Kordamisküsimused
SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI
KÄITUMISEST.
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 27 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
92 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
J L
Õppematerjali autor
1.SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Otsinguline huvi ehk soov seletada käitumist, mida nähti juhuslikult. Praktiline huvi – vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist. Seletused tihti naiivsed. Näide: Aristoteles (384- 322 e.K.): 1)huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed 2)nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse 3)oletas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas Teaduslike käitumisuuringute algus, C. Darwini roll, “vaikuse” periood. Suureks algatajaks ja eestvedajaks oli C. Darwin. 1859 „Liikide tekkimine“ sh peatükk „Instinkt“, „Inimenese põlvnemine ja suguline valik“, “Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel” (1872). Vaikuse perioodil ei uuritud eraldi loomade käitumist maailmatasandil, sest aktuaalne oli süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia uurimine ja arendamine. Vaid üksikisikud tegelesid sellega omaette (Huxley, Heinroth, Wh
Tänapäeva etoloogid on leidnud, et käitumise põhjuslikkus on väga keeruline nähtus, mida ei saa seletada omaaegse lihtsa kõikehõlmava motivatsiooniteooriaga kasutavad selle asemel palju uusi teadmisi närviprotsesside kohta, mida on vahepeal avastanud neurobioloogid. See käitumisteaduse suund elas hiljuti läbi tormilise arengu seoses mitmete uudsete ideede läbimurdega evolutsioonilise bioloogia vallas 20. saj. viimasel kolmandikul. Tänapäeval on see kujunenud etoloogia kõige mahukamaks uurimissuunaks, mida kutsutakse käitumisökoloogiaks. Selle eriharud on sotsiobioloogia (uurib sotsiaalse käitumise ehk kooselu evolutsioonilis-bioloogilisi aluseid) ja evolutsiooniline psühholoogia (uurib inimese psühholoogia evolutsioonilis- bioloogilisi aluseid). Mingi konkreetne käitumine saab jääda püsima siis, kui sellel on teatav adaptiivne funktsioon (annab isendile teatava eelise loodusliku valiku tingimustes).
Etoloogia Etoloogia on loomade (sealhulgas inimese) käitumist uuriv teadusharu. Etoloogia kui käitumisfüsioloogia tegeleb loomade käitumise füsioloogiliste mehhanismidega, käitumisaktide sisemiste motivatsioonide ja põhjuste uurimisega. Etoloogia kui käitumisökoloogia uurib loomade välist käitumist peamiselt nn. musta kasti meetodil, looma sisse "vaatamata". Etoloogia kui zoosemiootika keskseiks uurimisobjektideks on loomade kommunikatsioon ning käitumise tähenduslikud aspektid. Etoloogia üheks klassikaliseks uurimisobjektiks on rituaalne käitumine, näiteks loomade pulmatantsud ja instinktiivne käitumine. Etoloogia klassikud on George Romanes, Karl von Frisch, Jakob von Uexküll, Konrad Lorenz, Niko Tinbergen. Etoloogia Eestis Eestis on esimesi end võrdlev-etoloogiliseks nimetavaid uurimusi Leopold von Schroederi töö
Etoloogia täiendmooduli konspekt ÜRGEMA NEEDUS. SUGUPOOLTE ERINEVUSEST JA KONFLIKTIST (R. Mänd) · Sugulise sigimise ja sugude tekkimine eluslooduses. Alguses olid neitsid (esimesed 3-4miljardit aastat). Rakk kasvas geneetiline materjal kahekordistus rakk jagunes siis hakati seksima kaks erineva DNAga rakku liitusid (sügoot=viljastatud munarakk, tekkis uus olend nt taim, inimene, seen), suurenesid, jagunesid toimus veelkord raku jagunemine (toimus vanemate geneetilise materjali rekombineerumine) ja algas jälle otsast peale. Täiskasvanud organism on ajutine ,,elumasin" geenide paljundamiseks. Esimesed elusolendid harrastasid homoseksualismi (st rakud, mis omavahel ühinesid, olid sarnased). Enamik tänapäeva organisme on aga heteroseksuaalid. Miks sugu tekkis? Tekkis üsnapea peale sugulise sigimise teket. M
Sissejuhatus Nagu kõik teised elusolendid, teevad ka loomad iga uue põlvkonnaga läbi muudatusi. Tavaliselt on need nii pisikesed, et neid on väga raske märgata, kuid tuhandete või miljonite aastatega võivad need loomad välimuse täiesti teistsuguseks muuta. Seda muutumisprotsessi nimetatakse evolutsiooniks. See lubab loomadel kasutada uusi võimalusi ning kohastuda muutustega, mis nende ümber maailmas toimuvad. Evolutsioon toimib seniste omaduste teisenemise kaudu, harilikult ülipisikeste nihetena. Seetõttu kujutab iga loom endast elavat evolutsioonisalve, mis aitab meil näha erinevate liikide omavahelist sugulust.Evolutsiooni teeb võimalikuks loomade omaduste varieerumine, mille põhjuseks on loomade omavaheline võistlus piiratud ressursside, näiteks eluruumi ja toidu eest. Selles konkurentsis osutuvad ühed omadused teistest kasulikumaks, mistõttu nende omanikud elavad paremini ja saavad
II MOODULI KONTROLLTÖÖ Ürgema needus Emane on investor, isane parasiit. Isase huviks on paaruda võimalikult paljude emastega. Emase huviks on paaruda parimate isastega. Emaste valikuvõimalused: · passiivne emased ei pea mitte midagi tegema, isased teevad selle valiku nende eest ära. Need on need isased, kes võitlevad omavahel, see, kes võidab, saab emase, ilma et ta peaks emase käest midagigi küsima · aktiivne avalik isased teavad, kes neist valituks osutuks varjatud teised isased ei tea, kes neist valituks osutuks Isaste võitlusvõtted: · Macho-isased võitlevad omavahel, kes võidab, saab emase. · Taluperemehed kaitsevad territooriumi täis ressursse. · Rahamehed · Ilu-eedid · Petised · Tõelised parasiidid ei püüa varjata midagi. · Pereisad · Spermakonkurents väga paljude seemnerakkude tootmine. Naised tahavad suuremat valikuvõi
ETOLOOGIA II moodul Ürgema needus 14.nov R. Mänd Kõigepealt olid ainuraksed · Sigisid pooldumise teel (geneetiline materjal kahekordistub, seejärel rakk pooldub kaheks tütarrakud saavad identsed DNA) Umbes miljon aastat tagasi hakati suguliselt sigima · DNA kahekordistub, liitub teistega, DNA saab olema varieeruvam, pole enam identne oma esivanematega · Geneetilise konkurentsi võitluses on oluline oma DNAd edasi anda. · Suguline sigimine levis väga kiiresti tänaseks vähe järele jäänud vähe neid, kes enam ei sigi suguliselt. - Tegemist on nn evolutsioonilise paradoksiga suguline sigimine kulukas ja pealegi päranduvad edasi vaid pooled geenid. + Paindlikum süsteem kui keskkond peaks järsku muutuma, siis tänu suurele varieeruvusele on ellujäämisvõimalus vähemalt osadel olemas. Homoseksualism · Sigiti küll suguliselt, kuid organism polnud veel SUGUDEKS jaotunud (nt
Liigisisene ja liikidevaheline kommunikatsioon (põhineb vastavalt sotsiaalsetel suhetel ja ökoloogilistel suhetel) Eri kommunikatsioonikanalid (visuaalne, heliline, keemiline, taktiilne) Elusolendite füsioloogiate mitmekesisus (taju ja väljendusorganid) Eri kommunikatsioonikeskkonnad ja nende mõju (nt veekeskkond) Teate- ja märgitüübid – eri viisil võimalik jaotada Eriti olulised zoosemiootika jaoks loomamorfoloogia, anatoomia, histoloogia, etoloogia, loomaökoloogia. Klassikaline etoloogia – alguse sai 1930ndatel Saksamaa ja Austrias Võrdlev psühholoogia – USA traditsioon Uuemad suunad käitumisökoloogia (süntees etoloogia ja evolutsiooniteooria vahel) ja kognitiivetoloogia (püüab lõhet inimese ja teiste loomade vahel vähendada, püüdes kirjeldada kvalitatiivseid ja loomade enda subjektsusel põhinevaid kognitiivseid ja kommunikatiivseid protsesse) jne. Semiootikale on oluline loom kui subjekt, kes oma omailmas otsuseid vastu võtab.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid