Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ettevõtlusvormid ja nende erinevused (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Ettevõtlusvormid ja nende erinevused #1 Ettevõtlusvormid ja nende erinevused #2 Ettevõtlusvormid ja nende erinevused #3 Ettevõtlusvormid ja nende erinevused #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 150 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mexuka Õppematerjali autor
Osaühing, täisühing jne

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Ettevõtluse õiguslik – organisatsioonilised vormid. Ehitusettevõtluse areng

aktsiaseltsi, osaühingu, täisühingu, usaldusühingu, tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja. AKTSIASELTS Nagu osaühing on ka aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse., esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellele, kelle valduses on aktsia. Vastavalt Äriseadustikule võivad aktsiad olla ka erinevat liiki: eelisaktsiad või lihtaktsiad. Eelisaktsiad on tavaliselt hääleõiguseta (või piiratud hääleõigusega) aktsiad, mis annavad aga nende omanikule eelisõiguse dividendide saamisel. Eelisaktsia

Ettevõtlus
thumbnail
3
docx

Ettevõte asutamine

Ettevõtte Asutamine Ettevõtte asutamine on oluline otsus. Ettevõtlus toob kaasa senisest suurema riski ja vastutuse, pakkudes samal ajal võimalust heade mõtete realiseerimiseks ja endas peituvate ressursside ning omandatud teadmiste ärakasutamiseks. Kõige lihtsam ja odavam on ettevõtlusega alustada füüsilisest isikust ettevõtjana. Kõige levinumaks ettevõtlusvormiks on aga osaühing, kus vastutus on piiratud osakapitali suurusega . Kui on teadmised suuremad ja finants olukord hea , ning

Majandus
thumbnail
14
docx

Juriidilised isikud – milliseid eelistaja ja miks?

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Juriidilised isikud ­ milliseid eelistaja ja miks? Referaat Tallinn 2012 Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime. Ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest sama registripidaja tööpiirkonnas

Õiguse alused
thumbnail
14
docx

Ettevõtlusvormid ja OÜ asutamine

kutsehariduskeskus Ettevõtlusvormid Koostaja: Juhendaja: 2015 Ettevõõtlusvormid ja nende tutvustus Täisühing on äriühing, mille kaks või enam omanikku tegutsevad ühise ärinime all. Täisühingu osanik võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik.Täisühingu osanikuks ei saa olla riik või kohalik omavalitsus. Kõik täisühingu osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga. Selline piiramatu vastutus nõuab suurt usaldust oma partnerite vastu. Oma ettevõtte organiserimine sellises vormis tuleb juba alguses mõelda, kellega koos ära

Ettevõtlus
thumbnail
72
ppt

Ettevõtluse alused äriühingud

Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: ·Äriühingud: Täisühing Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Tulundusühistu ·Mittetulundusühing ·Sihtasutus ·Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega. Äriühingute maksukohustus · Maksukohustus Kui OÜ maksab palka, peab ta esitama järgneva kuu 10. kuupäevaks tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku pensionikindlustuse ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon TSD (http://www.emta.ee/14289) ja ära maksma sellega seotud maksud. · Kui käive läheb üle 250 000 krooni ühes aruandeaastas,

Majanduse alused
thumbnail
14
docx

Konspekt majanduskursusest

e. käivitamisperiood. I ETAPP: Ettevalmistav periood Ettevalmistavat perioodi iseloomustab kulude puudumine, kuid selles perioodis seisab alustava ettevõtja ees hulk olulisi ülesandeid: äriidee valik ja läbitöötamine, ettevõtlusvormi, ärinime ja asukoha valik, vajaliku stardikapitali ja kasumiläve arvutamine, rahastamisallikate otsimine, riskianalüüs jpm. Nende tegevuste tulemusena valmib äriplaan. Äriplaani koostamine peaks andma vastuse küsimusele, kas üldse tasub ettevõtet teha või mitte. Ettevalmistaval perioodi tegevused: · Ettevõtluskeskkonna analüüs · Turu analüüs · Turu mahu hindamine ja müügimahu kavandamine · Turu segmendi hindamine · Konkurentsieelise leidmine · Konkurentsianalüüs · Turundusstrateegia väljatöötamine · Kasumiläve kindlaksmääramine

Majandus
thumbnail
8
docx

Osaühing

Osaühing (OÜ) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osa kohta ei ole lubatud välja anda väärtpaberit, kuid osaühingu osad võivad olla registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara

Majandus
thumbnail
58
docx

ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD

....14 4.3 Osaühingu juhtimine........................................................................................ ..........................16 4.4 Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine...................................................................................1 7 5. Tulundusühistu............................................................................... ...............................................19 3 6. Äriühingute erinevused. Tabel.............................................................................................. ....24 7. Kasutatud allikad............................................................................................ ..............................26 1.SISSEJUHTUS ÄRIREGISTRISSE. ÄRIÕIGUSE PÕHIMÕISTED. Äriõigus (kaubandusõigus) on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat

Äriõigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun