sai sellest kokkulepitud üldine termin. Etnograafia on suht sama asi, lihtsalt mõnedes riikides on see siiani distsipliini nimetus. Folklorisitka huvitub kultuurist ka. Inimeste loovus. Varem eristus etnoloogiast sellest, et folkloristika tegeleb suulise pärimusega, elu materiaalsed küljed jäävad etnograafidele. Etnograafid uurivad esemeid ja folkloristid uurivad rahvalaule ja muinasjutte. Tänapäeval pole enam olulist vahet. Antropoloogia on inimese tegelev teadus. Füüsiline antropoloogia – uuritakse inimese keha. Folkloristika on antropoloogilises kontekstis esteetiline antropoloogia. Kõik on suhteliselt üks ja sama, lihtsalt erinevates riikides võidakse seda nimetada erinevalt. Mõningane erinevus: etnoloogia on kujunenud rahvusluse produktina. Etnoloogia hakkas arenema teadusena välja 19.saj lõpus. Kõrgklassid arvasid, et eestlastel kultuuri ei ole. Rahvakultuuriuurijad ütlesid, et rahvakultuur on koguaeg olemas
Sissejuhatus Etnoloogia tegeleb erinevate rahvaste ja kultuuridega, kusjuures peamiselt mitte-lääne kultuuridega ja mitte kõrg-tsivilisatsioonidega. Kuigi tänapäeval võib uurida igasuguseid kultuurinähtusi, uuritakse oma kultuuris põhiliselt rahvakultuuri alla jäävat. Vanemast vaatekohast lähtudes on kultuur vaid kõrgkultuur osade rahvaste areng on teatud staadiumis peatunud ning eksisteerivad kõrgtsivilisatsioonid ning rahvad kellel seda ei ole. Tänapäevase antropoloogia arusaama kohaselt on igasuguse inimtegevuse avaldus kultuur ning ilma igasuguse rahvatsevahelise hierarhiata. Erinevused antropoloogia, etnograafia ja etnoloogia vahel seisnevad peamiselt uurimismeetodites. Antropoloogia nimetus on kasutusel Põhja-Ameerika teadusruumis ning selles on omakorda eristatavad füüsiline ja kultuuri-antropoloogia. Euroopa-traditsioonis nimetatakse vastavat teadust etnoloogiaks, sama nimetus on alates 90ndatest ka Eestis (varem NL-ga sarnaselt etnograafia).
Etnoloogia ja kultuurantropoloogia 1. loeng Arvestus: mõisted (50%) + 2 esseed (50%) Etnoloogia ja antropoloogia seisukohalt hõlmab kultuur kõiki inimtegevuse valdkondi. Etnoloogiline pool oluline uurida talurahva elu; rahvust üldiselt. (Tuleb sellest, et rahvaste esindajad hakkasid uurima oma külaelanikkonda; tekkis seoses linnade kujunemisega. Mõisteti, et kultuur on ka talupoegade elu uurimine; põhjendab rahvuse loomist.) Antropoloogiline distsipliin: 1) Kujunes läbi kolonialismi, praktiline vajadus koguda andmeid koloonia elanike kohta, et koloonia haldamine oleks hõlpsam.
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia algused Kultuuri määratlus ajalooliselt Kuni 19. sajandini seostus kultuuri määratlus eelkõige kõrgekultuuriga: kujutav kunst, muusika, kirjandus jne. Kultuur on eliidi privileeg, see pole kõigile kättesaadav. Kultuur on vaid osa inimese tegevusest. Levib arusaam, et on rahvaid, kus kultuuri ei olegi. Neid rahvaid peeti metsikuse reservuaariks, kust arenenud rahvad said ammutada inspiratsiooni. Distsipliinid etnoloogia ning kultuuriantropoloogia arenesid välja 19. sajandi teisel poolel. 1871. aastal esitas Edward Tylor esimese etnol/kultatrop kultuuridefinitsiooni: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab ühiskonna liikmena omandatud teadmisi, uskumusi, kunste, moraali, seadusi jne. Seega on kultuur kogu inimtegevus, nii kõrgkultuur kui ka igapäevased tegevused. Sellest tulenevalt hakatakse ka teadlaste poolt rõhku panema inimeksistentsi pisiasjadele, kasvavad välja etnoloogia ning kultuuriantropoloogia.
49. Etnotsentrism – tendents pidada enda kultuuri paremaks ja vaadelda teisi kultuure enda mõõdupuu järgi 50. Emic – uurimisstrateegia, mille puhul keskendutakse ühiskonnaliikmete kirjeldustele, seletetekse kultuuri seestpoolt vaadelduna 51. Etic – uurimisstrateegia, mille puhul keskendutakse sellele, mida uurija tähtsaks peab, kirjeldus ei pruugi sarnaneda inimeste endi kujutelmadele, aga tulevad välja kultuurierinvused sest uurimismeetod on rangelt määratletud 52. Antropoloogia - teadusharu, mis uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist 53. Etnoloogia - uurib, kirjeldab ja analüüsib, mida inimesed teevad, teavad ja mõtlevad ning milliseid esemeid inimesed valmistavad ja kasutavad. 54. Positivism – 19. sajandil arvati, et ühe teadusliku meetodiga saab uurida kõiki reaalsuse valdkondi. Eesmärgiks oli luua neutraalne ja objektiivne teadmine
ESIMENE KONTROLLTÖÖ Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused, 1. kontrolltöö Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia tegelevad inimese uurimisega – milline on ta kultuurilise subjektina, põhiidee on see, et kõik inimesed ja kultuurid on võrdsed. Kultuuriantropoloogia põhiküsimus: mis on põhiline termin ja mis on selle mõte? Vastus: kultuur. Inimesed, kes ei tea, mis on kultuur, arvavad et see on miski, mis on loodud tarkade ja võimekate inimeste poolt, seda loob ja suudab mõista vähemus. Kultuuri saab mõista kahte viisi: 1) kuidas me teeme vahet, mis on kultuurne ja
Kultuur. Põhiküsimus on, mis on põhiline termin, mis on selle mõte? Keskne mõiste mõlemas distsipliinis on KULTUUR. Üldiselt mõeldakse kultuurist millestki, mille on loonud inimesed, kes on üle keskmise andekad (muusika, kunst jne). Lisaks selle järgi suudab seda mõista ja tõlgendada samuti vähemus. Sel juhul on kultuur ainult mingile tippkihile. Selline mõistmine on intellektuaalide seas olnud valitsev ja kõik muu mis elus ette tuleb ei ole kultuuriks peetud. Kuid etnoloogia ja kultuuriantropoloogia järgi on kultuur kõik, see mõiste on väga avar. Siiski see eelnev arusaam on ka praegu valitsev. On selline arusaam, et osa rahvaid on kõrgemalt arenenud ja teised maha jäänud, sama kehtib ka ühe ühiskonna sees. Kaks võimalust, kuidas kultuuri mõista: 1. On see, mis on inimeste poolt loodust kõrgemalt hinnatakse. Kuskit tunnetuslikult tajume, et mõni asi on väärtuslikum ja mõni asi mitte. 2. Kõik, mida inimesed on loonud on kultuur
Palju termineid praktika väljendamiseks, mis erinevad nüansidelt: - toetusantropoloogia- kui keegi keskendub mingite kogukondade kaitseks - praktiline antropoloogia- keskmes tegevus ja uurimist nii väga ei toimu. Ei peal olema suunatud igal juhul arengule ja paremaks muutmisele - arenguantropoloogia- kuidas innovatsiooni erinevates kogukondades rakendada. Suunatud ühiskonna paremaks muutmisele Idee areng. Antropoloogia arenes välja ja sai institutsioonilise jõu 19. sajandil tänu praktilistele kaalutlustele: riikide huvi põlisrahvaste vastu, et neid oleks parem valitseda ja et neid oleks kergem allutada. (inglaste pehme kolonialismi vorm, et ära kasutada kohalikke ühiskonna mehanisme). Algas rakenduslikust motivatsioonist, mis sai lõpuks etnograafilise väljundi. Tänapäeva rakendus on teistmoodi- kogukonda uuritakse kogukonna rahva jaoks, asjade jaoks, mis on neile endale olulised ja
Kõik kommentaarid