TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlus osakond Kertu Mölder INTERVJUU ETTEVÕTJAGA Juhtumikirjeldus Juhendaja: Airi Noppel Pärnu 2016 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.1. Ettevõtte iseloomustus............................................................................................4 1.2. Ettevõtja iseloomustus ja motivatsiooni ettevõtte alustamisel...............................5 2. Ettevõtlusprotsess Luuka puhkemaja näitel..................................................................6 2.1. Ettevõtlusprotsess – mis see on?.............................................................................6 2.2. Luuka puhkemaja näide..........................................................................................6 3. Väärtuspakkumine osterwalderi mudeli järgi.........
ma jõudnud arusaamiseni, et kõik inimesed ei sobi ettevõtjaks. Mõned õpilasfirmad on põrunud, võib-olla just selletõttu, et neil puudub ,,äriinimene". Teised firmad on osutunud veelge edukamaks, kui alguses arvata osati, võib-olla just selletõttu, et neil on olemas juht, kellel on eeldused ettevõtjaks olemisega. Meie firma tegevust ma hindan edukaks, rääkides juba rentaablusest, mis on hiiglaslik. Ma järeldan, et minus on ettevõtja verd. Ettevõtjal peavad olema mõned iseloomuomadused nagu enesekindlus, saavutusvajadus ja inisatiiv. Õpilasfirmaga tegelemine on näidanud, et mul on need olemas. Ma olen ensekindel. Ma ei karda ,,põlemist" alustades millegi uuega. Näiteks toon õpilasfirma. Ma ei kartnud võtta endale juhiroll, ma ei mõelnud kordagi sellele, et mis siis saab, kui me kahjumisse jääme, mis juhtub kui me läbipõleme. Ma olin kindel, et kui koos on selline kirju meeskond siis peab olema ka tulemus hea
) - kulutused täiendkoolitusele 6. Riskianalüüs Kõige lõpuks analüüsitakse läbi riskid. Üks efektiivsemaid ettevõtte riskide analüüsimiseks on SWOT analüüs, mille koostamist on kirjeldatud artiklis "Äriplaan - SWOT analüüs". Sagedasemad vead äriplaani koostamisel · Eesmärgid püstitatakse peale finantsprognooside koostamist vastavalt prognooside tulemustele. Äriplaani üks eesmärke on leida strateegiad, mis aitaksid ettevõtja eesmärke ellu viia.. Kui finantsprognoosid näitavad, et eesmärke valitud strateegiaga saavutada ei õnnestu, tuleks muuta strateegiat, mitte eesmärke. · Ärikeskkonda analüüsides kopeeritakse äriplaani erinevaid arengukavasid ja riiklikke strateegiaid. Sellisest tegevusest pole ettevõtjal mingit kasu. Ärikeskkonna analüüsi mõte on võimaluste ja ohtude tuvastamine, seega tuleks uurida vaid neid
Seda eesmärki kavatsetakse töö raames täita uurimisega, et milles täpselt seisneb ettevõtte loomise raskus, millistes tegevusega seotud tegurites see kõige enam avaldub ja kuidas mõjutavad ilmnevad probleemid ettevõtjat kui isikut. Uuritavaks ettevõtteks on Raivo Tammelehe ettevõte AS-i Baltic Pack EST. Põhjuseks just selle ettevõtte valikul on see, et Hr. Tammeleht on eeskujulik näide sellest, kuidas igaühest võib ilma pikema ettevalmistuseta ja ilma mahuka algkapitalita saada ettevõtja. Uurimustöö üritab võimalikult adekvaatselt kirjeldada, milline täpselt on ühe ettevõtte esimene aasta. Töö alameesmärgiks on uurida, milles peitub ettevõtte loomise keerukus ja kas see on tõepoolest nii raske nagu paljud inimesed arvavad. Tegemist on rakendusliku empiirilise uuringuga, mis kasutab järelduste tegemisel deduktiivset meetodit ehk lähtub antud valdkonnas varem tehtud tähelepanekutest ja
Kordamisküsimused: 1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Ettevõtja Schumpeter – ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid; oskus murada väljakujunenud tegevuspraktikat Burns – ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks, seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest toodlikumatesse ja kasumlikmasse, aksepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust Ettevõtlus
nende käsutuses on. Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. Ettevõtja on isik, kes tegeleb ettevõtlusega . Otsustanud ettevõtlusega alustada ning alustab äriideede otsingut, hindamist, edasiarendamist. Ettevõtja tunnetab ära mingi võimaluse, täitmata koha turul, lahendamata probleemi – ning rajab ettevõtte, et probleem lahendada või tühimik täita. Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus, ning käesolevas seaduses sätestatud äriühing. Sisemine ettevõtlus (intrapreneurship) on ettevõtte juhtimise stiil, mis integreerib
Ettevõtjana käitumine eeldab üldjuhul ka investeerimist ehk vara paigutamist ettevõtlusse lootusega saada tulu dividendidena ja/ või kasvanud väärtusega vara müügist. Üldjuhul kaasneb investeerimisega risk, mis parimal juhul väljendub tuluootuste mittetäitumises, halvimal juhul investeeritud vara osalises või täielikus kaotuses. Füüsiline isik on iga inimene, juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. MIS ON ETTEVÕTLUS? Väga paljud inimesed on ettevõtlikud ja on tegelenud erinevatel eluperioodidel ettevõtlusega. Näiteks on oma korteri remontimine, arvutite parandamine, söögi tegemine ja toitlustamise organiseerimine tuttavatele, matkade planeerimine ja korraldamine sõpradele jm
Toomas Saal Ettevõtlus, 2008/2009 õ.a., Tallinn 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.
Kõik kommentaarid