Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ettekanne feminismist (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Feminism
 
 
Esimene laine
18. sajandi lõpp – 20. sajandi algus
Hääletus ja valimisõigus
Laiemad karjäärivõimalused
Lilli  Suburg  1888
Oma ajast ees
Naiste abitu olukord
 
 
Teine laine
1960 – 1970
Laieneb teistele eluvaldkondadele
Tööturg
Naistevarjupaigad
 
 
Kolmas laine
1990 - ...
Patriarhaalsus
Naine kui  valdus
Keha on jaotatud erinevateks
soorollideks
 
 
Liberaalfeminism
Vabadus ja õiglus
Keskmeks on indiviid
Sotsiaalsed barjäärid
Püüdlused
Haridus - ja majandusinstitutsioonid
Indiviidi enda osa institutsioonide abi
 
 
Radikaalfeminism
Vasakule Paremale
Ettekanne feminismist #1 Ettekanne feminismist #2 Ettekanne feminismist #3 Ettekanne feminismist #4 Ettekanne feminismist #5 Ettekanne feminismist #6 Ettekanne feminismist #7 Ettekanne feminismist #8 Ettekanne feminismist #9 Ettekanne feminismist #10
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor skaabo Õppematerjali autor
Enda koostatud ettekanne filosoofilisest suunast feminism. Räägib feminismi lainetest nii Eestis kui ka välismaal.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
30
docx

Referaat: Feminism

.................................................................................5 Kaudne diskrimineerimine......................................................................................................5 Naiste ja meeste võrdne kohtlemine.......................................................................................5 Feminism.....................................................................................................................................6 Esimese laine feminism 1880-1920........................................................................................6 Teise laine feminism 1960+....................................................................................................6 Feministlikud teooriad............................................................................................................7 Liberaalne feminism...........................................................................................................7

Inimese füsioloogia
thumbnail
13
doc

Referaat feminismist

KOOL, KUS SA ÕPID FEMINISM Referaat Juhendaja: õpetaja nimi Tallinn aastaarv Sisukord Sissejuhatus.................................................................Error: Reference source not found 1. Feministliku teooria põhiülesanne..............................Error: Reference source not found 2. Feminism kui ideoloogia.............................................Error: Reference source not found 3. Põhimõttelised probleemid..............................................................................................5 4. Juured Lõuna ­Ameerikas..........................................Error: Reference source not found 5. Feminism Eestis...............................................................................................................6 5.1. Feminism Nõukogude Eestis.......

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
18
docx

Feminism

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool FEMINISM. Essee Mõdriku 2016 1 SISUKORD 1.Feminismi mõiste................................................................................................ 3 2. Femininismi ajalugu............................................................................................ 4 4. Femininismi erinevad harud............................................................................... 5 3. Kuulsad feministid ning nede tuntumad teosed.............

Ühiskond
thumbnail
6
docx

Feminismi areng kiviajast tänapäevani

Juhendaja: Kristina Tamm Tartu 2017 Feminismi eesmärk on juba 19.sajandi klassikalisest realismist saati olnud luua võrdsus kõikide inimeste õigustele ning vabadusele. Mina aga panen selle fakti kahtluse alla ning küsin, kas feminismi eesmärk on tõesti koguaeg olnud luua võrdseid õiguseid meeste ja naiste vahel või on see läbi aja transformeerunud? Miks feminism üldse tekkis? Kas see võis tekkida naiste ning meeste suure erinevuse tõttu või on siin ka muud põhjused? Seda on küsinud ka ajaloolane Joan Scott. ,,Kas naised on samasugused kui mehed? Ja kas see samasus on ainus alus, mille pinnalt võib võrdsust nõuda? Või on nad erinevad, ja just seetõttu, või selle erinevuse kiuste, teeninud ära võrdse kohtlemise?" (Joan Scott 1996). Mina usun võrdsusesse, ja seda igas valdkonnas. Samas usun

19 sajandi teise poole ja 20 sajandi filosoofia
thumbnail
13
doc

Feministlik kirjandusteooria

Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 1. Ajalugu............................................................................................................................................. 4 2. Feminism.......................................................................................................................................... 5 2. 1. Feministid. Simone de Beauvoir...........................................................................................................................5 2.2. Feministid. Elaine Showalter.................................................................................................................................6 3

Kirjandus
thumbnail
19
docx

Suburg-ajakiri LINDA: Ilu ja Ideed

NAINE & seksuaalsus folklooris ja ühiskonnas FLKU.04.127 LINDA. ILU & IDEED1 ESSEE Kaire Nurk Ajakiri Linda, esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri eesti naisterahhwale2 alustas ilmumist aastal 1887 Viljandis, andes järgnevalt ligi kakskümmend aastakäiku. Avanumbri esilehel viidatakse ka ajakirja nime rahvusaatelistele seostele Kalevipoja eeposega: Linda suikus surma süles / Kaua külma kalmu al, / Nüid ta tõstab pea üles, / Nüid ta jälle ärkaval. / Ema arm ja ema süda, / Hauaski ei jahtu nad, / Neid ei murra surma oda ­ / Igaweste miilavad! /.../ Nüid on lõhkend kalmumägi / Kõrge tänu Taarale ­ / Nüid on lõpmas sortsi wägi, / Linda ärkab ülesse. / Tema hüüab Eesti õues: / Tõuske tütred, ärgake! / Koit ju punab taeva põues, / Miks te'e weel nüid uinute. Värsivormis pöördumine lugeja poole näib kokku monteeritud laenudest Kreutzwaldilt ja Koidulalt, sj on peategelaseks tõstetud ­ eepose MEES-kangelase Kalevipoja asemel ­ NAINE, ESI-

Kultuurilugu
thumbnail
10
pdf

Sooline võrdõiguslikkus

3. PALGALÕHE 3.1 Palgalõhe Eestis..............................................................6 4. VÕIMALUSED EBAVÕRDSUSEGA VÕITLEMISEKS...............................................................8 4.1 Soolise võrdõiguslikkuse seadus...............................................................................................8 § 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala [RT I 2008, 56, 315- jõust. 01.01.2009].....................8 4.2 Võrdõiguslus Feminism.............................................................................................................8 Meesõiguslus...............................................................................................................................9 2 1. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE TÄHTSUS ,,Sooline võrdõiguslikkus on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. Kaasaegse

Inimene ja ühiskond
thumbnail
84
docx

FILOSOOFIA

kommunism). Iga identiteet ja tähendus on mingi eelneva sündmuse peegeldus (refleksiivsus). Identiteet, staatus jm on nullsummamäng, refleksiivne. Ei saa olla igal ühel võrdselt hea staatus. Hea staatus on vastandina kellegi halvale staatusele.20. sajandi diagnoos: mida rohkem me õõnestame 10 käsku, seda paremini me usume end tundvat. Sama isaautoriteedi ja muuga, aga selle tagant tuleb välja uus käsk – sa pead nautima. 11. Feminism. Esteetika kui poliitika. Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Tihti eristatakse nn esimese ja teise laine feminismi. Esimese laine feminismi all mõistetakse võitlust naiste hääleõiguse eest Ameerika

Filosoofia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun