Haiguslik kartus ehk foobia on ängistustunne, mida iseloomustab kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust. See võib intensiivsuse poolest varieeruda väga laial skaalal, mille ühes otsas on igati mõistetav inimlik ebamugavustunne ja teises juba foobia kliinilise diagnoosi alla minev ülemäärane hirm. Piir normaalse ja ebanormaalse vahel on habras. Kui inimesel on võimalik kerge vaevaga kardetud asjaoludest hoiduda, siis ei pruugi foobia olemasolu üldiselt toimetulekut oluliselt segada. Haigusliku foobia puhul on ärevus nii tugev ja enesetunne kardetud olukorras ebameeldiv sellisel määral, et kokkupuudet selle situatsiooniga välditakse iga hinna eest. Vältimine aga omakorda võimendab hirmu. Enamik paanikahäireid
Min u u uri mus lai end ab j a arenda b mõn inga l määral sil maringi ja on vä ga kasul i k i ni mestel e , ke s sell est tõep ool est huvi tu vad j a sel le kohta ro hkem teada tahaksi d, ku id ei o ska kuski lt otsid a eg a kü si da . 3 FOOBIA KUI SELLINE Haiguslik kartus ehk foobia on ängistustunne, mida iseloomustab kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust. See võib intensiivsuse poolest varieeruda väga laial skaalal, mille ühes otsas on igati mõistetav inimlik ebamugavustunne ja teises juba foobia kliinilise diagnoosi alla minev ülemäärane hirm. Piir normaalse ja ebanormaalse vahel on habras. Kui inimesel on võimalik kerge vaevaga kardetud asjaoludest hoiduda, siis ei pruugi foobia olemasolu üldiselt toimetulekut oluliselt segada. Haigusliku
Mis on foobia? Foobia on sundmõtteil rajanev haiglane ja põhjendamatu hirmuseisund või ärevustunne kindla olukorra, nähtuse või olendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Kuidas foobiad tekivad? Foobia areneb tavaliselt eelsoodumusega isikuil psüühilise trauma tagajärjel. Usutakse, et pärilikkus, geenid ja ajukeemia segunevad elukogemustega ja mängivad suurt rolli foobiate arengus. See tähendab, et foobiad võivad olla ka päritavad. Lapsed jälgivad oma vanemate foobseid situatsioone ning see mõjutab neid samamoodi reageerima. Foobia võib põhjustada sümboolset kaitse- või tõrjetegevust s.t. kardetud objekte või situatsioone hakatakse vältima või tajutakse neid väga suure ebamugavustundega. Kõnekeeles kasutatakse sõna "foobia" ka tähistamaks vastumeelsust millegi suhtes. Foobia on ravitav, kuid võib korduda. Mis on foobne situatsioon ja mis on selle sümptomid?
viidatud. /allkiri/ Koostaja ees- ja perekonnanimi Töö vastab Tallinna 32. Keskkooli uurimistöödele esitatud nõuetele ja selle võib esitada retsensendile. /allkiri/ Juhendaja ees- ja perekonnanimi 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 4 1. FOOBIA OLEMUS JA RAVIVÕIMALUSED ................................................................ 5 1.1Mis on foobia? .............................................................................................................. 5 1.2. Foobia tunnused .......................................................................................................... 5 1.3. Foobia tekkepõhjused ..........................................................................6 1.4
Referaat Klass FOOBI AD Kool Nimi Õpetaja Mis on sümptomitena sümptomitest. Sümptomite subjektiivne - tugevus võib varieeruda kergest foobia? südamekloppi ebamugavustundest väljakannatamatu mine, paanikahooni. Foobia ehk hingeldamine Enamusel inimestest esineb vähemalt üks haiguslik või hingetuse foobia, kuid tihemini esineb foobiaid just kartus on tunne, naistel. ärevustunne, higistamine, mis tekib külma- või Kõnekeeles kasutatakse sõna "foobia" ka mingi kindla kuumahood, tähistamaks vastumeelsust millegi suhtes. nähtuse või jalgade, käte elusolendi ees, ja/või keha mida tajutakse värisemine,
Foobia Kati Rannamees Sõna ,,foobia" Tuletatud kreeka keelsest sõnast phobus, mis tähendab paanilist kartust Mis on foobia? Haiguslik kartus Kõrge ärevustunne Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kõige levinumad foobiad Kõige levinum on agorafoobia- hirm avalike kohtade ees Lihtfoobiatest akrofoobia (hirm kõrguse ees), arahnofoobia (hirm ämblike ees), klaustrofoobia (hirm suletud kitsaste kohtade ees), ahluofoobia (hirm pimeduse ees) ja aviatofoobia (hirm lendamise ees). Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Tartu Forseliuse Gümnasium Kartused ehk foobiad Tartu Forseliuse Gümnaasiumi õpilastel Uurimistöö Koostaja: Liis Pindis Juhendaja: Lii Paabo Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. FOOBIATE TEKE JA OLEMUS....................................................................................4 1.1 Mis on foobia?........................................................................................................4 1.2 Mis on paanika?......................................................................................................4 1.3 Levinumad foobiad ................................................................................................6 1
Tallinna Ühisgümnaasium Foobiad Referaat Karl Terase 10a Tallinn 19.02.2009 1. Foobiad (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia) 2. Agorafoobia 2.1 Kulg 2.2 Diagnostilised juhised 3. Ravi 3.1 Psühhoteraapia 3.2 Psühhofarmakoteraapia 2 1.Foobiad (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia) Üldiseloomustus: Foobiate korral on ärevus põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate selgelt määratavate (subjekti suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud. · Foobiatele on iseloomulik: vältimiskäitumine; foobne ärevus ei ole eristatav teistest ärevuse tüüpidest
Kallavere Keskkool FOOBIAD JA HIRMUD Psühholoogia referaat SISUKORD 1. SISSEJUHATUS – e. Mida me kardame ......................................................................................3 2. MIS ON FOOBIA..............................................................................................................4 3. FOOBIATE LIIGID...........................................................................................................5 4. PÕHJUSED JA KÄITUMINE...........................................................................................6 5. KUIDAS FOOBIAID RAVIDA.........................................................................................7 6. ENAMLEVINUD FOOBIAD............................................................................................8
Kallavere Keskkool Rebecca Lopez FOOBIAD JA HIRMUD Psühholoogia referaat Juhendaja: Triin-Ketlin Siska Maardu 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS e. Mida me kardame ......................................................................................3 2. MIS ON FOOBIA..............................................................................................................4 3. FOOBIATE LIIGID...........................................................................................................5 4. PÕHJUSED JA KÄITUMINE...........................................................................................6 5. KUIDAS FOOBIAID RAVIDA.........................................................................................7 6
Koostaja: Liisa Leonova Hirm on tundmus, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul, kui ei teata, kuidas ohust pääseda või paistab, et enda turvalisust ei saagi tagada. Klassikalise tingimise teel tekib hirm, kui hirmutav olukord seostub neutraalse stiimuliga. Hirm motiveerib vältimiskäitumist - vältimine vähendab hetkeliselt hirmu ja see omakorda kinnitab vältimist ega lase reaktsioonil kustuda. Haiguslikku hirmu nimetatakse ka foobiaks. Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Foobses situatsioonis tuntakse kõrgenenud ärevust, mis väljendub kehaliste sümptomitena - südamekloppimine, hingeldamine või hingetuse tunne, higistamine, külma- või kuumahood,
Saku Gümnaasium Referaat Hirmud Meta Karasevits & Carmen Rooväli Saku 2008 Sissejuhatus Kartus ja hirm ehk foobia on ängistustunne, mida iseloomustab kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Selline hirm võib elu tõsiselt häirida ja piinata ning raskema vormi puhul tuua häda ja kannatust. Sõna ,,foobia" on tuletatud kreekakeelsest sõnast phobus, mis tähendab paanilist kartust. Usuti ,et Vana-Kreeka jumal Phoebus suutis tekitada Kreeka vaenlastes orjalikku hirmutunnet, et neid oleks lahingus kergem võita.
