Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia mõisted (0)

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia mõisted kt jaoks

• etnoloogia / kultuuriantropoloogia – erinevus pole suur; teadusharu, mille raames uuritakse inimestevahelisi sotsiaalseid suhteid, käitumist, arengut, suhteid, religiooni, uskumusi, perekonda, sotsialiseerumist, ideoloogiat , sugupoolte probleeme/erinevusi jne.
  
• kultuurirelativism – hoiak, kus väärtustatakse kultuurilisi erinevusi
  
• etnotsentrism – hoiak, kus peetakse oma kultuuri paremaks ja hinnatakse teisi kultuure/rahvaid ainult selle alusel (nt Euroopas, Läänes)
  
• Emic – strateegia, kus lähtutakse uuritava grupi/rahva mõtteviisist/strateegiast jms. (võimaldab paremat mõistmist, kuid ei saa teistega võrrelda)
  
• Etic – strateegia, kus võetakse aluseks juba olemasolev strateegia ja selle kaudu/alusel uuritakse gruppi. (see strateegia võimaldab gruppe omavahel võrrelda. Mõlemad on vajalikud, üks pole parem/vajalikum kui teine)
  
• Ideaalne kultuur – mida inimesed kultuuri kohta räägivad, aka milline peaks kultuur ideaalis olema.
  
• Reaalne kultuur – mide me ise kogeme ja tegelikult teeme.
  
• Baasväärtused/kulruurifookus/võtmesümbolid – väärtused, mis on inimestele/gruppidele väärtuslikud läbi aegade. (nende tõekspidamised ) igas kultuuris on omad väärtused, mis määravad selle ühiskonna olemuse.
  
• Kultuuri unilineaarne valik – metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon
  
• „Looduslik valik“ – ellu jäävad need, kes suudavad tsiviliseerumise käigus kultuuri säilitada.
  
• Difusionism – põhiline idee kultuurinähtuste levitamine, kultuuriaspektide laenamine.
  

1. Briti koolkond – heliotsentriline difusionism
2. Saksa-Austria koolkond – kultuuriringide teooria
3. Ameerika koolkond – kultuuri areaalide vaheline laenamine
4. Thor Heyerdahl – kultuurielementide levik inimkonna varases järgus

• Historism e. ajaloolis-kriitiline koolkond – mõtlemise ja keele vahel on seos; ajalooline kontekst, kultuurideterminism.. Franz Boase koolkond.
  
• Funktsionalism – Elu põhineb funktsionaalsusel, inimeste vajadustel, nende rahuldamisel. Põhivajadused (impulss – tegevus – rahuldus). Bronislaw Malinowski (tegi välitöid, dokumeteeris rikkalikult kohalikku elu)
  
• Strukturaal-funktsionalism – Sotsiaalse grupi vajadused on esmased, indiviidi vajadused sekundaarsed. Alfred R. Radcliffe
  
• Konfiguratsionism e. kultuurimudeli teooria – kultuur on ühtne käitumismudel, seetõttu kultuurid üksteisest erinevadki. Keskmes on inimese psühholoogia . Ruth Benedict.
  

Kolm puhast psühholoogilist tüüpi:
1. Apollonlik – tehakse kõike mõistusega intellektuaalne mudel
2. Dionüüsuslik – Tunnete ja emotsioonide põhine mudel
3. Iakchoslik mudel – neurootiline, kiuslik, vastik, valdavad negatiivsed emotsioonid
/ Kõik maailma rahvad on nene kolme mudeli mikstuurid /

• Kultuuri ja isiksuse koolkond – Väideti, et soorollid on õpitud, kõik sünnivad valge lehena. Eestvedaja Margaret Mead. Uuris, kuidas murdeiga mõjutab tüdrukute psühholoogiat. Oli seksuaalrevolutsiooni eestvedaja.
  
• Strukturalism – Kultuurinähtusi tuleb uurida sünkrooniliselt, nende sisemises ja välises ühtsuses. Modelleerida struktuur ehk arvatav algroritm, mis määrab ära nähtuste arengu varjatud loogika . Claude Levi- Strauss
  

Binaarsed opositsioonid – vastandid. nt sakraalne /profaanne, mees/naine, lubatud/mittelubatud, puhas/mittepuhas
Sensoorsed opositsioonid – teistsugused vastandid; nt toores /keedetud, niiske/kuiv
Mittesensoorsed – kommunikatsioon/mittekommunikatsioon, mesi / tubakas ..

• Neoevolutsionism, kulruurimaterialism – kultuuri evolutsioon väljendub töösse rakendatud energia suurenemisega ajaloos, tehnoloogia määrab kultuuri. Leslie White.
  
• Interpreteeriv antropoloogia e sümbolanalüüs – Nähtustele omistatud kultuurilised tähendused omavad ühiskondlikku mõju. Victor Turner
  
• Representatsioonikriis – Keskendumine kirjelduspraktikatele
  
• Refleksiivne pööre – kuidas uurija saab kaasa aidata sellele, et tema uurimust saaks adekvaatselt mõista.
  
• Positivism – 19.saj arvati, et ühe teadusliku meetodiga saab uurida kõiki reaalsuse valdkondi.
  
• Autoetnograafia – enda uurimismeetodi uurimine
  
• Osalev vaatlus /Osalusvaatlus – uurija osaleb uuritava grupi elus, teeb kaasa igapäevategevustes. Läbi osaluse toimub kogetu kirjeldamine, dokumenteerimine . (B. Malinowski pärand)
  

Osalusvaatluse ohud: subjektiivsus , dokumenteerimine võib osutuda keeruliseks(kõikide olukordades ei saa seda teha), ei sobi „projektilaadsesse“ olukorda.
Sellest meetodist on saanud rangelt soovitatav meetod.

• Süvaintervjuud
  

1. Struktureeritud – teemad on paigas
2. Pooleldi struktureeritud – püütakse juhtida vestlust kindlatele teemadele
3. Struktureerimata – vaba vestluse vormis. Nii saab kõige paremini inimesi tundma õppida.

• Informandid – kellelt saadakse välitöödel infot
  
• Võtmeinformandid – kellelt saadakse kõige rohkem infot. Keegi, kes mõistab, mida uurija teada tahab, mida ta uurib. Peab uuritava kultuuri kohta palju teadma.
  
• Poliitiliste süsteemide jagunemine Elman Service ’i järgi:
  

1. Salk /rühm
2. Klann / sugukond /hõim
3. Territoriaalne hõimuliit/pealikuvalitsus
4. Riik

• Üldised suundumused liikudes salgast riigini: