev omab omaette isikuna õigusi ja kohustusi Eestis on ettevõtete liigid vastavalt Äriseadustikule: Täisühing Täisühing (TÜ) on äriühing, mille osanikud tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga. Täisühingu osanik võib olla nii füüsiline isik kui ka juriidiline isik. Usaldusühing Usaldusühing (UÜ) on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. osaühing Osaühing (OÜ) on üks äriühingu liike Eesti positiivses õiguses. Osaühingu tunnused:
Ettevõtlusega alustamise eelduseks on äriidee olemasolu ja suur soov ettevõtjaks saada Põhjused: isiklik sõltumatus piiramatu kasumipotentsiaal võimalus töötada millegi kallal, mis meeldib ja teha seda just siis, kui tahtmist Infoallikad: internet (www.aktiva.ee , www.nip.ee , ) ettevõtluskeskused - Eestis paiknevaid ettevõtluskeskused ettevõtluse inkubaatorid ettevõtluskoolitused väljaõpe töökohas perekond Ettevõtted jaotatakse töötajate arvu järgi: alla 10 töötaja mikroettevõte 10-49 töötajat - väikeettevõte 50-249 töötajat keskmise suurusega ettevõte 250 + töötajat suurettevõte Eestis on mikroettevõtteid 82%, Euroopas 92%. väikeettevõtted suurettevõtted Vorm FIE, OÜ OÜ, AS Omanikud Sageli töötavad ettevõttes ja Võib olla tuhandeid,
kulude alahindamine ja tulude ülehindamine. 6. Puudulik spetsialiseeritus – erinevalt suurettevõtetest ei suudeta palgata iga tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste. 7. Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress, probleemid tervisega. 2 8. Risk kaotada investeeritud kapital, st jääda ilma oma säästudest, sageli ka jääda võlgu teistele. Kolm peamist põhjust, miks loobutakse kavandatavast firma rajamisest: * finantskaalutlused (stardikapitali puudus) * perekonnaga seotud kaalutlused * idee polnud piisavalt hea. 1.5. Ettevõtlusega kaasnevad riskid 1. Tururisk – järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski
Usaldusühingus aga vähemalt üks isik, kes on antud juhul täisosanik ja on kohustuste ees kogu oma varaga. Teiste partnerite suhtes on see vastuvõetav ehk õiglane, sest täisühingus toimitakse nii. Pean sellist klassifitseerimist ebaõiglaseks, sest kui koos on asutatud ühine äri, siis peaksid kõik olema selle ees võrdsed. Arvan, et täisosanikuks olemise privileegiks ei saa olla kogu oma varaga vastutamine. Leian, et ettevõtlusvormidest täisühing on kindlasti parem, kuna sellisel juhul vastutavad kõik ilusti võrdselt ja asi on palju ausam (City õigusabi, 2011). 1.2 Ettevõtja ja ettevõtte mõiste Ettevõtjaks on füüsiline isik, kelle ülesandeks on pakkuda oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. Samuti on kaupade müük või teenuste osutamine talle püsivaks tegevuseks, ning seadusega sätestatud äriühingus. (https://et.wikipedia.org/wiki/Ettev%C3%B5tja)
nad teeniksid palga- elatist. ressurssidest, mis tal on töötajana. jooksvalt kasutada. 4. Äriseadustiku poolne “ettevõtja” ja “ettevõtte” definitsioon. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 5. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)?
Innovatsiooni korral on olulise tähtsusega ajastamine, et oleks võimalik edu turul. 28.Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: Autonoomia – üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida. Teisitimõtlemine – kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt. Väljakujunematus – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. Organisatsioonikliima: “atmosfäär” on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist.
raha jm, · isiklik motivatsioon - entusiastlik püüd mingil alal äri teha, · ettevõtja vaim - loov algatusvõime, teiste inimeste juhtimise võime jne. Äriidee leidmine (3) · seotult senise tööga · hobi või huviga seoses · vastus küsimusele ,,Miks ei ole olemas...? · isiklik rahulolematus, vajakajäämine mõne toote või teenuse juures · rahuldamata vajadus turul · tehnoloogiline paremus · uus viis vana asja kasutada Idee hindamine · Vajadus · Turg · Maksujõuline klient Ettevõtja kui organisaator ja juht Ettevõtete tegevuse võib järjestada loogilisse 5-faasilisse protsessi: · finantsvahendite (oma- ja/või võõrkapitali) hankimine raha- ehk kapitaliturgudelt ehk FINANTSEERIMINE (ärirahandus); · tootmistegurite hankimine (varustamine ja logistika): tööjõu värbamine, palkamine ja rakendamine põhivara soetamine (tootmispotentsiaali loomine ja arendamine), materjalide ja kütuse soetamine,
ettevõtja tegutseb. Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi. FIE- l võib olla mitu ärinime, kui nimesid kasutatakse erinevate ettevõtete kohta. Täisühingu, usaldusühingu, osaühingu ja tulundusühistu ärinimi peab sisaldama nime alguses või lõpus vastavat täiendit või lühendit. FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ja ei või sisaldada äriühingule viitavat täiendit. Äriühingu ja FIE ärinimes ei tohi kasutada isiku nime, kes ei ole osanik (ettevõtja). Registripidaja kontrollib ärinime vastavust nõuetele. 10. Prokuura Prokuura on volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõigis majandustegevusega seotud õigustoimingutes. (2) Prokurist võib ettevõtja kinnisasja võõrandada ja koormata üksnes juhul, kui ettevõtja on talle selle õiguse prokuuras andnud ja selle õiguse kohta on tehtud märge äriregistrisse.
Innovatsiooni korral on olulise tähtsusega ajastamine, et oleks võimalik edu turul. 21. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: Autonoomia – üksikisikud saavad ise otsustada, kuida ülesandeid täita, eksperimenteerida Teisitimõtlemine – kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandartselt ja isegi veidralt Väljakujunematu – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostöös, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. Soodustavad tegurid Organisatsioonikliima – „atmosfäär“ on olemist soodustav, loob positiivse meelestatuse,
Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslike juriidiliste isikute liigid on antud ammendavalt äriseadustikus ja teistes seadustes. Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: · Äriühingud: 1. Täisühing 2. Usaldusühing 3. Osaühing 4. Aktsiaselts 5. Tulundusühistu · Mittetulundusühing · Sihtasutus Isikul on täielik õigusvõime ta on õiguste ja kohustuste kandja nii, et osaleb ise, enda nimel õiguskäibes, saab omandada vara, võib olla kohtus hagejaks ja kostjaks (ka juriidiline isik). Ta on iseseisev õigussubjekt. osalist õigusvõimet, mis seisneb selles, et teatud organisatsioonile antakse õigusvõime mitte üldiselt, vaid pidades silmas üksnes teatud õigusvaldkondi või isegi teatud õigusnorme. Selline
arengus, ja Eesti riik osutab suurt tähelepanu ettevõtluse arenemisele, tehes soodustusi maksude maksmisel neile ettevõtjatele kes investeerivad oma ettevõtete arendamisele 5. Äriühingute liigid ja liigituse alused. Äriühing on omanikule ja omanike rühmadele kuuluv majandusüksus ka eraõiguslik juriidiline isik, mille tegevuse eesmärgiks on kasumi teenimine. Eestis registreeritavate äriühingute liigid on sätestatud Äriseadustikus : Aktsiaselts Osaühing Tulundusühistu. Täisühing- Usaldusühing 6. Avalik-õiguslikud ettevõtted. Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega (nt Tartu Ülikooli seadus [1])Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad
0. Ettevõtja enesehinnang: kogemused, haridus jne 1. Planeerimine 2. Ettevalmistamine 3. Tegevuse alustamine 4. Soovitused stardijärgseks perioodiks: nt täiusta toodet, hoia fookust, õpi kliente kuulma jne 35. Ettevõtlusprotsessi eripära nutika idufirma (lean start-up) meetodi puhul. 36. Ettevõtete juriidilised vormid (6) – lihtsalt neid teada + orienteeruv osakaal üldarvus. FIE Täisühing Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Tulundusühistu 37. Aktsiaseltsi ja osaühingu minimaalse aktsia- või osakapitali suurus. AS: min aktsiakapital 25000€ OÜ: min osakapital 2500€, alates 2011 saab ka väiksema summaga alustada 38. Ettevõtlusvormi valikul OÜ või FIE kasuks otsustamist mõjutavad tegurid. Äriühingu osade üleandmine või pärandamine on lihtsam kui FIE ettevõtte üleminek.
sellega elatist. Innovatsioonidele orienteeritud ev.: toob turule uusi tooteid ja teenuseid, avastades ja luues võimalusi, sõltumata ressurssidest, mis tal jooksvalt on kasutada. 4. Äriseadustiku poolne “ettevõtja” ja “ettevõtte” definitsioon. ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, OÜ, AS, tulundusühistu. – sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid. ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 5. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? 92% Mikroettevõte 0-9 töötajat 7% Väikeettevõte 10-49 <1% Keskettevõte 50-249
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