FOOBIAD Mis on foobia? Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Foobses situatsioonis tuntakse kõrgenenud ärevust, mis väljendub kehaliste sümptomitena südamekloppimine, hingeldamine või hingetuse tunne, higistamine, külma või kuumahood, jalgade, käte ja/või keha
Uurimistöö Koostaja: Merris Kivisoo 11. klass Juhendaja: Varje Aule Suure-Jaani 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Foobia......................................................................................................................................4 1.1. Foobia olemus ja tunnused...............................................................................................4 1.2. Foobia tekkimise põhjused..............................................................................................5 1.3. Foobiate klassifikatsioon........................................................................
Agorafoobia Mis on üldse foobia? Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust Foobia väljendumise sümptomid Südamekloppimine Hingeldamine või hingetuse tunne Higistamine Külma- või kuumahood Jalgade, käte ja/või keha värisemine Tasakaalutuse ja/või nõrkustunne Iiveldus Pearinglus Kohisemine kõrvades Värvilised täpid silme ees või muud nägemishäired Suukuivus Sümptomite tugevus võib varieeruda kergest ebamugavustundest
koges aina uuesti valesti vastamise tõttu ja tal oli seda katset võimatu lõpetada, sest selle katse sai lõpetada ainult ,,õpetaja", kes pidi selle jaoks oma südame tunnistusele alla andma ja personal, kes jälgis seda katset ( katkestasid ainult siis, kui katse läks üle kontrolli). See katse näitab, kui julmaks võib inimene minna ja kui palju võib teine inimene hirmu tunda selle inimese ees. Foobia Foobia ehk haiguslik hirm on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Foobses situatsioonis tuntakse kõrgenenud ärevust, mis väljendub kehaliste sümptomitena - südamekloppimine, hingeldamine või hingetuse tunne, higistamine, külma- või kuumahood, jalgade, käte ja/või keha värisemine, tasakaalutuse ja/või
higistamine, külma- või kuumahood, jalgade, käte ja/või keha värisemine, tasakaalutuse ja/või nõrkustunne, iiveldus, pearinglus, kohisemine kõrvades, värvilised täpid silme ees või muud nägemishäired, suukuivus, tung urineerida jne. Tavaliselt märgatakse ainult osasid neist sümptomitest. Sümptomite subjektiivne tugevus võib varieeruda kergest ebamugavustundest väljakannatamatu paanikahooni.Kõige levinumaks foobia vormiks loetakse agorafoobiat, mis hõlmab endas hirmu avalike kohtade, aga ka selliste kohtade ees, kust põgenemine turvalisse kohta on raskendatud - väljakud, kaubanduskeskused, poejärjekorrad, lennukid, bussid, rongid, jne. Agorafoobiat ilma paanikahoota esineb Ameerikas umbes 0,8% üle 18-aastastest inimestest arvestusliku aasta jooksul.[1]Lihtfoobiatest, st. foobiatest, mis on seotud ühe kindla nähtusega,
..................................................................3 1.1 Biheivorism......................................................................................3 1.2 Biheivorismi puudused.....................................................................4 1.3 Psüühika.........................................................................................4 2.Hirm.....................................................................................................5 2.1 Foobiad...........................................................................................5 3.Halb kogemus ......................................................................................6 4.Meedia.................................................................................................6 5.Lennuhirmu ravi....................................................................................8 5.1 Alternatiivne ravi.................................................................
........................................ 8 3.1.2 ALKOHOLISMI KORRAL ............................................................................................................... 9 3.1.3 LIIGSÖÖMISE KORRAL................................................................................................................. 9 3.1.4 UIMASTITE KORRAL ................................................................................................................. 10 3.2 HÜPNOOSI KASUTAMISE VÕIMALUSED FOOBIATE KORRAL ........................................................... 11 3.3 HÜPNOOSI KASUTAMISE VÕIMALUSED UNETUSE KORRAL............................................................ 12 3.4 HÜPNOOSI KASUTAMISE VÕIMALUSED ALLERGIATE KORRAL ........................................................ 12 3.5 HÜPNOOSI KASUTAMISE VÕIMALUSED KOHTUS ........................................................................ 12 KOKKUVÕTE ...................................................................
rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioone liigitatakse neljaks: · afekt - lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna; · kirg - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks; · frustratsioon - psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel; · ärevus - iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne Emotsioonide kandjaks on neid läbi elav inimene ja seetõttu on tundmused alati subjektiivsed. Emotsioonide väljendamist peetakse kasulikuks ja tervislikuks. Mina tahaksin keskenduda ärevusele. Ärevus on emotsionaalne reaktsioon, millega me oleme kõik tuttavad. Tõenäoliselt tunneme me ennast eksamieelsetel tundidel ja minutitel ebamugavalt. Sama tunne valdab meid siis, kui peame
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
Tallinna Laagna Gümnaasium Marita Raudsepp 12.b klass STRESS JA SOTSIAALNE ÄREVUS Referaat Juhendaja: õpetaja Maret Kraas Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Antud referaadis on uurimise alla võetud stress ja sotisiaalne ärevus. Kogutud on info raamatutest ja internetis antud probleemide kohta. Välja on uuritud stressi mõiste, ajalooline taust kood teadlastega, kes tuvastasid selle haiguse. Vaadatud üle on stressi ja sotsiaalse ärevuse tekkepõhjused, sümptomid ning ravivõimalused. MIS ON STRESS? Stress on elu lahutamatu koostisosa. Stressi vältimine ei ole alati ei võimalik ega ka soovitav, sest stress võib olla väga kasulik. Selles saab probleem siis, kui me kaotame kontrolli- kui
Psüühikahäire väljendab tavaliselt aju seisundit ja ei viita alati täpsele põhjusele ega haiguslike muutuste iseloomule ajus. RHK-10, Psüühikahäired (F) F0 – Orgaanilised psüühikahäired (nt dementsus) F1 – Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired (nt kuritarvitamine, sõltuvus) F2 – Psühhootilised häired (nt skisofreenia) F3 – Meeleoluhäired (nt depressioon) F4 – Ärevushäired, dissotsiatiivsed häired, somatoformsed häired (nt foobiad, äge stress) F5 – Söömishäired, unehäired, seksuaal-düsfunktsioonid F6 – Isiksusehäired, muud käitumishäired F7 – Vaimne alaareng F8 – Psüühilise arengu spetsiifilised häired (nt lugemishäire, autism) F9 – Psüühikahäired lapse- ja noorukieas (käitumishäire, suhtlemishäired, kartus, et vanemad surevad) F53 – Sünnitusjärgse perioodiga seotud mujal klassifitseerimata psüühika- ja käitumishäired F53.0 – Kerged F53.1 – Rasked Ff53.8 – Muud
.....6 1.3. Hüpnoosi ajalugu.................................................................................................7 1.4. Hüpnoosi olukord tänapäeval..............................................................................8 1.5. Hüpnoosi kasutusalad..........................................................................................9 1.5.1. Hüpnoosi kasutusvõimalused sõltuvuste korral...........................9 1.5.2. Hüpnoosi kasutusvõimalused foobiate ravis.............................10 1.5.3. Meditsiinilised rakendused........................................................10 1.5.4. Hüpnoos kohtupraktikas............................................................11 1.6. Hüpnoosi puudutavad eksiarvamused...............................................................12 1.6.1. Inimest on võimalik hüpnotiseerida vastu tema tahtmist..........12 1.6.2. Hüpnoosi ajal on hüpnotiseerijal võim hüpnotiseeritava üle
Parkinsoni haigus: Sellele sarnased sündroomid: MSA multisüsteemne atroofia; PSP progresseeruv supranukleaarne halvatus; CBD kortickobasaalne degeneratsioon. ,,Üks haigus" läheb ,,teiseks" üle üks asi tekitab veel kolme erinevat haigust, kasvab üle teiseks. Huntingtoni haigus: kliiniline pilt pärilik anamnees; käitumismuutused; kognitiivsed häired; varajased muutused (rahutus, isikliku hügieeni probleemid, unehäired, käitumishäired, ärevus, depressioon). Kulg progresseeruv. Psühhiaatrilised sümptomid süvenevad ärevus koos depressiooniga, fikseerunud ideed, risk enesetapuks. Kognitiivsed häired dementsus, aeglus, mäluhäired, häiritud planeerimine. Autosoom-dominantne haigus: miks? Vastust pole. Kromosoom 4p16.3; HTT geen sisaldab CAG trinukleotiidide kordusi, kodeerin huntingtiini, ebastabiilne (korduste arv võib suureneda transmissioonil NB! Eriti isapoolne!), korduste arv (<26 normis, 27-35
Emotsiooni tekitab mingi sündmus,isik või hinnang,mis puudutab või võib puudutada meie vajadusi või väärtusi.Tähelepanu keskendumine emotsionaalsele sündmusele tagab selle äratundmise ja kognitiivse hinnangu,ning see hinnang määrab omakorda emotsionaalse protsessi edasise kulgemise. 1.3 Emotsioonide liigid Sõltuvalt tundmuste kiiruse,jõu ja püsivuse kombinatsioonidest eristatakse mitmesuguseid emotsionaalseid seisundeid: - meeleolu, - ärevus, - stress, - frustratsioon, - afekt, - kirg. Emotsionaalsetes seisundites,mis on kõik mööduvad,avalduvad nii inimese karakteersed iseärasused kui ka juhuslikud ja inimesele üldjuhul mitteomased psüühilised ilmingud. 2.VAIMSE TERVISE HÄIRED 2.1 Psühhosomaatilised häired Psühhosomaatiline tähendab "vaimu ja keha vastastikusel mõjul toimuv" ning psühhosomaatilise uurimise lähtekohaks ongi psüühiliste ja füüsiliste talitluste omavaheline lahutamatu seos
näitavad, et BPH prevalents on ligilähedaselt 1%. Depressioon 17,3 % Ärevushäired 15,8% Psühhiaatrilise abi korraldus ja psüühikahäirete ravipõhimõtted. Abi korraldus: 1) haiglaväline abi informeeritud nõusoleku alusel 2) haiglaravi kui ambulatoorne abi on ebapiisav 3) tahtest olenematu vältimatu abi (üldjuhul lubatud tsiviilkohtu loal (esmase õiguskaitse korras kuni 40 päeva tsiviilkohtu loal), erandine kuni 48h psühhiaatri otsusel 4) ohjeldusmeetmete rakendamine. Raviviisid: 1)bioloogilised raviviisid 1.psühhofarmakoteraapia (antidepressandid, anksiolüütikumid, uinutid, antipsühhootikumid, tümostabilisaatorid 2. mEKR, kTMS, valgusteraapia 2)psühhoteraapia 3) nõustamine 4) rehabilitatsioon e. taastusravi 1. toimetuleku oskuste taastamine (nt toetatud elamine, toetatud töökohad) 5) sotsiaalabi sotsiaaltoetused, hooldekodud.
OCEAN või CANOE) d. Humanistlikud teooriad, mis vaatlevad indiviidi kui ainulaadset, isiksust kui arenevat ja muutuvat. Kuna isiksuse kujunemist mõjutab ka keskkond, ei ole ühe inimese käitumine võrreldav teise omaga, seetõttu pole ka isiksuse joonte mõõtmisel mõtet. Humanistilikud teooriad rõhutavad isiksuse tarvet end arendada, tähtsamad teemad inimese vaba tahe ja vastutus ning püüe eneseaktualisatsiooni (vrd eneseteostus) poole. Psüühikahäired Ja Psühhoteraapia Lühiülevaade mõningatest levinumatest psüühikahäiretest Põhjalik informatsioon psüühikahäirete kohta on siin Miks me kasutame just terminit 'häire'? Mõistet häire kasutatakse selleks, et vältida probleeme, mis tekivad selliste mõistete nagu haigus ja tõbi kasutamisel. On ilmne, et häire ei ole kõige täpsem termin, kuid seda kasutatakse selleks, et viidata kliiniliselt äratuntavate sümptomite
Psühhopatoloogia PSÜÜHIKAHÄIRETE PEAMISED TEKKEPÕHJUSED, LEVIK JA RAVIKORRALDUS; PSÜÜHIKAHÄIRETE KVALIFIKATSIOONI PÕHIMÕTTED Psühhiaatria – arstiteaduste haru, mille ülesandeks on vaimse tervise häirete uurimine ja ravi Psühhopatoloogia (üldpsühhiaatria) – uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi: kujunemist, tekkepõhjuseid, avaldumisvorme Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed
käitumuslikke probleeme õpilastel ja õpetajatel. Pedagoogiline psühholoogia -uurib, kuidas parandada distsipliini ja õppimise ning õpetamise efektiivsust. Keskkonna psühholoogia- uurib suhteid inimese ja teda ümbritseva keskonna vahel, uurib keskkonna mõju inimese käitumisele ja meeleolule. Näiteks uurib privaatsusega, ruumikasutusega seotud küsimusi, erinevate keskkondade mõju käitumisele. 5. Mille poolest erinevad psühhoterapeudi ja psühhiaatri töö? Psühhiaater on arst, meditsiinilise haridusega, tegeleb psüühikahäirete diagnoosimise ja raviga. Psühhiaater on selles nimekirjas ainus, kellel on õigus panna diagnoos, määrata ravi ja kirjutada välja ravimeid. Psühhoterapeut on õppinud psühhoteraapiat, nt. pereteraapiat, kognitiiv-käitumuslikku teraapiat, lahenduskeskset lühiteraapiat, psühhoanalüütilist teraapiat, gestaltteraapiat või
unehäired, isumuutused Depressiooni raskusaste: 1)Kerge 4 sümptomit, suudab käia tööl 2)Mõõdukas 6 sümptomit, raskused tööl tavarollide täitmisel 3)Raske/psühhootiline 8 sümptomit, vajab jälgimist ja hooldust Depressiooni põhjused: Geneetika, Neuroanatoomilised muutused, Neurokeemilised muutused, Traumeerivad elusündmused, ,,Depressiivne mõtlemine'' Depressiooni kulg: * Prodromaalsümptomid mõni nädal-mõni kuu , alanenud meeleolu, heameeletunde kadu, väsimus, ärevus *Depressioon kestab keskmisel 5-6kuud , ca 20% pikaajaline raske D *Residuaalsümptomid relapsirisk Depressiooni alatüübid: Psühhootiline D Aastaajast sõltuv D Melanhoolne D Pikaajaline D Atüüpiline D Sünnitusjärgne D Somaatiliste sümptomitega D: Anhedoonia Märgatav kaalulangus Varane insomnia Pidurdatus või rahutus Halvem hommikupoolikuti Süütunded ,,Depressiooni kehalised sümptomid''
nendevahelised interaktsioonid (Rubin ja Mills, 1991) Temperament Varane sotsialisatsioon Perekonda mõjutavad tegurid, keskkond ebakindlus, mis viib suhtlemisest hoidumiseni, eemaletõmbumiseni · Võimalikud ka teistsugused arenguteed, oleneb omavahelisest kombinatsioonist Internaliseeritud probleemid · Seotud emotsionaalsete vajadustega, turvatundega Eluga rahulolu ja õnnelikkus Enesehinnang-enesetõhusus Üksildus Kaasneb: ärevus · Hirmud ja foobiad; koolitõrge · Depressioon Hirm · Kolme tüüpi reaktsioonide muster tajutud ohule: · Motoorsed reaktsioonid (nt vältimine, eemaldumine, nutmine, sõimamine, küünte närimine) · Subjektiivsed-emotsionaalsed reaktsioonid (nt verbaalsed ebamugavustunde väljendused, kurbus, kollide nägemine, mõtted ohust, enesekriitilised mõtted, ebakompetentsuse mõtted) · Füsioloogilised reaktsioonid (nt südamekloppimine, higistamine, kiire
- Kohandatud süsteemide haigusele ja tervisele kõik organismi tasemed on omavahel hierarhiliselt soetud ja muutus ükskõik millises tasemes mõjutab muutust kõigis teistes tasemetes - Häire hindamisel ja selle ravis tuleb arvesse võtta bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete faktorite omavahelist interaktsiooni - Normaalsuse/ebanormaalsuse mõistmiseks peab uurima nii inimest kui keskkonda ning nende kahe vastastoimet Kaasaegne psühhoteraapia - Katse juhtida ja kontrollida häire aluseks olevaid protsesse, et taastada indiviidi võime osaleda normaalsetes sotsiaalsetes suhetes Jaotus - Analüütilised dünaamilised - Kognitiiv käitumuslikud - Kogemuslikud ekspressiivsed - Strateegilised süsteemsed Mis on häire? - Häire (disorder) - Haigus - Etioloogia õpetus haiguse tekkepõhjustest - Patogenees kuidas haigus kujunes - Etiopatogenees = etioloogia + patogenees