Facebook Like
Hotjar Feedback

Ettevõtluse kordamisküsimused (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kelle taskus on sinu raha ?
  • Kuidas sa kavatsed selle oma taskusse saada ?
  • Kuidas nendeni jõuame ning kuidas nendega suhted üles ehitame ja neid säilitame ?
  • Mis muudab konkurentsi tugevamaks ?
  • Mis soodustab madalamat konkurentsiteravust ?
  • Millest sõltub asenduskaupadest tulenev konkurentsijõud ?
  • Midagi tähendama ?
  • Kuidas väikeettevõtja valib asukoha ?
  • Mida teed ise hästi, mida teevad teised paremini ?
  • Kaua läheb aega tootega turule jõudmiseks ?
  • Millised on täielikud tegevuskulud ?
  • Millal saab raha otsa ?
  • Millist müügimahtu on realistlik saavutada ?
  • Kui suur osa klientidelt laekumata rahast laekub ?
  • Mille poolest on konkurentide toode parem kui sinu oma ?
  • Kes töötajatest ei ole tasemel ?
  • Kui hea juht sa ise oled ?
  • Kuidas laieneda ?
 
Säutsu twitteris
Kordamisküsimused:
EL ettevõtluse “suur pilt“ – eri suurusega ettevõtete osakaal.
92% mikroettevõtted (0-9 töötajat)
7% väikeettevõtted (10-49)
0,2% suurettevõtted (250+)
SMEs – Small and Medium Enterprises – 0-249 töötajat.
  • Ettevõtja ja palgatöötaja karjääri eelistamise põhimotiivid (Eurobaromeetri uuring),
    Palgatöötaja:
    Regulaarne, fikseeritud sissetulek 24/40%
    Tööhõive stabiilsus 27/35%
    Kindlad töötunnid 11/16%
    Sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus 9/13%
    Ettevõtja:
    • Sõltumatus/eneserealiseerimine/huvitavad ülesanded 62/68%
    • Töötamise aja ja koha vaba valik 30/35%
    • Paremad sissetulekuväljavaated 16/20%
    • Ärivõimaluse realiseerimine 4/9%
    • Et vältida hõivega seotud ebakindlust 3/4%

  • ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring)
    GEM ( Global Entrepreneurship Monitor ) uuring jagab ettevõtjad kahte gruppi vastavalt peamisele ettevõtlusega alustamise motiivile:
    • Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs).
    • Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs).

  • Startup -ettevõtete mõiste.
    • Iduettevõte on skaleeritava toote või teenuse väljatöötamiseks loodud alustav ettevõte, mida iseloomustab määramatus ning mille keskmes on üldjuhul innovaatiline tehnoloogia või uudne ärimudel.
    • Selliseid ettevõtmisi võib leida pea igast eluvaldkonnast, alustades mittetulundussektorist ning lõpetades ettevõtluse ja avaliku sektoriga. Enamikul juhtudel on iduettevõtete näol tegemist kasumile orienteeritud ettevõtetega infotehnoloogia, energeetika , tervisetööstuse, biokeemia ja teistest tööstusharudest.

    • ettevõte, mille asutamisest ei ole möödunud enam kui 6 aastat;
    • ettevõte, mis plaanib oma eagrupi ettevõtetega võrreldes selgelt üle keskmise käivet ning 20% ja enam kasvu käibes, kasumis või töötajate arvus aastas;
    • ettevõte, mis plaanib turule tuua turu jaoks uudseid tooteid, tehnoloogiaid või teenuseid või mille kuludest moodustavad üle 15% teadus- ja arendustegevuse kulud;

    ettevõte, mille fookus on ekspordil ja rahvusvahelistumisel
    Nt: Flirtic.com – rahvusvaheline tutvumisteenus; Click and Grow - tark lillepott
  • Ettevõtluskiirendite tegutsemispõhimõte.
    • Meeskonnad kandideerivad kiirendisse.
    • Väljavalitud saavad investeeringu (nt 15 000€) ja osalevad programmis .
    • Vastutasuks loobutakse 8-9% osalusest.
    • Rahvusvahelised mentorid nõustavad programmi jooksul (kolm kuud) meeskondi.
    • Programmi lõpus esitlused investoritele.

  • Ärimudeli mõiste, erinevad ärimudelite näited („ bite and hook “, „bricks and clicks business model“ „freemium business model“ jt)
    Ärimudeli defineerimiseks tuleb vastata kahele küsimusele:
  • Kelle taskus on sinu raha?
  • Kuidas sa kavatsed selle oma taskusse saada?
    St tuleb määratleda kliendid, ning nende lahendatav probleem. Samuti müügimehhanism, millega tagad, et su tulud ületavad kulusid
  • Ole konkreetne. Mida täpsemalt määratled kliendi, seda parem. Paljud edukad ettevõtted on alustanud kindlat nišši sihile võttes ja hiljem laiendanud sihtturgu . Vähesed on alustanud grandioossete plaanidega ja need saavutanud.
  • Hoia see lihtne. Kui sa ei suuda kirjeldada ärimudelit 10 sõnaga, siis sul pole ärimudelit.
  • 3. Kopeeri. Targad inimesed on enamasti juba kõik võimalikud ärimudelid leiutanud. Püüa oma äri siduda mudeliga, mida on juba mõistetud ja mis on edukas.
  • 4. Innovatsioone tee muus osas (tooted, tehnoloogia, turundustegevus jne).
    • Bite and hook“ „razor and blade “ business model – „sööt“ – odavalt, ka kahjumiga, seejärel teenitakse lisatoodetelt või teenustelt – nt mobiiltelefonid ja kõned, tindiprinterid ja tindikassetid. Nintendo wii. Narkodiilerid?
    • Bricks and clicks business model“ – traditsioonilise ja online tegevuse integreerimine . Internetipood toetab tavapoodi, ka tellimus internetis, kättesaamine kohapeal.
    • Cutting out the middleman model – nt Dell .
    • Frantsiis .
    • Freemium business model – baastoode/teenus tasuta, parem variant tasuline (veebiteenused, tarkvara , Skype ).
    • Teenuste industrialiseerimise ärimudel – McDonalds.
    • On-line oksjonid ( eBay ).
    • Ettetellimistel baseeruvad ärimudelid ajakirjad , mitmesugused täiendatavad kogumikud, raamatuklubid jms.
    • Püramiidskeemi ärimudel – madalama tasandi osalejad lisavad väärtust kõrgemal tasandil olijatele.
    • Multi -level marketing ärimudel – värvatakse müügimehi, kes värbavad müügimehi, kes …
    • Otsemüügi ärimudel – vahetult tarbijatele, personaalsed esitlused jms, mõne käsitluse järgi ka telefonimüük.
    • Kõik hinnas“ ärimudel – maksad kindla summa, tarbi palju tahad .
    • Avatud innovatsiooni ärimudel – nt klientide kaasamine tootearendusse.

  • Osterwalderi ärimudeli ülesehitus.
    4 põhiosa:
    • Infrastruktuur tagab toote pakkumise. Ärimudeli elluviimiseks peame sooritama teatud võtmetegevusi, kliendile väärtuse loomiseks vajame võtmeressursse ning olulisi koostööpartnereid (võtmepartnereid).
    • Väärtuspakkumine kirjeldab tooteid ja teenuseid, mida me pakume konkreetsele tarbijate segmendile. Siit peab selguma see, kuidas ettevõtte pakkumine erineb konkurentide omast ning miks tarbijad peaks eelistama antud ettevõtte pakkumist teistele.
    • Klientidega seotud komponendid. Millistele tarbijatele me oma pakkumine suuname, kuidas nendeni jõuame ning kuidas nendega suhted üles ehitame ja neid säilitame?
    • Ettevõtte tulud ja kulud. Millised on ärimudeli realiseerimisega seotud kulud ning kuidas teenitakse tulu.

  • Äriidee teostatavuse analüüs - roll ja koht uue ettevõtte rajamise protsessis.
    • Teostatavuse analüüs seisneb äriidee elujõulisuse esmases hindamises. Püütakse määratleda potentsiaalseid probleeme ja vastata küsimusele:

    Kas see idee hakkab tööle ja kas sellega tasub edasi minna?
    • Mõnedel väidetel on vaid üks viiekümnest äriideest elujõuline.
    • Analüüsi ajastamine
      • Sobiv aeg selleks on uue äriidee väljavaadete hindamise algfaasis. See võimaldab nõrgemad ideed välja praakida enne, kui neile kulutatakse arvestatavaid ressursse (aega ja raha).
    • Teostatavuse analüüs eelneb põhjaliku äriplaani koostamisele.
    • Osa kogutavast informatsioonist lihtsustab järgnevat äriplaani väljatöötamist.

    • Hinda äriideed enne, kui asud äriplaani kirjutama.
    • Kui idee läbib kontrolli on ühtlasi tehtud eeltöö äriplaaniks.
    • Turg - olemasolevad ja/või potentsiaalsed kliendid, kellel on soov ja ostujõud osta pakutavaid tooteid või teenuseid, et rahuldada seeläbi teatud vajadusi. Turud koosnevad ostjatest – inimestest või organisatsioonidest.
    • Tegevusharu koosneb müüjatest – üldjuhul organisatsioonidest – kes pakuvad tooteid või tootegruppe, mis on sarnased, rahuldavad tarbijate samu vajadusi ning võivad üksteist asendada .
    • Turu atraktiivsuse hindamine ja tegevusharu atraktiivsuse hindamine on erinevad asjad.

  • Tegevusharu ja konkurentsi analüüs.
    • Tegevusharu mõiste ja selle määratlemine.

    Tegevusharu on ettevõtete grupp, mille tooted on piisavalt lähedased selleks, et nad vahetult omavahel konkureeriksid samade ostjate pärast.
    Tegevusharu koosneb müüjatest – üldjuhul organisatsioonidest – kes pakuvad tooteid või tootegruppe, mis on sarnased, rahuldavad tarbijate samu vajadusi ning võivad üksteist asendada.
    Lai määratlus
    Kitsam määratlus
    Rõivaste tootmine
    Töö-, spordi- ja lasterõivaste tootmine
    Transport
    Lennutransport
    Mööbli tootmine
    Aiamööbli tootmine
    Toiduainetetööstus
    Jookide tootmine/mahlade tootmine
    • Makrokeskkonna analüüs – PESTLE.
    • Poliitilised tegurid.
    • Majanduslikud tegurid.
    • Sotsiaalsed (ka demograafilised, kultuurilised) tegurid.
    • Tehnoloogilised tegurid.
    • Juriidilised tegurid.
    • Looduskeskkonnast tulenevad tegurid.

    • Tegevusharu iseärasusi iseloomustavad näitajad ja nende mõju.
    • Turu suurus – väike turg ei ahvatle uusi/suuri konkurente. Suur turg võib olla ahvatlev kontserni -dele, kes tahavad omandada kindla positsiooniga äriüksusi tulutoovates tegevusharudes.
    • Turu kasvutempo - kiire kasv meelitab kohale uusi sisenejaid, kasvu pidurdumine suurendab konkurentsi ja tõrjub välja nõrgemad konkurendid.
    • Võimsuste üle- või puudujääk - ülejääk surub hinnad ja kasumid alla, puudujäägiga on vastupidi.
    • Keskmine rentaablus harus - kõrged kasumid julgustavad sisenema uusi ettevõtteid, vastupidine olukord stimuleerib väljumist.
    • Sisenemis - ja väljumisbarjäärid - kõrged barjäärid kaitsevad olemasolevate ettevõtete positsioone ja kasumeid, madalad barjäärid teevad nad haavatavaks uute sisenejate poolt.
    • Toode on ostjatele oluline kulu - enam ostjaid otsib odavamat hinda.
    • Standardiseeritud tooted - ostjate mõjujõud on suurem, kuna lihtne on lülituda ühelt hankijalt teisele.
    • Kiired tehnoloogilised muudatused - suurendavad riski. Investeeringud tehnoloogiasse/ sisseseadesse võivad muutuda kasutuks enne kui nad end ära tasuvad.
    • Kapitalinõuded - suur kapitalivajadus muudab investeeringud väga vastutusrikkaks, ajastamine on oluline, sisenemis- ja väljumisbarjäärid tõusevad.
    • Vertikaalne integratsioon - tõstab kapitalivajadust ja tekitab sageli konkurentsi-positsiooni ja kulude erinevused täielikult integreeritud, osaliselt integreeritud ja integreerimata ettevõtete vahel.
    • Mastaabiefekt - suurendab tootmismahu ja turuosa suurust, mis on vajalik selleks, et olla konkurentsi-võimeline.
    • Kiire toodete innovatsioon - lühendab toodete elutsük-leid. Suureneb risk, et konkurendid mööduvad parema tootearenduse abil (uue põlvkonna toodetega jne).

    • Porteri viie konkurentsijõu mudel, tegurid, mille mõjul konkurents tugevneb või nõrgeneb.

    Michael Porteri viie konkurentsijõu mudeli kohaselt määravad konkurentsiolukorra tegevusharus :
      • Konkurents tegevusharus konkureerivate ettevõtete vahel - Sageli on see viiest jõust kõige olulisem ja tugevam. Võtmeküsimus: Kui agressiivselt kasutavad haru ettevõtteid erinevaid konkurentsirelvi oma turupositsiooni ja majandustulemuste parandamiseks?
      • Teiste harude ettevõtete katsed lüüa tarbijaid üle asenduskaupadega - Asenduskaupadeks on teiste harude tooted, mis rahuldavad tarbijate samu vajadusi:

    Prillid / kontaktläätsed / laserkirurgia
    Postiside / e-kiri
    Fotokaamera / Nutitelefon
    Telefonikõned / Skype
      • Uute konkurentide potentsiaalne sisenemine . - Potentsiaalsed konkurendid on ettevõtted:

    ... mis ei tegutse sellel turul, kuid kellel oleks sisenemine kerge;
    ... mis läbi sisenemise võivad saavutada sünergia;
    ... mille jaoks turule sisenemine on loogiline jätk praegusele tegevusele.
      • Sisendite tarnijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel. – mõjutavad tegurid:

    Konkurentsi tugevus konkreetse sisendi tarnijate vahel.
    Asenduskaupade olemasolu.
    Haru ettevõtete alternatiivsetele tarnijatele ümberlülitumiskulude suurus.
    Tarnijate pakutavad sisendite diferentseeritus ja mõju toodete kvaliteedile või tootmisprotsessile.
    Kas haru ettevõtetel on võimalus tahapoole suunatud integratsiooniks?
      • Toote ostjate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel. – mõjutavad tegurid:

    Ostjate arv ja suurus.
    Ostjate võimalus tarnijaid omavahel konkureerima panna.
    Ostjate ümberlülituskulude suurus konkureerivate hankijate vahel.
    Ostjate võimalus oste edasi lükata.
    Ostjate võimalus tahapoole suunatud integratsiooniks.
    Mis muudab konkurentsi tugevamaks?
    • Konkurendid pole oma positsiooniga rahul.
    • Turu aeglane kasv.
    • Lähedase suurusega ja võimalustega konkurentide arvu kasv.
    • Kliendil on lihtne hankijat vahetada.
    • Eduka ründemeetmega kaasneks suur võit.
    • Oluliste ettevõtete sisenemine: nt haruvälised tugevad ettevõtted omandavad haru nõrgemaid ettevõtteid.
    • Kõrged väljumisbarjäärid.
    • Kõrged püsikulud – tõukavad võitlema tootmisvõimsuste suure koormuse nimel.

    Mis soodustab madalamat konkurentsiteravust?
    • Kiire turu kasv.
    • Konkurentide tooted on tugevalt diferentseeritud ja tarbija lojaalsus on kõrge.
    • Kliendi kulud hankija vahetamiseks on kõrged.
    • Ettevõtted on üldjoontes oma positsiooniga rahul, agressiivsed rünnakud on harvad .
    • Väljumisbarjäärid on madalad.
    • Püsikulud on madalad.

    Millest sõltub asenduskaupadest tulenev konkurentsijõud?
    • Sobivate asenduskaupade olemasolu.
    • Lõpptarbijate ümberlülitumiskulude suurus.
    • Asenduskaupade omadused/kvaliteet – kas ostjad loevad asenduskaupu samaväärseks või isegi paremaks kui haru tooteid.
    • Asenduskaupade hind.

    • Kaks täiendavat tegurit, mida peaks arvestama – huvigruppide mõju ja täiendkaubad.
    • Mitmesugused huvigrupid: valitsusorganid, omavalitsused, keskkonna- ja tarbijakaitse organisatsioonid , konkurentsiamet , ametiühingud jms.
    • Täiendkaupade valmistajad: ettevõtted, kes valmistavad tooteid, mida tarbitakse koos haru ettevõtete toodetega (nende hangete piisavus ja hind).

    • Tegevusharu liikumapanevad jõud.
    • Harud muutuvad, sest teatud jõud tõukavad ettevõtteid muutma oma käitumist.
    • Liikumapanevate jõudude analüüsi rolliks on välja tuua tegevusharu tähtsaimad liikumapanevad jõud (tavaliselt on neid 3-4), mis määravad arengu lähiaastatel.
    • Teadmata, millised välistegurid omavad suurimat mõju järgmisel 1-3 aastal, ei ole võimalik head strateegiat välja töötada.

    Peamised liikumapanevad jõud
    • Muutused tegevusharu pikaajalises kasvutempos.
    • Muutused selles, kes toodet ostavad ja kuidas nad seda kasutavad.
    • Toodete innovatsioon.
    • Tehnoloogilised muutused/protsesside innovatsioon.
    • Turundusalane innovatsioon.
    • Oluliste ettevõtete tegevusharusse sisenemine või sealt väljumine.
    • Interneti ja e-kaubanduse mõju.
    • Tehnilise know -how levik.
    • Tegevusharu jätkuv globaliseerumine.
    • Muutused kuludes ja efektiivsuses.
    • Nõudlus rohkem diferentseeritud või standardiseeritud toodete järele.
    • Tegevuse regulatsiooni ja valitsuse poliitika muutused.
    • Ühiskondlike taotluste ja murede muutumine, elustiilimuudatused.
    • Määramatuse ja äririski vähenemine.

      • Tehnoloogiaga seotud tegurid - nt teadusliku uurimistöö tase (farmaatsiatööstuses, meditsiinis), innovatsioonivõimelisus tootmisprotsesside või toodete alal.
      • Tootmisega seotud tegurid - nt madalad tootmiskulud , tootmise kvaliteet, põhivarade kõrge kasutusaste (kapitalimahukad tegevusharud), odav
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ettevõtluse kordamisküsimused #1 Ettevõtluse kordamisküsimused #2 Ettevõtluse kordamisküsimused #3 Ettevõtluse kordamisküsimused #4 Ettevõtluse kordamisküsimused #5 Ettevõtluse kordamisküsimused #6 Ettevõtluse kordamisküsimused #7 Ettevõtluse kordamisküsimused #8 Ettevõtluse kordamisküsimused #9 Ettevõtluse kordamisküsimused #10 Ettevõtluse kordamisküsimused #11 Ettevõtluse kordamisküsimused #12 Ettevõtluse kordamisküsimused #13 Ettevõtluse kordamisküsimused #14 Ettevõtluse kordamisküsimused #15 Ettevõtluse kordamisküsimused #16 Ettevõtluse kordamisküsimused #17 Ettevõtluse kordamisküsimused #18 Ettevõtluse kordamisküsimused #19 Ettevõtluse kordamisküsimused #20 Ettevõtluse kordamisküsimused #21 Ettevõtluse kordamisküsimused #22 Ettevõtluse kordamisküsimused #23 Ettevõtluse kordamisküsimused #24 Ettevõtluse kordamisküsimused #25 Ettevõtluse kordamisküsimused #26 Ettevõtluse kordamisküsimused #27 Ettevõtluse kordamisküsimused #28 Ettevõtluse kordamisküsimused #29 Ettevõtluse kordamisküsimused #30
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor n2ss Õppematerjali autor

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (1)

    manki profiilipilt
    manki: Väga hea, et viitsisid üleslaadida.
    Klapib 2013 eksami küsimustega.
    Well done!
    20:54 19-01-2014


    Sarnased materjalid

    28
    doc
    Ettevõtluse kordamisküsimuste vastused
    28
    doc
    Ettevõtluse kordamisküsimuste vastused
    26
    doc
    Ettevõtluse eksami kordamisküsimused 2016
    16
    docx
    Ettevõtte kordamisküsimused
    46
    doc
    Ettevõtluse eksami kordamisküsimuste vastused 2014
    60
    doc
    Ettevõtluse alused
    50
    doc
    ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED
    6
    docx
    Ettevõtluse konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun