Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Ettevõtluse konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on Sinu valik ?
  • Kes või mis on majandussubjektid ?
  • Millised vajadusi rahuldad oma igapäeva tegemistes sina ?
  • Millised ostud tegid hetkeotsuse ajel, milliste ostude juures kaalusid pikemalt ?
  • Millised ostud tehakse enamasti hetkeotsuse ajel ?
  • Milliste ostude puhul kasutad eelkirjeldatud ostukäitumist ?
  • Kui suur on sinu ostuotsustes hetkeotsuste osakaal ?
  • Milliseid ressursse vajate soovitud eesmärgi saavutamiseks ?
  • Milliseid ressursse teil napib ?
  • Kuidas saaksite korvata või asendada puuduvad ressursid ?
  • Milliseid kaupu ja teenuseid toota/ pakkuda ?
  • Kuidas neid kaupu ja teenuseid toota/ pakkuda ?
  • Kellele neid kaupu ja teenuseid toota/ pakkuda ?
  • Mida toota?, kuidas toota ?
  • Kuidas tekib nõudlus mingi kauba või teenuse järele ?
  • Mida saab selle võrdluse põhjal järeldada ?
  • Kuidas mõjutab hindasid defitsiit ?
  • Kuidas mõjutab hindasid ülepakkumine ?
  • Kui palju on neid inimesi, kelle töö tulemusel värske ja maitsev leivaviil sinu lauale jõuab ?
  • Mis võivad olla primaarsektori osakaalu vähenemise põhjused majanduses ?
  • Kuidas mõjutab primaar- ja sekundaarsektori ettevõtete käekäik teenindussektorit ?
  • Mis võivad olla tertsiaar ehk teenindussektori kasvu põhjused kiire majanduskasvu aegadel ?
  • Missuguseid ühishüviseid peaks valitsus pakkuma, kellele ja kui suures koguses ?
  • Kui palju peaks iga inimene oma sissetulekutest riigile tagasi maksma ?
  • Kui suure osa väljateenitust panustab Marge riigieelarvesse ?
  • Milline on progroos 2008 aastaks ?
  • Keskajal kujunesid just kullasseppadest esimesed, meie mõistes, pankurid. Kuidas ?
  • Mida uut saite teada ja õppisite ?
  • Mille järgi otsustada, kuhu oleks kõige mõistlikum investeerida ?
  • Kui palju me investeeringult teenime ?
  • Kui kõrge on valitud investeerimisvõimaluse riskiaste ?
  • Kui lihtne või keeruline on investeeringu tagasimuutmine rahaks ?
  • Kui palju säästab Mart 1 aastaga ?
  • Kui palju säästab Martin 1 aastaga ?
  • Kui palju säästab proua Mänd 1 aastaga ?
  • Mida selle jaoks pead tegema ?
  • Kui kellegi teise jaoks töötamine ?
  • Mis on ettevõte ?
  • Mis vahe on füüsilisel ja juriidilisel isikul ?
  • Kuidas alustada ettevõtlusega ?
  • Miks osa ettevõtteid on aktsiaseltsid ja osa osaühingud ?
  • Milline on ettevõtja vastutus ?
  • Miks kõigi ettevõtete peaeesmärgiks ei ole kasumi saamine ?
  • Kust ettevõtja saab abi ettevõtluses ?
  • Millised on füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE-na) tegutsemise eelised ja puudused võrreldes äriühinguga ?
  • Kus asub Sinu kodukohale kõige lähem ettevõtlus- ja arenduskeskus ning mis on selle täpne nimetus ?
  • Millises majandusvaldkonnas tegevust alustada ?
  • Millist kaupa või teenust turul pakkuda ?
  • Kui ligipääsetavas kohas ettevõte asub ?
  • Millised on juba olemasolevad vahendid, mida tuleb juurde muretseda ?
  • Kuidas tegevust rahastada ?
  • Millised väljaminekud kaasnevad ettevõtte käivitamisega ?
  • Milline ettevõtluse vorm valida ?
  • Milline on tööjõuvajadus ?
  • Kes ettevõtet juhib ja kes seal tööle hakkab ?
  • Millist koolitust vajad ise ?
  • Mida Sinu arvates jättis Mart arvesse võtmata oma turismiettevõtte rajamisel ?
  • Kuidas peaks Mart muutma oma tegevust, et müügi tagasilangust ei toimuks ?
 
Säutsu twitteris

ETTEVÕTLUSE KONSPEKT

PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS- ETTEVÕTLUS MAJANDUSE KONTEKSTIS

1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED


Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis.
Ettevõtlusest arusaamiseks ja õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. Ettevõtluse ja majanduse põhimõistete ja –seoste tundmaõppimine on nagu uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamine. Ülesanne 1. Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste sooritamiseks? Milline on Sinu valik? Hinda, kui mitmeid majanduslikke otsuseid päevas teed. Täida järgnev tabel.
aeg
tegevus
Valikuvõimalused
valik
valiku põhjendus
RATSIONAALNE MAJANDUSLIK KÄITUMINE
Ratsionaalne majanduslik käitumine tähendab, et erinevad majanduselus osalejad püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasulikkust mingite piirangute raames. Sarnaste huvidega majanduselus osalejaid nimetatakse majandussubjektideks. Kes või mis on majandussubjektid ? Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised , ettevõtted ja riik. Tarbijad tahavad oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju ja häid tooteid ja teenuseid (edaspidi hüviseid). Ettevõtted püüavad saada maksimaalset kasumit selleks, et suurendada ettevõtte omanike tulusid. Riigi kui majandussubjekti ülesanne on suurendada ühiskonna heaolu. Keeruliseks muudab olukorra tõsiasi, et mõistet „heaolu“ on üheselt ja objektiivselt raske määratleda. Joonis 1. Majandussubjektid.
Ülesanne 2. Millise majandussubjekti huvisid ja eesmärke kirjeldavad tabelis esitatud olukorrad. Arutlege rühmas, millised on majandussubjekti eesmärgi saavutamisel piirangud (raha, aeg, info ja teised ressursid või seadusandlikud kitsendused).
majandustegevus
majanduslik subjekt
Piirang
soodsa hinnaga kaubad ja teenused
puhastamata reovesi avalikes veekogudes
toodete ja teenuste kõrged hinnad, suur läbimüük
stipendiumid ja toetused kõigile abivajajatele
TARBIMINE ja ettevõtluse seos tarbimisega seonduvalt
Vajadus on inimese puuduse tunne, mida saab rahuldada hüviste tarbimisega.
Abraham Maslow (1908 – 1970) oli Ameerika psühholoog, kelle üheks tuntumaks ideeks on vajaduste kirjeldamine astmelises ehk hierarhilises struktuuris. Maslow järgi saavad kõrgema astme vajadused realiseeruda alles siis kui madalamad on rahuldatud.
Joonis 2. Maslow vajaduste hierharhia.
Eneseteostuse vajadus
Tunnustusvajadus
Sotsiaalsed vajadused
Turvalisuse vajadus
Esmased vajadused
Ülesanne 3. Millised vajadusi rahuldad oma igapäeva tegemistes sina? Võta aluseks ülesandes 1 kirjeldatud tegevused, valikuvõimalused ja tehtud valikud . Arutlege tulemusi rühmatööna.
tegevus
võimalus
valik
vajadus
Kooliminek /tööleminek
minna jalgsi
bussiga
sotsiaalsed vajadused
turvalisuse vajadus
minna rattaga
minna bussiga
TARBIMINE JA OSTUOTSUS
Tarbimine on hüviste (toodete, teenuste) kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tarbija püüab kasutada olemasolevaid rahalisi vahendeid tema jaoks suurimat kasulikkust tooval viisil. See tähendab, et tarbija eesmärk on võimalikult vähe kulutades saada võimalikult palju ja võimalikult häid (kasulikke) hüviseid. Seejuures on tarbijate hinnangud sellele, mis võiks olla rohkem või vähem kasulik, küllaltki erinevad ehk iga tarbija hinnang tema poolt kasutatavate hüviste tarbimisomadustele on individuaalne.
Ettevõtjal on väga oluline tajuda tarbija ostukäitumist ja etape ( vt joonis 3)
Positiivse valiku tegemisel sünnib ostuotsus. Ostmine on ostukäitumise etapp, kus omandatakse soovitud kaup.
Kauba omandamisega ostukäitumine veel ei lõpe. Alles tarbides saame aru, kas ostetud hüvis osutus selliseks nagu lootsime. Kui ostetud saapad vastavad meie ootustele ja rahuldavad meie vajadusi, ostame ilmselt edaspidi sama firma saapaid. Ostujärgne hinnang mõjutab meie edaspidist ostukäitumist.
Joonis 3. Tarbija ostukäitumise etapid.
Ostusoov
Varasemad kogemused
Info otsimine
väärtushinnangud
Valik erinevate võimaluste vahel
infokanalid
Ostuotsus
Rahulolu või rahulolematus
Ülesanne 4. Tihti on meie ostukäitumine harjumuspärane tegevus, kus pikemalt mõtlemata lihtsalt ostame, juurdlemata, kas konkreetne ost meile kõige kasulikum on. Püüa kirjeldada enda viimase nädala ostukäitumist. Millised ostud tegid hetkeotsuse ajel , milliste ostude juures kaalusid pikemalt? Miks?
Kaup/teenus
hind
otsus
rahulolu
bussipilet
15.-
a) harjumuspärane ost
b) hetke ajel
c) kaalutud
  • väga rahul
  • rahul, sest teisteks valikuteks ei jätku raha
  • rahul, sest valisin parima
  • ei jäänud rahule, kahetsesin hiljem tehtud ostuotsust
    Ülesanne 5. Võrrelge ülesandes 4 kirjeldatud ostuotsuseid omavahel 4-5 õpilasega rühmas ja püüdke leida vastuseid alljärgnevatele küsimustele: 1. Millised ostud tehakse enamasti hetkeotsuse ajel?
  • Milliste ostude puhul kasutad eelkirjeldatud ostukäitumist?
  • Kui suur on sinu ostuotsustes hetkeotsuste osakaal?
  • Loetlege vähemalt 3 põhjust, miks on tarbijale kasulik ostuotsuse tegemisel järgida joonisel 3 kirjeldatud etappe ?

    1.2 RESSURSID KUI ETTEVÕTLUSE EELDUS - PIIRATUD RESSURSID JA PIIRAMATUD VAJADUSED. RESSURSID


    Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga ressurss kõikmõeldavaid vahendeid või tagavarasid, mida on võimalik kasutada. Enamasti on kõik millegi valmistamiseks vajalikud ressursid piiratud ehk nappivad. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta ehk 0-hinnaga. Alljärgnevalt tutvume ressurssidega, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel. Majandusteaduses nimetatakse neid enamasti tootmisteguriteks. Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital ja ettevõtlikkus.
    Ressursid on kõik tootmissisendid, mida kasutatakse ETTEVÕTLUSTEGEVUSEKS - kaupade ja teenuste tootmiseks. Ressursside hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital ja ettevõtlikkus.
    Joonis 1. Maa kui ressurss.
    PÕLLUMAJANDUSLIK MAA
    VESI (näiteks JÕED, JÄRVED, MERED)
    MAAVARAD (näiteks nafta, põlevkivi jne.)
    MAA
    METS
    ATMOSFÄÄR, KLIIMA, ILMASTIK
    MAAOMAND TOOTMISÜKSUSE RAJAMISEKS
    Maa kui ressursi all mõistetakse majanduses seda osa looduskeskkonnast, mida inimene oma majandustegevuseks kasutab. Siia kuuluvad põllumajanduslikud maad, mida saab kasutada taime- ja loomakasvatuseks. Veekogude olemasolu on eelduseks kalandusele, kalakasvatusele ja laevandusele. Vesi ise kui loodusvara on hädavajalik tooraine paljude kaupade ja teenuste valmistamisel. Maavarasid kasutatakse toodete valmistamisel toorainena, või on nad energia allikaks (näiteks nafta, gaas , põlevkivi). Metsas kasvavat puitu kasutatakse mööbli-, paberi- ja tselluloositööstuses ning ehituses. Ilmastikust ja kliimatingimustest sõltuvad paljud majandustegevused. Piisava niiskuse ja päikese olemasolu on eluliselt tähtis põllu-, taime ja puuviljakasvatuses. Samuti on ilmatundlik turismiteenuste valdkond.
    Viimasel ajal on hakatud kõike, maa kui ressursiga seonduvat, hindama taastuvuse vaatenurgast. Taastuvad (loodus)ressursid on sellised, mida saab korduvalt kasutada või mis taastavad end ise. Näiteks kuusemets kasvab taas raieküpseks umbkaudu saja aastaga. Lisaks metsale loetakse taastuvate ressursside hulka veel vesi, muld jne. Taastuvate ressursside õige ja otstarbekas kasutamine täna ei välista nende kasutamise võimalust ka tulevikus. Mitte-taastuvad ressursid on need, mille ärakasutamisega täna jätame tulevased põlved neist ilma. Mitte-taastuvate ressursside hulka kuuluvad enamik maavarasid, näiteks maagaas, nafta, kivisüsi, põlevkivi jne.
    Töö kui ressursi hulka loetakse inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused, mida nad kasutavad hüviste valmistamiseks. Tööjõu moodustavad kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed. Tööealise elanikkonna hulka kuulub lisaks tööjõule ka mitteaktiivne rahvastik.
    Sõnal „kapital“ on majanduses mitu erinevat tähendust. Ressursi mõistes tähendab kapital kõiki tootmisvahendeid (hooneid, tööriistu ja masinaid), mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Raha ise-enesest ei ole kapital, vaid on vahend teiste ressursside ehk tootmistegurite soetamiseks.
    Ressursside ehk tootmistegurite hulka loetakse ise ka ettevõtja ja ettevõtlikkus, sest just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riske. Majandusruumis, kus riik ei korralda kaupade ja teenuste tootmist, toimib majandus ainult tänu ettevõtlikele inimestele. Ettevõtlikkus on tähtis ka mujal, mitte ainult äritegevuses. Ettevõtlik saab olla nii koolis, kodus, kodukoha ühistegemistes ja ka isiklikus elus.
    Joonis Tootmisprotsess.
    SISENDID
    Mida?
    Kuidas?
    Kellele?
  • tooted
  • teenused ja info
  • saaste, jäätmed
    VÄLJUNDID
    TOOTMINE
    Ülesanne 7. (rühmatöö) Arutlege, kuidas saaksite teie olla ettevõtlikud. Kirjeldage oma tegevusi alljärgnevas tabelis.
    Tegevus
    Isiklikus elus
    Koolis
    Kodukoha ühistegemistes
    Kohalikes tegemistes
    Ülesanne 8. (rühmatöö) Võttes aluseks ülesandes 6 kirjeldatud ressursid püüdke leida vastused järgmistele küsimustele:
  • Milliseid ressursse vajate soovitud eesmärgi saavutamiseks?
  • Milliseid ressursse teil napib?
  • Kuidas saaksite korvata või asendada puuduvad ressursid?
    ETTEVÕTLUSE PÕHIKÜSIMUSED
    Sõltumata riigikorrast või ühiskonna elatustasemest, sõltub majanduse areng sellest, kuidas erinevad majandussubjektid oma valikuid tehes vastavad kolmele põhiküsimusele:
  • milliseid kaupu ja teenuseid toota/ pakkuda?
  • kuidas neid kaupu ja teenuseid toota/ pakkuda?
  • kellele neid kaupu ja teenuseid toota/ pakkuda?
    ETTEVÕTLUS JA ERINEVAD MAJANDUSSÜSTEEMID
    Riigi majanduslik areng ja heaolu sõltub sellest, kuidas erinevad majandussubjektid piiratud ressursside tingimustes vastavad kolmele põhiküsimusele: mida toota?, kuidas toota? kellele toota?. Erinevates majandussüsteemides on lahendused erinevad. Omandisuhete, hüviste ümberjagamise ja otsustusalaste suhtesüsteemi erisuste alusel jagatakse majandussüsteemid: tava-, käsu-, turu- ja segamajanduseks.
    1) Tsvamajandus
    2) Käsumajandus
    3) Tavamajandus
    4) Segamajandus
    Ülesanne 11. Leia alljärgnevatele väidetele sobiv majandussüsteem, valides vastuseks A,B või C variandi vahel. A – turumajandus B – käsumajandus C – tavamajandus
  • enamiku tootmise ja jaotamisega seotud otsuseid teeb riik
  • üksikisikutel puudub eraomand
  • tootmine planeeritakse ühest kesksest asutusest
  • kõike püütakse teha nii nagu on tehtud põlvest põlve
  • valitseb vaba konkurents ja enamik ressurssidest on eraomandis
  • tootmisvahendid ja –tehnoloogiad on algelised
  • majanduslikke otsuseid suunab nõudmise ja pakkumise vahekord
  • tulu jagatakse sageli perekonna liikmete vahel võrdselt
  • erinevad turud toimivad hästi ja tasakaalustavad üksteist

    1.3 TURG


    Eesti keeles on sõnal turg mitu tähendust. Ühes, kitsamas mõistes on turg konkreetne müügikoht. Kõige üldisemas tähenduses on aga turuga tegemist alati ja kõikjal, kus kohtuvad ostjad ja müüjad - majandusteoorias nimetatakse nõudjad ja pakkujad , ning toimub hüviste vahetus. Turgu käsitletakse majandusteaduses kui majanduse toimimise korraldust, mille vahendusel turul osalejad (müüjad ja ostjad) suhtlevad ning kus kujunevad nii kaupade ja teenuste hinnad kui ka ostetavad-müüdavad kogused .
    Turg on majanduse toimimise korraldus, mille vahendusel turul osalejad suhtlevad ning kujundavad kaupade ja teenuste hinnad ning kogused.
    Turg kui majanduse toimimise viis on kujunenud aastasadade vältel. Turumajanduse kui majandussüsteemi aluseks on tootmisvahendite eraomandus ning konkurents. Tootja, kes küll lähtub omakasust, on sunnitud konkurentsi tõttu juhinduma tarbijate vajadustest ning püüab seepärast turule tuua just neid hüviseid, mis rahuldaksid tarbijat kõige paremini, kasutades samal ajal säästlikult oma tootmisressursse.
    Konkurents on majandussubjektide püüdlemine ühise eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu .
    Joonis Majandustegevuse lihtsustatud ringkäik.
    Ülesanne 12. (rühmatöö) Arutlege, kuidas teie ise osalete joonisel 4 toodud ringkäigus.
    NÕUDLUS
    Turul osalejad oleme me kõik. Rollist tarbijana kõnelesime selle peatüki alguses. Kuidas saada aga aru sellest, et me tarbijatena osaleme turul ka kaupade ja teenuste hinna ning koguste kujundamisel?
    Kõik, kes turult midagi ostavad, on nõudjad. Ostjad esitavad oma nõudmise nii kaupade sortimendi, koguse, kui ka kvaliteedi osas sellega, et kallist ning mittekvaliteetset kaupa lihtsalt ei osteta. Kui aga kaup või teenus on ostjatele meelepärane, siis ostetakse seda ka rohkem. Eelnevas näites oli kinos ühele filmile pileteid piisavalt saadaval. Ometi ei valinud vaatajad ehk nõudjad siiski seda, vaid tahtsid näha filmi, kuhu piletid olid juba väljamüüdud.
    Nõudlus on kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta olemasoleva hinna korral kindlal ajahetkel.
    Majandusteaduslikult või öelda, et nõudlus väljendab seost kauba hinna ning nõutava koguse vahel ning taolist seost saab väljendada nõudlustabelina, nõudluskõverana või matemaatilise funktsioonina .
    Kuidas tekib nõudlus mingi kauba või teenuse järele? Nõudluse kujunemisel on olulisemad tegurid kauba hind, tarbija maitse ja eelistused , ostujõud ehk sissetulekute tase, tulevikuootused, teiste kaupade hinnad ja ostjate arv turul. Enamikke kaupu ostetakse koguseliselt seda rohkem, mida odavamad nad on. Seega suurendab hinna alanemine tavaliselt kauba ostetavat (ehk nõutavat) kogust ja kõrgem hind vähendab seda. Mida rohkem on aga turul ostjaid ehk nõudjaid, mida jõukamad nad on ning mida kallimad on teised niiöelda asenduskaubad , seda suuremaks kujuneb antud kauba nõudlus.
    PAKKUMINE
    Kõik, kes turul midagi müüa soovivad ja tegelikult ka kauba turule suudavad tuua, on pakkujad. Pakkuja võib olla nii tootja, müüja kui ka kaupade vahendaja. Kui tarbijad on huvitatud kauba ostmisest võimalikult madala hinnaga, siis pakkujad vastupidi, tahavad oma kaupa müüa võimalikult kallilt. Kaupade ja teenuste tootmine nõuab mitmesuguste kulutuste tegemist. Ükski tootja ei hakka valmistama kaupa, mille müümisel ta saaks tagasi vähem raha kui selle valmistamisele kulus. Pakkumiseks nimetatakse kaubakogust, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama turul kujuneva hinna eest. Pakkumine sõltub mitmetest teguritest, millest olulisemad on tootmis- ja müügikulud, hinnangud tuleviku osas ning teiste kaupade hinnad.
    Pakkumiseks nimetatakse kaubakogust, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama turul kujuneva hinna eest.
    Ülesanne 15. (rühmatöö) Milliseid nõudluse või pakkumise olukordi kajastavad allolevas tabelis toodud pealkirjad Eesti meediast ? Millised tegurid toodud näidetes mõjutavad kõige rohkem nõudlust ja pakkumist? Arutlege rühmas.
    Pealkirjad Eesti meediast aastal 2006
    Nõudlus
    Pakkumine
    “Ehitusbuum kinnisvaraturul kestab!”
    “Kruntide hinnad kahekordistusid kolme kuuga.”
    Koolides ei jätku õpetajaid.”
    “Kuivus võtab tänavuse kartulisaagi!”
    TURU TASAKAAL Näites 5 on kirjeldatud olukordi, kus nõudmine ja pakkumine turul ei ole tasakaalus. Sellist olukorda, kus nõudlus on pakkumisest suurem nimetatakse puudujäägiks
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ettevõtluse konspekt #1 Ettevõtluse konspekt #2 Ettevõtluse konspekt #3 Ettevõtluse konspekt #4 Ettevõtluse konspekt #5 Ettevõtluse konspekt #6 Ettevõtluse konspekt #7 Ettevõtluse konspekt #8 Ettevõtluse konspekt #9 Ettevõtluse konspekt #10 Ettevõtluse konspekt #11 Ettevõtluse konspekt #12 Ettevõtluse konspekt #13 Ettevõtluse konspekt #14 Ettevõtluse konspekt #15 Ettevõtluse konspekt #16 Ettevõtluse konspekt #17 Ettevõtluse konspekt #18 Ettevõtluse konspekt #19 Ettevõtluse konspekt #20 Ettevõtluse konspekt #21 Ettevõtluse konspekt #22 Ettevõtluse konspekt #23 Ettevõtluse konspekt #24 Ettevõtluse konspekt #25 Ettevõtluse konspekt #26 Ettevõtluse konspekt #27 Ettevõtluse konspekt #28 Ettevõtluse konspekt #29 Ettevõtluse konspekt #30 Ettevõtluse konspekt #31 Ettevõtluse konspekt #32 Ettevõtluse konspekt #33 Ettevõtluse konspekt #34 Ettevõtluse konspekt #35
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 35 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mix mees Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    60
    doc
    Ettevõtluse alused
    139
    pdf
    Spordi üldained 1 tase
    193
    docx
    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    126
    doc
    Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
    13
    doc
    Ettevõtlus
    20
    doc
    Ettevõtluse alused
    30
    doc
    Ettevõtluse kordamisküsimused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun