Facebook Like

Ettevõtluse alused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Palju ma investeeritud rahast tagasi saan ?
  • Millist tulu see mulle annab ?
  • Miks omanik tahab ettevõtet müüa, millised on tema tulevikuplaanid ?
  • Milline on konkurents ?
  • Milline on ettevõtte maine klientide silmis ?
  • Milline on konkurentide, hankijate ja pankurite suhtumine ettevõttesse ?
  • Millised on ruumide renditingimused ?
  • Milline on põhivarade seisund, kas nad on õigesti hinnatud ?
  • Millised on võimalused tegevuse parandamiseks, kasumi tõstmiseks ?
  • Kuidas mõjutavad ettevõtet piirkonna arengutendentsid ?
  • Kui alternatiivsetel projektidel ?
  • Milline on läbimüügi dünaamika antud tegevusalal viimastel aastatel ?
  • Milliseid arengutemposid prognoositakse tulevikuks ?
  • Kui palju uusi firmasid on tekkinud sellel alal viimastel aastatel ?
  • Millised uued toodete liigid on harus juurutatud viimastel aastatel ?
  • Kes on potensiaalsed konkurendid ?
  • Mille arvel võib neid edestada ?
  • Kuidas läheb konkurentidel: kas läbimüük kasvab, kahaneb või on stabiilne ?
  • Kes on potensiaalsed tarbijad ?
  • Milliste tarbijagruppide vajadusi rahuldatakse (geograafiliselt ja tüübiti) ?
  • Kuidas korraldatakse reovete ja tootmisjääkide puhastamine, ladustamine ?
  • Kuidas toetab organisatsioon ettevõtja äriidee realiseerimist ?
  • Kes on hankijad, alltöövõtjad ?
  • Missugune on vabriku/ lao/ poe/ kontori sisseseade ?
  • Missugune on tootmistehnoloogia (masinad, seadmed, hoone) ?
  • Kuidas uudistoodangut on võimalik ühildada olemasoleva tehnoloogiaga ?
  • Mille poolest toodang erineb analoogidest ?
 
Säutsu twitteris

ETTEVÕTLUSE ALUSED

2 AP


1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine


  • Ettevõtja mõiste
    Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid .)
    Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.
    Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb.
    1.2. Ettevõtjaks kujunemine
    Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla:
    * töökoha kaotus
    * õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis
    * konflikt ülemusega, võimetus senisel töökohal oma ideid realiseerida
    * elukohavahetus
    * isikliku elu muutused (abiellumine, lahutamine, teatud ikka jõudmine, laste suurekskasvamine jne)
    * soov töötada enda jaoks
    * suured muutused piirkonna majanduselus
    Soovi ettevõtjaks saada mõjutavad:
    * rahvuslik kultuur ja kohalikud traditsioonid
    * perekond
    * läbitud õppeasutused
    * sõbrad
    Ettevõtjaks hakkamise võimalikkus sõltub järgmistest teguritest:
    * riiklik toetus, majanduspoliitika , majandusolukord
    * erialane ettevalmistus
    * turundusalased kogemused
    * algkapitali (+ muude ressursside) olemasolu või kättesaadavus
    * elus eeskujud
    Ettevõtjal peaksid olema järgmised isiksuseomadused :
    1. Vaimne võimekus – loovus, intelligentsus , analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne.
    2. Teotahe – valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia.
    3. Suhtlemisoskus . Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate , pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega.
    4. Kompetentsus oma äri alal. Oma tegutsemisvaldkonna tundmine.
    5. Enesekindlus koos otsustusvõimega. Valmisolek mõõdukaks riskiks, eesmärkide seadmise oskus.
    1.3. Naiste eripära ettevõtjana
    Välismaiste kirjandusallikate ja Eesti ettevõtjate seas läbiviidud uuringute alusel võib välja tuua järgmised naisettevõtjate ja nende ettevõtete iseärasused:
  • Raskendatud tõus karjääriredelil (meestega võrreldes) on sageli ettevõtlusega alustamise tõukejõuks.
  • Säästude suurem osakaal finantseerimisel, lisanduvad sugulaste ja sõprade vahendid. Raskused välise finantseerimise leidmisel ( pangad jt umbusaldavad).
  • Paindlikkuse taotlus ettevõtte rajamisel (perekonna arvestamine ). Meesettevõtjatega võrreldes lühemad tööpäevad ja –nädalad.
  • Omatakse vähem kasulikke tutvusi ja kontakte, nende mõju tegevusele on väiksem (klubid, golf, poliitika, spordiseltsid jms)
  • Teenindus- ja kaubandusfirmade suur osakaal, kuid kasvab naisettevõtjate osakaal ka muudel tegevusaladel.
  • Keskmisest väiksemad, rutiinsemad ettevõtted (see võib olla tingitud eeltoodud barjääridest), rohkem kalduvusi elustiili ettevõtete poole.
  • Alustavad keskmisest vanematena (sageli vanuses 35-45 a), tihti pole kavandanud ettevõtjaks saada.
  • Nõunikuks on enamasti abikaasa või lähedased sõbrad.
  • Ettevõtlusega alustamise tõukejõuks on sageli rahulolematus endise tööga (kutsega), ettevõtet ei rajata sellisel juhul senise tööga seotud valdkonnas.
    1.4. Väikeettevõtte omamise plussid ja miinused
    Väikeettevõtte omamise eelised
  • Kasumilootus – soov parandada elatustaset ja laiendada ettevõtet.
  • Tulevase rikkuse ootus – sageli jääb materiaalne tasu kaugemasse tulevikku, kuid ta on stiimuliks, mille poole püüelda.
  • Rahuldustpakkuv töö, vahel ka identifitseerumine oma ettevõttega.
  • Ettevõtja on iseenda peremees, see on üks olulisemaid ettevõtte rajamise motiive, mille nimel ollakse mõnikord valmis ka sissetuleku vähenimseks.
  • Otsene suhtlemine töötajate ja klientidega. Väikeettevõttes on suhted isiklikumad, lähedasemad, mida osa inimesi eriti hindavad .
  • Tsentraalne otsutamine, ettevõtja omab ülevaadet kogu tegevusest, saab langetada otsuseid kiiresti, kasutada ära avanevaid võimalusi.
  • Ettevõtja staatus ühiskonnas on sageli kõrgem palgatöötaja omast.

    Väikeettevõtte omamise probleemid


  • Majandustegurid – väiksem vastupidavus majanduskriisides, konkurentsi teravnedes või tarbija käitumise muutumise korral.
  • Kogemustepuudus võib ilmneda tootmise või teeninduse alal (alustatakse võõral tegevusalal) aga ka juhtimise alal (hea spetsialist ei pruugi veel olla hea juht). Ohuks võib olla liigne keskendumine ühele valdkonnale, tegelemine sellega, mida tuntakse paremini (nt müügitöö või tootmine).
  • Müügiprobleemid – raskusi valmistavad konkurentsieelise puudumine, ebaadekvaatne laoseis (liiga suured või liiga väikesed varud), ebaõnnestunud asukoha valik jms.
  • Kulud – sageli ei suudeta kulusid kontrollida, lisaraskusi tekitavad võetud laenud.
  • Kapitaliprobleem – ohtlik on alustamine liiga väikese stardikapitaliga, stardiperioodi kulude alahindamine ja tulude ülehindamine.
  • Puudulik spetsialiseeritus – erinevalt suurettevõtetest ei suudeta palgata iga tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste.
  • Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress , probleemid tervisega .
  • Risk kaotada investeeritud kapital , st jääda ilma oma säästudest, sageli ka jääda võlgu teistele.
    Kolm peamist põhjust, miks loobutakse kavandatavast firma rajamisest:
    * finantskaalutlused (stardikapitali puudus)
    * perekonnaga seotud kaalutlused
    * idee polnud piisavalt hea.
    1.5. Ettevõtlusega kaasnevad riskid
  • Tururisk – järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski oluliseks, kuid majandusolukorra stabiliseerumisel peaks ta langema .)
  • Juhtimisrisk – tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel. (Ettevõtjad ei pea eriti tähtsaks, kuid krediteerijad peavad halba juhtimist äriliste ebaõnnestumiste üheks peapõhjuseks.)
  • Krediidi- ja finantsrisk – risk, et ei saada hakkama põhilaenu või laenuintresside tagasimaksmisega. Teiselt poolt oht, et firma kliendid ei tasu krediiti saadud kaupade eest või teevad seda hilinemisega.
  • Inflatsioonirisk .
  • Kinnisvararisk – hoonete ja seadmete amortiseerumine, väärtuse langus ebasoodsa asukoha pärast, rendilepingute tähtaegade lõppemine ja sellest tulenev ebakindlus.
  • Personalirisk – suur sõltuvus üksikute inimeste lahkumisest, vajalike oskustega töötajate puudumine, konfliktid töösuhetes ( streigid jne).
  • Kuritegevus
    • ebaausad töötajad
    • vargused
    • sulidest lepingupartnerid
    • sissemurdmised
    • väljapressimised jne
  • Poliitiline risk
    • võimalikud muutused seadusandluses, eeskätt maksunduses (vt. lisa 6)
    • poliitiline ebastabiilsus riigis, valitsuste vahetused ja sellest tulenev majanduspoliitika muutumine
    • suhted naaberriikidega, majanduslikud lepingud teiste riikidega.
  • Mitmesugused erakordsed sündmused – loodusõnnetused, tulekahjud , ettevõtte hoonete või transpordivahendite kannatada saamine vandalismi tagajärjel jne.
  • Tööõnnetused.
  • Oht, et ettevõtte tegevuse või tema toodete tõttu kannatavad keskkond või üksikinimesed.
    2. Keskkond
    2.1. Keskkond ja jätkusuutlik areng
    Keskkonnapoliitika realiseerimine ja keskkonnaprobleemide lahendamine toimub üksikisiku, kogukonna ja riigi tasandil.
    • Ükikisiku tasandil on peamine tõsta keskkonnateadlikkust ning suurendada informeeritust, võimaldamaks igal inimesel osaleda keskkonnaalaste otsuste tegemisel.
    • Kogukonna tasandil saab lahendada kohaliku tähtsusega keskkonnaprobleeme; kogukonna esinduskogud kujundavad oma keskkonnapoliitika kohaliku omavalitsusüksuse tasandil.
    • Riigi tasandil kujundatakse ja koordineeritakse kogu keskkonnapoliitikat, luuakse seadusandlik ruum ning täidetakse keskkonnaalaseid rahvusvahelisi kokkuleppeid.

    Euroopa Liidu keskkonnapoliitika peab Ühtse Euroopa Akti Maastichti lepingu järgi aitama kaasa
    • keskkonna säilitamisele, kaitsmisele ja selle kvaliteedi parandamisele
    • inimese tervise kaitsmisele
    • loodusressursside säästlikule ja mõistlikule kasutamisele
    • rahvusvahelistele toimimistele tegelemaks regionaalsete ja globaalsete keskkonnaprobleemidega

    Keskkonnapoliitika kujundamisel peab Euroopa Liit arvestama kättesaadavaid teadusliktehnilisi andmeid, keskkonnatingimusi Euroopa Liidu erinevates piirkondades, tegevuse ja tegevustetuse võimalikke tulusid ja kulusid, EL- I kui terviku majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning tema kõikide regioonide tasakaalustatud arengut. Seega on võimalikud erinevused ja kõikide regioonide huvide arvestamine.
    Keskkonna mõiste määratlemine eeldab selget subjekti eristamist kelle või mille keskkonnast räägitakse ehk millises keskkonnas subjekt asub. Subjektide arv on oma olemuselt lõputu. Suuresti taanduvad subjektid 3 kategooriasse:

    Ka nimetatud subjektid omakorda võivad olla mõne muu subjekti suhtes keskkond.
    Euroopa Ühendus on oma õigusaktides määratlenud keskkonda järgmiselt :
  • Euroopa Ühendus 1967:
    keskkond- õhk, vesi, ja pinnas nende omavahelistes suhetes ja suhetes elusorganismidega.
  • Lugana konventsioon 1993:
    a). Keskkond- nii elus kui ka eluta loodusressursid (õhk, pinnas, vesi, floora ja fauna ning nende omavahelised suhted (vastastikune mõju).
    Sisuliselt loetakse keskkonnaks ökosüsteeme, tegemata vahet looduslikel, poollooduslikel ja tehisökosüsteemidel. Keskkonda käsitletakse ressursina, millel seetõttu peaks olema väärtus, hind jne. Loodusele on aga raske määrata objektiivset hinda.
    b). Keskkond- vara, mis moodustab osa kultuuripärandist.
    Keskkond hõlmab ka kultuuripärandit, tehiskeskkonda jm sarnast.
    c). Keskkond- maastiku iseloomulikud elemndid.
    Keskkond hõlmab maastikke. Siin põimuvad omavahel looduslik, kultuuriline, eetiline, emotsionaalne aspekt.
    Säästliku ja jätkusuutliku arengu põhimõtted:
    • majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslikud ostused peavad olema seostatud nende (otsese ja kaudse mõjuga keskkonnale
    • põlvkondadevaheline kohustus: praegused majandus- ja keskonnapoliitilised ostused ning sellealane praktiline tegevus peavad arvestama nende mõju tulevastele põlvkondadele (peavad arvestama pikaajalisi ökoloogilisi efekte)
    • sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on võrdne õigus puhtale keskkonnale
    • keskkonna kaistmine: looduse ressursside säilitamine ning keskkonna kaistmine
    • elukvaliteet : inimese elukvaliteet ei saa olla ära määratud kitsalt majanduslike näitajatega
    • osalemine: institutsioonid peavad olema restruktureeritud nii, et kõige erinevamad seisukohad oleksid kuuldavad poliitiliste ostuste tegemisel.
    Säästlikkuse ja jätkusuutlikkuse põhiidee on keskkonna, majanduse ja sotsiaalse elu ühildamises, nende vastastikuses läbipõimumises. Ühiskonna täisväärtuslik sotsiaalne elu on võimalik ainult teatava majandusliku heaolu ning ümbritseva elukeskkonna seisundi puhul. Seetõttu on õige käsitleda säästlikku arengut inimese ning kogu tema elu- ja kultuurikeskkonna, sealhulgas ka rahvuskultuuri arengu kestvusena, jätkusuutlikkusena ja säästvusena. Selles tähenduses: ühiskonna jätkusuutlikkus on tema arengupotensiaali säilitamine, aga ka arendamine tuleviku huvides.
    2.2. Ettevõtluskeskkond
    Ettevõtlus on tegevus, mida ettevõtja arendab. Ettevõtja tegutsemist reguleerivad (piiravad) mitmesugused õigused, kohustused, ressursid jm tingimused, samuti keskkond, kus ta tegutseb. Seda keskkond nimetataksegi kokkuleppeliselt ettevõtluskeskkonnaks. Ettevõtluskeskkonna komponendid on majandus, -tehnoloogiline,- sotsiaalne,- poliitiline,- õiguslik,- ökoloogiline keskkond jmt.
    Majanduskeskkonna all mõeldakse ühiskondliku majapidamise organiseerimise ja korraldamise süsteemi, mis kindlustab ühiskonnale ja selle üksikutele liikmetele vajalike kaupade ja teenuste tootmise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise.
    Majanduskeskkonna põhielementide hulka kuuluvad:
  • Kapital (hooned, masinad , kaubavaru, raha, kontoriinventar, tööriistad)
  • Tööjõud, kaasa arvatud juhtimispersonal (selle kvaliteet, hind, olemasolu)
  • Hindade tase ja dünaamika
  • Tööviljakus
  • Valitsuse finants- ja maksupoliitika (krediidipoliitika, maksude suurus ja kogumise viis, valuutaregulatsioon).
  • Ostjad (vajadused, soovid, ostuvalmidus, maitsete muutumine jne)
  • Konkurendid
  • Rahvusvahelised majandussuhted
    Tehnoloogilise keskkonna all mõistetakse teadmiste ja tegevusviiside kogumit, mis on ühiskonnas olemas kaupade ja teenuste tootmiseks ja realiseerimiseks. Siia kuuluvad ka leiutised ja kaupade ning teenuste projekteerimise, tootmise organiseerimise, jaotamise või müügi meetodid ja progressiivne tehnika.
    Keskkonna põhielementide hulka kuuluvad:
  • Teadmised, leiutised, nende saamise ja realiseerimise viisid ja vahendid.
  • Kaupade tootmise ja säilitamise viisid ja vahendid.
  • Kaupade ja reisijate transportimise viisid ja vahendid.
  • Sidepidamise viisid ja vahendid
  • Informatsiooni saamise ja töötlemise viisid ja vahendid.
  • Erineva tasandi tehniliste, majanduslike ja sotsiaalsete süsteemide juhtimise viisid ja vahendid.
  • Erineva tasandi tehniliste, majanduslike ja sotsiaalsete süsteemide ja nende üksikute elementide täiustamise viisid ja vahendid.
  • Töötajate töövõime ja tervise säilitamise viisid ja vahendid.
    Sotsiaalse keskkonna all mõeldakse mitmesugustesse ühendustesse koondunud inimeste, samuti niisuguste ühenduste ning formaalselt mitteühinenud inimgruppide üldiste käitumisnormide, vaadete, väärtuste ja tavade kogumit. Meile kõigile hästituntud sotsiaalse keskkonna elemendiks on kultuur. Tunnustest, mille alusel saab eristada ühtesid või teisi elanike informaalseid gruppe, võiks näitena nimetada kutsealaseid, demograafilisi (rahvuse, soo, vanuse järgi), territoriaalseid jne. tunnuseid. Inimeste formaalsete organisatsioonide näideteks on erinevad poliitilised, kultuuri-, spordi- ja ametiühingute ühendused, samuti riik ise, kõikvõimalikud ettevõtted ja organisatsioonid .
    Sotsiaalse keskkonna põhielementide hulka kuuluvad:
  • Haridus.
  • Kindlustus .
  • Ametiühingukoondised.
  • Kultuur, inimeste elukvaliteet.
  • Ajakirjandus ja muud infovahendid.
  • Elanikkonna erinevate kihtide suhtumine firmasse ja selle prestiiz.
  • Elanikkonna demograafiline struktuur.
  • Inimeste sotsiaalsed veendumused ja väärtused.
  • Mood.
    Poliitilise keskkonna all mõeldakse valistuses ja teiste võimuorganite, poliitiliste parteide ja organisatsioonide, õigusaktide, käitumisnormide ja vaadete kogumit ühiskonna ülesehituse, juhtimise ja eesmärkide kohta, ning oma teiste riikide vaheliste suhete kohta, samuti poliitiliste asutuste üldist süsteemi. Laiemas mõttes on poliitiline, samuti õiguslik ja isegi majanduslik keskkond üldise sotsiaalse keskkonna osa, kuid enamasti vaadeldakse poliitilist süsteemi iseseisvana. Sealt tulenevate ja ettevõtlust mõjutavate komponentide hulgast võiks esile tõsta järgnevad:
  • Riigi juhtide vaated ja tegevus.
  • Poliitilised parteid, nende programmid ja poliitiliste jõudude paigutus .
  • Poliitiliste liidrite vaated ja tegevus.
  • Riigi välispoliitika.
  • Riigi sisepoliitika.
    Õiguskeskkonna all mõeldakse valitsuse ja teiste võimuorganite normatiivaktide kogumit, mis reguleerib ettevõtete, samuti õiguskorda teatavate organite tegevust. Nimetatud normatiivaktid reguleerivad või kontrollivad suuremal või vähemal määral peaaegu kõiki ettevõtja toiminguid .
    Ökoloogilise keskkonna all mõeldakse ettevõtjate ja looduskeskkonna vaheliste kokkupuudete piirkonda.. Siin on peamiseks probleemiks selgitada välja, millised on piirangud ja võimalused, mis on seotud ettevõtlustegevusega ühel või teisel territooriumil (looduslike ressursside ammutamine jne) ning tootmistegevuse mõjuga looma- ja taimeriigile ning inimese elukeskkonnale.
    3. Ettevõtlusega alustamise erinevad võimalused
    Ettevõtjaks saamisel on valida kolme erineva võimaluse vahel:
    • tegutseda frantsiislepingu alusel
    • osta tegutsev ettevõte
    • rajada põhimõtteliselt uus ettevõte (asutamine)

    3.1. Frantsiis
    Frantsiis on pikaajaline leping frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahel. See lubab frantsiisivõtjal kasutada frantsiisisandja oskusteavet ja kogemust. Sinna kuulub näiteks nimi, kaubamärk ja muu sümboolika, tootmistehnoloogia, väljaõppemetoodika ja muu info. Sõltuvalt tegevusalast ja konkreetsest frantsiisilepingust võib frantsiisi ulatus olla erinev.
    Osapoolte vaheline frantsiisileping määratleb nende õigused ja kohustused. Leping on tavaliselt tähtajaline, koos õigusega seda pikendada.
    Frantsiisi eelised ja puudused (nii frantsiisivõtja kui ka frantsiisiandja seisukohalt) võrreldes sõltumatu üksikettevõtjana tegutsemisega.

    Frantsiisivõtja seisukohalt


    Eelised
    * Nõuab vähem kogemusi
    * Madalam läbikukkumise protsent, kontrollitud toode
    * Tuntud kaubamärk ja imago tarbija silmis
    * Paiknemise põhjendatuse analüüs
    * Tegevusalane välajõpe
    * Jooksev abi juhtimises, arendustöödes, turunduses , töötajate järelvalves
    * Ühine reklaam ja kontrollitud reklaamimehhanism
    Väiksem kapitalivajadus (?)
    Võimalikud sooduskrediidid sisseseade muretsemisel ja asukoha leidmisel.

    Puudused


    Sõltuvus frantsiisiandjast
    Kontrolli puudumine frantsiisiandja tegevuspoliitika üle
    Võimalikud konfliktid frantsiisiandjaga kasumite ja muude stiimulite üle
    Kasumit tuleb jagada, ühekordne lepingutasu võib olla kõrge
    Piiratud ärist väljumise paindlikkus
    Sundostud frantsiisiandjalt

    Frantsiisiandja seisukohalt


    Eelised
    Lisatulu läbi frantsiisilepingutasude
    Jooksev tulu vastavalt lepingule
    Laienemine ilma lisainvesteeringuteta
    Toote populaarsuse, tuntuse tõus
    Kulude kokkuhoid läbi suuremahuliste ostude
    Väiksem vajadus suure administratiivse koosseisu järele
    Turundus -, sh reklaamikulud jäävad osaliselt frantsiisivõtjate kanda
    Säilib kontroll kvaliteedi üle
    Kaupade, materjalide ja seadmete müük frantsiisivõtjale võib anda kasumit
    Puudused
    Kontroll tegevuse üle väheneb, eriti selle laienedes
    Haavatavus keti nõrgemate lülide poolt
    Kulutused kontrolliks, komandeeringuteks jne
    Vähekasutatavl, kuni kontseptsioon pole kontrollitud
    Võimalik krediidiandmine frantsiisivõtjale nõuab lisaressursse
    Kasumid tuleb jagada frantsiisivõtjaga
    Konfliktid frantsiisivõtjaga on sagedasemad kui firma omanduses olevate filiaalidega
    3.2. Tegutseva ettevõtte ost

    Ostmise plussid


  • Kui tegutseb edukalt on risk väiksem ja kergem on leida krediteerijaid.
  • Kandub edasi ettevõtte hea maine.
  • Asukoha sobivus on kontrollitud.
  • Kasum tuleb kiiremini, pole stardiperioodil.
  • Tegevuse planeerimine on lihtsam, saab arvestada eelmiste perioodide tulemasutega.
  • Klientuur on välja kujunenud.
  • Olemas on vajalikud partnerid: hankijad , krediteerijad jne.
  • Sisseseade ja kauba (materjali) varud on olemas.
  • Ettevõtjaks saamine piirdub ostutehinguga.
  • Üks konkurent jääb vähemaks.
  • Olemas on väljaõpetatud kaader.
  • Teiste ostjate puudumisel võib ettevõtte müügihind olla madal.
    Ostmise miinused:
  • Päritakse halb maine ja tegevuses esinevad vead.
  • Kaubavalik, toodang, tegevuse korraldus jms ei pruugi sobida uue omaniku arvates.
  • Võib pärida ebasoovitavaid töötajaid, vallandamine keeruline ja tekitab pingeid.
  • Klientuur ei pruugi olla soovitavaim, firma imago’t on raske muuta.
  • Varude hulgas võib olla aegunud , moestläinud kaupu, ka sisseseade ja ruumid võivad olla vananenud.
  • Töökorraldust raske muuta.
  • Ostuhind võib olla liiga kõrge või pole sobivat ettevõtet müügil.
  • Võidakse müüa, kuna ettevõte ei õigusta end.
  • Asukoht ja ruumid ei pruugi olla sobivad kavandatud muutusteks.
    Ostetava ettevõtte väärtuse hindamise põhivõimalused:
  • Bilansiline väärtus (varadest lahutatakse kohustused).
  • Korrigeeritud bilansiline väärtus – hinnatakse ümber varad , mille bilansiline väärtus ei peegelda nende tegelikku hinda (nt hoone, vananenud kaup, ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ostjatele jne).
  • Likvideerimisväärtus – hinnang ostja seisukohalt: “Kui äritegevus ebaõnnestub, siis kui palju ma investeeritud rahast tagasi saan?”
  • Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi – hinnang müüja seisukohalt: “Millistest tulevastest tuludest loobumist peab müügihind mulle kompenseerima?”
  • Tulevased tulud arvestades olulisi muutusi – hinnang ostja seisukohalt: “Kui ma oma plaanid ellu viin , siis millist tulu see mulle annab?”

    Intellektuaalne kapital (vt lisa 2)


    Intellektuaalne kapital ei ole uus mõiste, vaid oli nimetuse “hea tahe ”, “ hea tava”, “maine” (ingl. k. goodwill ) all kasutusel juba siis kui esimene müüja saavutas hea suhte kliendiga. Viimase 20-ne aasta jooksul on toimunud murranguline edasiminek infotehnoloogia , meedia ja suhtekorralduse valdkonnas, ning iga organisatsioon peab täna arvestama nende valdkondade mõju.
    See on toonud enesega kaasa uut liiki vahendid ( ressursid) kaasaegses majanduses. Paljud neist vahendeist toovad ettevõtjale “käega mittekatsutavat” tulu, mida kunagi varem pole eksisteerinud ja mis loob uusi tagatisi . Selliseid tagatisi omav organisatsioon omab teistega võrreldes olulisi konkurentsieeliseid.
    Intellektuaalne kapital on mõiste, millega iseloomustatakse kombinatsiooni mittemateriaalsetest väärtustest, mis võimaldavad organiatsioonil eksisteerida.
    Ettevõtte väärtus = Käegakatsutavad väärtused + Intellektuaalne kapital
    Intellektuaalne kapital on teadmiste, omandatud kogemuste, organisatsiooniliste, tehnoloogiliste, kliendisuhete ja professionaalsete oskuste kogum, mis annab ettevõttele turul konkurentsieelise
    Intellektuaalse kapitali kui kogumi väärtuse leidmiseks on välja pakutud mitmeid suhteliselt lihtsalid valemeid.
  • Kõige laialtlevinum, kuid samas ka primitiimsem moodus leida intellektuaalse kapitali suurus on arvutada välja ettevõtte raamatupidamisväärtuse ja potensiaalse investori poolt pakutava ostusumma vahe. Ehk valemi kujul:
    Intellektuaalne kapital= ettevõtte turuväärtus- bilansiline väärtus
    Kui aktsiaturul on ettevõtte väärtus oluliselt suurem selle varade väärtusest, viitab see asjaolule, et materiaalne vara annab firma poolt toodetavatele kaupadele või teenustele oluliselt vähem väärtust kui immateriaalne vara. Ettevõtte ning seeläbi ka tema intellektuaalse kapitali väärtuse määrab nimetatud meetodi korral ostja, mitte müüja.
  • Mõnevõrra komplitseeritum, kuid loogilisem kui turu- ja bilansilise väärtuse vahe on Tobini meetod (q), mis võrdleb vara turuväärtust tema asendamiskuluga
    q= vara turuväärtus/ vara asenduskulu
    Ettevõtte ostmisel tuleb endale selgeks teha:
  • Ettevõtte senised kasumid ja muud olulisemad finantsnäitajad ja finantssuhtarvud .
  • Kas müügimaht kasvab, kahaneb või on stabiilne?
  • Kas kulutused ja kasum on läbimüügiga võrreldes tavapärased?
  • Miks omanik tahab ettevõtet müüa, millised on tema tulevikuplaanid?
  • Milline on konkurents ?
  • Milline on ettevõtte maine klientide silmis?
  • Milline on konkurentide, hankijate ja pankurite suhtumine ettevõttesse?
  • Millised on ruumide renditingimused?
  • Kas praegune personal sobib ka edaspidi?
  • Kas kõik kohustused kajastuvad bilansis?
  • Milline on põhivarade seisund, kas nad on õigesti hinnatud?
  • Millised on võimalused tegevuse parandamiseks, kasumi tõstmiseks?
  • Kas ja kuidas mõjutavad ettevõtet piirkonna arengutendentsid?
  • Kas oodatav tulu on vähemalt sama, kui alternatiivsetel projektidel?
    3.3. Uue ettevõtte asutamine
    3.3.1. Äriühingu asutamise protseduurid (vt lisa 3)
    3.3.2. Äriühingu registreerimistoimingud ja -kulud
    3.3.3. Erinevate äriühingute omavaheline võrdlus (vt lisa 5)
    3.3.4. Ettevõtlusvormi valik
    • Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.
    • Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.
    • Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital . Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osakaptal peab olema vähemalt 40 000 krooni. Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut.
    • Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni.
    • Tulundusühistu (tegevust reguleerib Ühistuseadus) on kolme või enama liikmega ühendus, mille eesmärgiks on liikmete ühise tegevusega nende majapidamise või muu tegevuse toetamine teenuste osutamise teel ja tulu saamine.

    Ettevõtlusvormi valikul tuleks arvestada järgmiste teguritega:
  • Vastutuse ulatus
  • Kapitali juurdehankimise võimalus ja vajadus
  • Maksudega seotud kaalutlused (vt. lisa 6)
  • Avalikustamise kohustus
  • Ettevõtte juhtimise paindlikkus, sisemine juhtimine ja väljapoole esindatus
  • Kasumijaotus
  • Ettevõtlusvormist tulenevad kulutused (eeskätt asutamiskulude, juhtimisstruktuuri ja avalikustamiskohustuse tõttu)
  • Rajamise kergus
  • Nõuded algkapitali suurusele
  • Tegevuse lõpetamise, ärist lahkumise kergus
  • Litsentside vajadus
  • Maine

    3.3.5. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)


    FIE astutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema avaldusel. FIE on kohustatud ennast äriregistrisse kandma, kui tema majandusaasta käive ületab 250 000 krooni, st. FIE muutub käibemaksukohustuslaseks. Igal juhul peab FIE tegevuse alustamisel registreerima ennast kohalikus Maksuametis füüsilisest isikust ettevõtjana. Alla 250 000 krooni suuruse majandusaasta käibega FIE võib pidada lihtsustatud - kassapõhist - raamatupidamist. Ennast vabatahtlikult, enne 250 000 krooni suuruse majandusaasta käibeni jõudmist, Maksuametis käibemaksukohustuslasena arvele võttes, tuleb üle minna ka kassapõhiselt raamatupidamiselt tekkepõhisele. Äriregistrisse kantakse FIE mitte elukoha, vaid FIE ettevõtte asukoha järgi.
    Füüsilisest isikust ettevõtja kohta kantakse äriregistrisse:
    • ettevõtja ärinimi, tegevusala ning ettevõtte asukoht ja aadress, samuti ettevõtja majandusaasta algus ja lõpp
    • ettevõtja nimi, isikukood ja elukoht;
    • muud seaduses ettenähtud andmed.

    Füüsilisest isikust ettevõtjale kohaldatakse ettevõtja kohta käivaid sätteid, sõltumata sellest, kas ta on kantud äriregistrisse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Äriregistrisse kandmata füüsilisest isikust ettevõtja võib tegutseda ainult oma ees- ja perekonnanime all. Äriregistrisse kantud FIE-l on õigus kanda registrisse ka oma prokurist .
    FIE-na tegutsemise plussid:
  • puudub vajadus omada partnerit;
  • odavus – FIE-na tegevuse alustamine ei nõua väljaminekuid põhikapitali osas, Äriregistrisse kandmise eest tuleb maksta väiksemat riigilõivu kui osaühingu või aktsiaseltsi asutamisel ning ei ole vaja maksta notaritasu asutamislepingu tõestamise eest;
  • lihtsus – äritegevuse alustamine ja korrastamine on seadusandlikult reguleeritud minimaalselt, raamatupidamine ja aruandlus on suhteliselt lihtsad;
  • kui FIE majandusaasta realiseerimise netokäive ei ületa 250 000 krooni, võib FIE-ks registreerida kohalikus maksuametis;
  • ettevõtlustuludest saab maha arvata kõik ettevõtlusega seotud kulud.
    FIE-na tegutsemise miinused:
    • FIE vastutab temale kuuluva ettevõtte kohustuste eest kogu oma varaga;
    • sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise kohustus põhitöökoha puudumisel.

    Tegevusega alustamine
    Enne ettevõtlusega alustamist on füüsilisel isikul vaja ennast registreerida ettevõtjaks kas elukohajärgses maksuametis või Äriregistris.
    • Maksuametis registreerimine
      FIE, keda ei kanta Äriregistrisse, on kohustatud enne tegevuse alustamist registreeerima end kohalikus maksuametis, täites selleks vastava avalduse. FIE registreerimisel annab maksuamet välja sellekohase tõendi
    • Äriregistris registreerimine
      Äriregistrisse kandmine on üldreeglina vabatahtlik, s.t. toimub FIE nõudmisel avalduse alusel. Kohustus registreerida end FIE-na Äriregistris tekib isikul juhul, kui ta on käibemaksukohuslasena registreeritud maksuametis (maj. aasta realiseerimise netokäive üle 250 000 krooni)
    • Tegutsemisloa (kauplemis- või teenindusloa) taotlemine tegevuskohajärgsest kohalikust oma- valitsusest . Tegevusluba ( litsents ) on nõutav juhul, kui FIE soovib tegutseda riiklikku tegevuslitsentsi nõudval tegevusalal ( reisijatevedu , turvateenused jne). tegevusloa väljastab ministeerium , kellele on antud õigus vastavaid litsentse väljastada.

    4. Ettevõtte rajamine
    4.1 Ettevõtte rajamiseks vajalikud sammud
    Järgnev vajalike sammude loetelu on koostatud ühe Inglise konsultatsioonifirma ( Brush and Coogan Associates) poolt, kuid teda on mõnevõrra kohandatud.
    1. etapp - planeerimine
  • Määratle tarbijate vajadused
  • Määratle toode või teenus
  • Analüüsi olukorda tegevusalal
  • Hinda konkurentsi
  • Leia oma konkurentsieelis ja turunišš
  • Hinda turgu, vali sihtsegmendid
  • Hinda turu ja nõudluse suurust
  • Täpsusta kavandatavad müügimahud
  • Määra administratiiv-juhtimispersonali
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ettevõtluse alused #1 Ettevõtluse alused #2 Ettevõtluse alused #3 Ettevõtluse alused #4 Ettevõtluse alused #5 Ettevõtluse alused #6 Ettevõtluse alused #7 Ettevõtluse alused #8 Ettevõtluse alused #9 Ettevõtluse alused #10 Ettevõtluse alused #11 Ettevõtluse alused #12 Ettevõtluse alused #13 Ettevõtluse alused #14 Ettevõtluse alused #15 Ettevõtluse alused #16 Ettevõtluse alused #17 Ettevõtluse alused #18 Ettevõtluse alused #19 Ettevõtluse alused #20 Ettevõtluse alused #21 Ettevõtluse alused #22 Ettevõtluse alused #23 Ettevõtluse alused #24 Ettevõtluse alused #25 Ettevõtluse alused #26 Ettevõtluse alused #27 Ettevõtluse alused #28 Ettevõtluse alused #29 Ettevõtluse alused #30 Ettevõtluse alused #31 Ettevõtluse alused #32 Ettevõtluse alused #33 Ettevõtluse alused #34 Ettevõtluse alused #35 Ettevõtluse alused #36 Ettevõtluse alused #37 Ettevõtluse alused #38 Ettevõtluse alused #39 Ettevõtluse alused #40 Ettevõtluse alused #41 Ettevõtluse alused #42 Ettevõtluse alused #43 Ettevõtluse alused #44 Ettevõtluse alused #45 Ettevõtluse alused #46 Ettevõtluse alused #47 Ettevõtluse alused #48 Ettevõtluse alused #49 Ettevõtluse alused #50 Ettevõtluse alused #51 Ettevõtluse alused #52 Ettevõtluse alused #53 Ettevõtluse alused #54 Ettevõtluse alused #55 Ettevõtluse alused #56 Ettevõtluse alused #57 Ettevõtluse alused #58 Ettevõtluse alused #59 Ettevõtluse alused #60
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 60 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 118 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Liisu17 Õppematerjali autor

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    50
    doc
    ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED
    22
    doc
    Ettevõtlus
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    105
    doc
    Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused
    20
    doc
    Ettevõtluse alused
    30
    doc
    Loengukonspekt 11 klassidele
    27
    doc
    Ettevõtluse kordamisküsimused
    193
    docx
    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun