ETTEVÕTLUSE ALUSTAMINE - VALU JA VAEV Ettevõtlusega alustamine võib tunduda esmapilgul küll kerge, kuid kõik ei ole kaugeltki nii ilus kui kõrvalt paistab. Kui lähtuda Eesti Vabariigi e-lahendustest ja ID kaardi võimalustest(tehes ettevõtte lihtsalt läbi virtuaalmaailma), on ettevõtte loomine kõige kergem osa kogu protsessist. Kõige tähtsam on ettevõtte loomise juures algne idee. Paljudel juhtudel tehakse ettevõttele äriplaan, kaitstakse seda ning võetakse pangast isegi laen peale
1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Scumpeter: Ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo: Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid – kas omal käel või organisatsioonide sees – püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Burns: Ettevõtjad kasutavad innovatsiooni selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks
Ettevõtte alustamine Ennem ettevõtte loomist peab olema teil visioon. Ilma tuleviku plaanita ei saa ettevõttet teha. Peale seda on vaja mõelda välja ettevõtte lähiaja eesmärgid ja konkreetsed tegevused ehk milline on ettevõtte tegevuskava. Alustamise puhul peab olema valmis, et kulutate või investeerite palju raha. Kulud nagu näiteks materjali ostmine, ruumide üür, inimeste palgad, transpordi kulud, kindlustus, reklaami jne. Ettevõtluse tegevused: · eesmärk · risk mitte saavutada eesmärki · vajadus planeerida oma tegevust · vajadust kaasata erinevaid ressursse - aega, raha vms. · püsida konkurentsis- parandada toodete kvaliteeti Ettevõtte teeb mingi toote või teenuse ja müüb seda.. On vaja tööjõudu, ressursse ja kapitali. Kui firma on teeninud kasumit on kõige mõistlikum investeerida tagasi ettevõttesse, et arendada/uuendada tootmis tehnoloogiat
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.)
Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) · Ettevõtlus - on prantsuse päritolu. 1437. a sõnaraamatus tähistati sellega isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. Esialgu olid sellisteks vahendajateks maadeuurijad. · Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide ja muusikaliste ürituste organisaatoreid. Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. · Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. · Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata
ETTEVÕTLUSE ALUSED TMJ0110, eksami kordamisküsimused Eksam: testi vormis 20 valikvastustega küsimust LOENG1 1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.). Loeng-1, lk7- “Entrepreneur" - on prantsuse päritolu. 1437. a sõnaraamatus tähistati sellega isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. Esialgu olid sellisteks vahendajateks maadeuurijad (nt Marco Polo (1254-1324)), kes reisidele asudes sõlmisid kaupmeestega lepingud nende kaupade müügiks. Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide ja muusikaliste ürituste organisaatoreid, aga ka suurte ehitusprojektide (lossid, kirikud) juhte. Nad juhtisid tööde teostamist, kuid ei riskinud seejuures isiklikult millegagi. 17. sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde teostamiseks,
Ettevõtja on o Füüsiline iskik, kes pakum oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning see on talle püsivaks tegevuseks Fransiis on o Leping fransiisiandja ja fransiisivõtja vahel o Lubab frantsiisivõtjal kasutada frantsiisisandja oskusteavet ja kogemust. Äriidee on idee, mille realiseerimine (ellu rakendamine) võimaldab teenida idee autorile o Kasu Ettevõtte missioon on o Tema roll tarbija seisukohalt Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab o Turu-uuringuid o Turustuskanalite valikut o Hinnapoliitikat o Müügi toetamist o Müüki Aktsiaseltsi juhtivateks organiteks on o Üldkoosolek o Nõukogu o Juhatus Määra o Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital o Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud akstiakapital Eestis registreeritud aktsiaseltsi juhatuse esimees peab olema o Füüsiline isik o Teovõimeline o Täisealine
Üldjuhul võib iga süsteemi vaadelda mingi kõrgemat järku süsteemi allsüsteemina (või siis elemendina). Selles väljendub süsteemide üldine omadus avatus. Suletud süsteeme peaaegu ei esine. Üldise süsteemiteooria üks põhiidee on: tervik on rohkem kui osade summa, mis on tuntud ka kui sünergia-efekt. Üldise süsteemiteooria ühe klassiku Ludwig von Bertalanffy (1969) üldtuntud aforism kõlab: ,,Süsteem on elementide summa pluss veel midagi". See ,,veel midagi" on eeskätt struktuur igasuguste süsteemide oluline komponent, mis väljendab süsteemi osiste vahelisi suhteid / seoseid. Süsteem on elementide ja elementidevaheliste suhete terviklik kogum. Üks süsteemide (peaaegu et universaalne) omadus on hierarhilisus, mida väljendab rohkem kui ühetasandiline struktuur. Selles eristuvad tasandid moodustavadki hierarhia. Teine (isegi veel universaalsem) omadus on avatus. Elementide arvus väljendub süsteemi liigendatus: mida rohkem
Kõik kommentaarid