Ettevõtlus Saaremaal (0)

Sarnased õppematerjalid

28

docx

Kaubamärkide referaat

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IK KAUBAMÄRGID JA TOIDUAINETÖÖSTUSED EESTIS Referaat Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Teema "Kaubamärgid ja toiduainetööstused Eestis" on tänapäeval väga aktuaalne. Praegu on palju erinevaid organisatsioone, mis pakuvad teenuseid ning tooteid, peaaegu kõigil on olemas oma käubamärk. Kaubamärke kasutatakse äriisukute toodetud kaubade ja teenuste individualiseerimiseks, st kaubamärk eristab üht firmat, kaupa või teenust teistest, ja on olemas praegusel turul. Kaasaegse konkurentsi tingimustes kaitseb kaubamärgi registreerimine ebaseadusliku kasutamise ja kopeerimise vastu. Kaubamärk on omandiõigus ja ettevõtte mittemateriaalne vara. Kaubamärgi omanik võib lubada või takistada kaubamärgi kas

Toidukaubandus

19

doc

KEEDUVORSTID

5.1 AS MAAG AS MAAG Lihatööstus on AS MAAG Grupi tütarettevõte. Ettevõtte põhitegevusalaks on lihatoodete tootmine ja turustamine. Maag Lihatööstus turustab oma tooteid Rannarootsi ja Isukas kaubamärkide all. Turba kaupluses müüjakse Moskva keeduvorsti ja Laste keeduvorsti kulinaarialetis lahtiselt. Säilitada temperatuuril +2....+6 12 6 SAAREMAA LIHATÖÖSTUS Tööstuslik lihatootmine sai Saaremaal alguse 1803. Aastal. Tänaseks on Saaremaa Lihatööstusest saanud üks maakonna juhtivaid ettevõtteid, mis töötleb kuus ligi 400 veist ja 3000 siga. Kuus turustavad ligi 500 tonni toodangut. Toodavad roavalmistusvorste, keeduvorste nii säilekestas kui ka suitsutatuna, poolsuitsu- ja täissuitsuvorste, vere- ja tangutooteid, pasteete, sülte. Samuti on valikus ka Saaremaal kasvanud värske sea- ja veiseliha. Enamik toodetest läheb turule pakendatult. Seetõttu on meie pakendivalik samuti

Toiduaine õpetus

96

doc

Toidukaubaõpetus

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Nimi ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Nimi, MA Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................4 1 KAUBAMÄRGI MÕISTE, ARENG JA KAITSE...........................................................5 1.1 Kaubamärgi mõiste.....................................................................................................5 1.2 Kaubamärgi liigid.......................................................................................................5 1.3 Kaubamärgi ajalugu maailmas...................................................................................6 1.4 Kaubamärgi ajalugu Eestis..................................................................................

Kaubandus

37

odt

Esiajalugu

Vanimad seni leitud U 1800 eKr pronksesemed on odaots (Muhu saarelt), mis pärines Uurali aladelt, ja sirp (Võrtsjärve äärest Kivisaarest), mis jõudis siia Ukraina piirkonnast. Põhja- ja Lääne-Eesti ning Saaremaa elanike tegevuses ja maailmavaates leidsid aset olulised muutused, millest annavad tunnistust uut tüüpi muistised. Nn nooremal pronksiajal (1100–500 eKr) kerkisid kindlustatud asulad Saaremaal (Asvas, Ridalas, U 1100–1000 Kaalis) ning Eesti põhjarannikul (Irus) ja Narvas. Nende elanikud tegelesid eKr loomapidamise ja maaviljelusega. Hakati rajama maapealseid kivikirstkalmeid, mille põhielemendid on suurtest kividest koosnev 5–8 m läbimõõduga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu asetati lahkunu. Umbes sel ajal hakati osadele rändrahnudele toksima ümarapõhjalisi 5–10 cm läbimõõduga lohukesi.

Ajalugu

226

doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia

95

doc

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL

TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu ku

Turundus

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

 Pinnasesse kanduvad jääkreostusained ja muudest reostusallikatest kanduvad ained, mis imbuvad põhjavette ja nad viiakse/satuvad ka pinnaveekogudesse.  Põhjavee keemilised väärtused on halvemad, see tuleneb anorgaanilistest saasteainetest (naftasaadused ja fenoolid). Kirde-Eestis kaevanduste tõttu on põhjavee keemiline seisund halb.  Põllumajanduslik veereostus (väetised, loomade sõnniku valesti käitlemine jne).  Saaremaal, Hiiumaal ja Lääne-Eestis on looduslik kloriidide hulk probleemiks.  Halb keemiline seisund on Eestis mitmetes pinnaveekogumites. Vooluveekogumites fenoolide ja naftasaaduste tõttu. Seisuveekogumis peamiselt fenoolide tõttu. Rannikuveekogumites elavhõbedat elustikus.  Orgaanilised jäätmed, nagu heitveed põhjustavad hapnikuvaegust veekogudes, samuti tööstustest vette juhitud termiline vesi soojussaaste.

Keskkonnakaitse ja säästev areng

86

doc

Eesti uusima aja ajalugu

Eestlaste poliitilise ärkamise aeg ­ 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood ­ 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad ­ eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917

Eesti uusima aja ajalugu

Kommentaarid (0)