Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ettekanne - W.G.Golding „Kärbeste jumal“ (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


W.G.Golding „Kärbeste jumal“
Räägin oma ettekandes William Gerald Goldingu romaanist "Kärbeste jumal".
Golding sündis 19. septembril 1911 Edela-Inglismaal. Ta ise on öelnud, et kogu ta lapsepõlv (isegi kogu ta elu) on olnud lausa õudusttekitavalt viisakas. Ta õppis Oxfordis kirjandust ning töötas nii hoolekandeasutuses kui õpetas ka inglise keelt, kirjandust ning filosoofiat Salisbury koolis.
1940-1945 teenis Golding Briti sõjaväelaevastikus ning võttis osa dessantoperatsioonidest, mistõttu nägi ta II Maailmasõja jubedusi ka oma silmaga. Kui varem uskus ta enda sõnul kindlalt inimese täiuslikkusesse, siis peale seda kogemust, lõid tema humanismi selged enesekindlad ideed vankuma. Sõja lõppedes naases autor taas Salisbury, kus valmis ka tema esimene romaan. 1983. aastal sai kirjanik Nobeli preemia, (tõustes pärast pisikest pausi taas maailma keskpunkti ).
William Gerald Goldingu kirjutatud ning oma ilmumisega 1954.aastal
Ettekanne - W G Golding-Kärbeste jumal #1 Ettekanne - W G Golding-Kärbeste jumal #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor DrReps Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

W.G. Golding "Kärbeste jumal"

W.G.Golding ,,Kärbeste jumal" Räägin oma ettekandes William Gerald Goldingu romaanist "Kärbeste jumal". Golding sündis 19. septembril 1911 Edela-Inglismaal. Ta ise on öelnud, et kogu ta lapsepõlv (isegi kogu ta elu) on olnud lausa õudusttekitavalt viisakas. Ta õppis Oxfordis kirjandust ning töötas nii hoolekandeasutuses kui õpetas ka inglise keelt, kirjandust ning filosoofiat Salisbury koolis. 1940-1945 teenis Golding Briti sõjaväelaevastikus ning võttis osa dessantoperatsioonidest, mistõttu nägi ta II Maailmasõja jubedusi ka oma silmaga. Kui varem uskus ta enda sõnul kindlalt inimese täiuslikkusesse, siis peale seda kogemust, lõid tema humanismi selged enesekindlad ideed vankuma. Sõja lõppedes naases autor taas Salisbury, kus valmis ka tema esimene romaan. 1983. aastal sai kirjanik Nobeli preemia, (tõustes pärast pisikest pausi taas maailma keskpunkti).

Kirjandus
thumbnail
9
pdf

W. Golding '' Kärbeste jumal''

REFERAAT ,, Kärbeste Jumal'' Gustav Adolfi Gümnaasium Triinu Triibmann 7.a klass Juh.õp : Anu Kell 25.mai 2010 SISUKORD · Sissejuhatus - (lühike ülevaade teose autorist) · Sisukokkuvõte · Olulised tegelased ning nende iseloomustused · Teose põhiprobleemid,hinnang+minu arvamus · Kasutatud kirjandus ja viited William Gerald Golding William Gerald Golding sündis 19.septembril 1911.aastal Edela-Inglismaal Cornwallis. William õppis Oxfordi ülikoolis Inglise kirjandust(1930-35).Alates aastast 1939 õpetas ta inglise keelt ja kirjandust ning filosoogiat Bishop Wordsworthi koolis Salisburys.1940-45 teenis ta Briti sõjalaevastikus. Alles pärast sõda , kolmekümne seitsme aasta vanuses jõuab kirjanik lõpuks arusaamisele ,et on püüdnud

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Nimetu

Golding sündis 19. sept. 1911. Cornwallis eeskujulikus, lausa siivsas peres. Pärast humanitaargümnaasiumi õppis ta Oxfordis kirjandust. Tegi kaastööd väikesele provintsi-teatrile, alates 1939. õpetas inglise keelt, kirjandust ja filosoofiat Salisburys. Abikaasa oli keemik, neil oli kaks last. II ms. ajal teenis Briti sõjalaevastikus, siis naases Salisburysse ja valmis tema esimene romaan. 1960. aastatel jäi Golding vabakutseliseks, elas avalikkusest tagasitõmbununa maaüksinduses ega avaldanud elu lõpupoole enam midagi. Alles Nobeli preemia 1983. aastal tõi ta taas kogu maailma tähelepanu keskpunkti. Kirjutama, eeskätt luuletama, hakkas Golding varakult, kuid vähese eduga. 1934. avaldatud luulekogule (23.a.) ei pööranud kriitikud suuremat tähelepanu ja 30-40ndatel kirjutatud, paroodiatena mõeldud romaanidele ei leidnud ta üldse kirjastajat. Enda sõnul uskus ta naiivselt

Kirjandus
thumbnail
6
docx

KÄRBESTE JUMAL

2.Millise saladuse avaldas Põssa alguses Ralphile? Kuidas viimane seda hoidis? 3.Milleks kasutati Põssa prille? 4.Mis oli Jacki kõige suurem kirg? 5.Kes kuulusid Jacki kampa? 6.Miks ei võtnud esimene mööduv laev poisse peale? 7.Millised ohud ja millised lõbud olid saarel? 8.Keda peeti koletiseks? 9.Milline oli esimene suurem õnnetus saarel? 10.Kolm poissi said surma. Kes ja kuidas? 11.Mida karjusid poisid seajahil olles? 12.Miks vihkas Jack Ralphi? Põhjenda. 13.Kes või mis oli kärbeste jumal? 14.Kellele kuulub sinu sümpaatia? Põhjenda. 15.Jack oli julm ja alatu. Põhjenda Vastused: 1. Seda kasutati koosoleku kokkukutsumiseks. See kukkus koos Põssaga alla, kui Roger kaljuharjal täie jõuga kangile surus. 2. Ta ütles Ralphile, et teda kutsutakse Põssaks. Ralph ei hoidnud seda. See (nimi Põssa) tuli avalikuks juba siis kui Jack Merridew, koor, väiksemad poisid ja Ralph ning Põssa esimest korda kohtusid. 3. Tule tegemiseks. Need peegeldasid päikest. 4

Kirjandus
thumbnail
10
docx

REFERAAT „KÄRBESTE JUMAL“

Seostada saaks kerkinud probleeme juhtivate inimestega. Esile kerkinud liidrid ei suuda omavahel koostööd teha ning on erinevatel arvamustel, mis peaks olema esmatähtis. Kuna teos on robinsonaad, milles käsitletakse inimese sattumist inimtühjale saarele, siis leidub sellele palju sarnaseid teoseid: film nimega ,,Helesinine laguun", raamat ,,Robinson Crusoe", millest hiljem valmis ka film, " ning mitmeid teisi. Lisa William Golding oli Briti kirjanik, poeet, näitekirjanik ja Nobeli preemia laureaat. Ta on sündinud 1911. aastal Cornwallis vanaema majas, kus ta ka ühtlasi veetis suurema osa oma lapsepõlvest. Pärast Brasenose Kolledzi lõetamist läks ta 1920. Aastal Oxfordi ülikooli õppima loodus teadust, kust ta peatselt Inglise kirjandusele üle viidi. Golding abiellus Ann Brookfieldiga 30. septembril 1939 ning said kaks last: Judy ja David

Kirjandus
thumbnail
3
docx

KÄRBESTE JUMAL

2.Millise saladuse avaldas Põssa alguses Ralphile? Kuidas viimane seda hoidis? 3.Milleks kasutati Põssa prille? 4.Mis oli Jacki kõige suurem kirg? 5.Kes kuulusid Jacki kampa? 6.Miks ei võtnud esimene mööduv laev poisse peale? 7.Millised ohud ja millised lõbud olid saarel? 8.Keda peeti koletiseks? 9.Milline oli esimene suurem õnnetus saarel? 10.Kolm poissi said surma. Kes ja kuidas? 11.Mida karjusid poisid seajahil olles? 12.Miks vihkas Jack Ralphi? Põhjenda. 13.Kes või mis oli kärbeste jumal? 14.Kellele kuulub sinu sümpaatia? Põhjenda. 15.Jack oli julm ja alatu. Põhjenda Vastused: 1. Seda kasutati koosoleku kokkukutsumiseks. See kukkus koos Põssaga alla, kui Roger kaljuharjal täie jõuga kangile surus. 2. Ta ütles Ralphile, et teda kutsutakse Põssaks. Ralph ei hoidnud seda. See (nimi Põssa) tuli avalikuks juba siis kui Jack Merridew, koor, väiksemad poisid ja Ralph ning Põssa esimest korda kohtusid. 3. Tule tegemiseks. Need peegeldasid päikest. 4

Eesti keel
thumbnail
3
doc

Kärbeste jumal

Autor: W.Golding Teose pealkiri: "Kärbeste jumal" Sisu lühikokkuvõte: Raamat jutustab poistest, kes sattusid üksikule saarele lennuõnnetuse tõttu. Sündmused juhtuvad II maailmasõja ajal. Saarel ei ole täiskasvanuid ning poistel tuleb oma eluga ise hakkama saada, see aga osutub küllaltki raskeks. Poisid valivad oma juhiks Ralphi, kes peab igasuguseid asju otsustama, kuid Jack on juhi peale kade ja see toob kaasa palju probleeme. Toimuvad mitmed tülid ning Põssa ja Simon surevad ära, mis on teiste laste süü. Saarel unustavad poisid, mis on tsivilisatsioon ja elu muutub täiesti metsikuks. Lapsed mõtlevad välja ka rituaale. Näiteks nad laulsid ümber tule tantsides ja pidasid koosolekuid. Poisid ehitavad endale onnid, et öösel külma eest peitu pugeda. Koosoleku kokku kutsumiseks on merekarp, mida Ralph puhub. Kelle käes karp oli, see võis ka rääkida ning niiviisi anti karp koosoleku ajal üksteisele edasi. Karp oli ka mitmete tülide põhjuseks. Poisid usuvad,

Eesti keel
thumbnail
29
doc

Õpimapp - Tammsaare ja Gailit

" "Aga ma ei või sinna midagi parata, et ma kirjutan, nagu ma kirjutan, mul tuleb ainult kanda oma" tõdede ja õiguste" tagajärjed." "Oli mis oli, sündis mis sündis, ometi on kõik väärt, et seda tasapidi mäletada." 8 Kaini ja Aabeli heiastusi kodukirjanduses Andrus Norak Kaini ja Abeli tunne? Loetud lugu, ei muud mu jaoks. Veel on olnud üks kolmas tunne. Annaks jumal, et ta ei kaoks. Mina olin Jüri Üdi. Kaini ja Aabeli lugu on lugu vendade rivaliteedist, mis päädib ühe - Aabeli, surmaga. Erinevalt Kaini maaviljaohvrist osutus Aabeli poolt toodud vereohver Jumalale vastuvõetavaks. Me ei tea, kuidas Jumal oma meelehead väljendas, ega sedagi kuis asjaosalised sellest aru said. Küllap oli tegemist mingi välise igapäevase heaoluga seotud märgiga, arvata et viljakuse, jõukuse ning majandusliku heaoluga.

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun