Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia (0)

5 Hindamata

Esitatud küsimused

  • Palju ka ida - Euroopas. Etnolooga kasvas üles rahvusluse põhjendamise kontekstis. 1918 – mis põhjendab eesti riigi tekkimist ?
  • Mis inimesi ühendab ?
  • Miks on rahvad erinevad ?
  • Millisel määral ?
  • Kuidas kultuuriringe tuvastati ?
  • Miks on lehmad pühad Indias ?
  • Miks moslemid sealiha ei söö ?
  • Mis on postmodernism antropoloogias ?
  • Kuidas saaks kontrollida, kas inimene räägib tõtt ?
  • Miks on vaja,et rohkem inimesi kokku saaks ?
  • Kelle klanni nad siis kuuluvad ?
  • Kuidas NY tekkis ?
  • Milles see siis avaldub ?
  • Miks see on osades ühiskondades levinud ?
 
Säutsu twitteris

Esimene loeng


Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia tegelevad inimese uurimisega. Kõik inimesed
on võrdsed ja kõik kultuurid on võrdsed.


Mis on kultuur? Keskne mõiste on kultuur. Mõtleme kultuurist millestki, mille on
loonud ühiskonnas inimesed, kes on üle keskmise andekad. See on vähemuse
privileeg. Kultuur on ühiskonna intellektuaalse tippkihi privileeg.


Kultuuri mõiste on intellektuaalide seas väga pikka aega olnud valitsev. Kultuur
on kõik inimtegevuse avaldused. Igapäevane elu ja argised tegevused kuulub ka
kultuuri alla. Kultuuri mõiste on etnoloogias hästi avar. See pole koguaeg nii olnud
kultuuriuurimise ajaloos.
Ühiskonnas on kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kihid ja enamik suurem mass on
mittekultuurne.

2 võimalust, kuidas kultuuri mõista:

1) Kultuur on see, mida inimese poolt kõrgemalt hinnatakse

2) Kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur


See hakkas arenema 19.saj teisel poolel. 1871 inglise teadlane Edward Tylor
esitas esimese antropoloogilise kultuuri definitsiooni: kultuuri uurimine kujunes
professionaalseks teaduseks. Klassikaline kultuuridefinitsioon: Kultuur on
kompleksne tervik, mis hõlmab inimese poolt ühiskonna liikmena omandatud
oskumusi ja harjumusi nagu teadmised, uskumused, kunstid , moraal , seadused,
tavad ja paljud teised. Selle juures on oluline on see,et ta ei välista mitte mingeid
nähtusi, pm kõik võiks kuuluda kultuuri alla. Kultuur peab olema loodud inimese
poolt ühiskonnaliikmena.


Leslie White hakkas 1930ndatel uuesti mõtisklema Tylori vaimus. Leiti, et Tylori
mõtted on liiga lihtsakoelised. White : kultuur on kehaväline , ajutine kogum
asjadest ja sündmustest, mis sõltuvad sümboliseerimisest. Kultuur sisaldab
seadmeid, ornamente, rituaale, mäne, kunstiteoseid jne. Sümboliseerimine
tähendab, et kultuuri osaks on see, millele me omistame sümboolse tähenduse.
Näitab, kuidas kultuurimõiste on antropoloogias avardatud.


Melville Herskovits püüdis kultuuri defineerida teisel viisil. Püüda esitada
lühikese definitsiooni, kus tabatakse selle olemus. Kultuur on inimese poolt
loodud osa keskkonnast. Kui me anname mingitele nähtustele tähenduse, siis ta
võib olla kultuuri osa. Segaseks jääb see, et mida tähendab inimese poolt
loomine? Omal ajal arvati, et suudetakse välja mõelda kultuuri definitsioon, mis
kõiki rahuldab.


Küllaltki sarnaste asjadega tegelevad teadused võivad olla nimetatud erinevalt.
Võimalikud nimetused ja mis vahe:
Kultuuri või sotsiaalantropoloogias. Kultuuri omaks nimetatakse distsipliini
(Ameerika Ühendriikidest levis). Sotsiaalantropoloogia Briti saartelt. Nende puhul
sarnane on see,et see kasvas välja mitte lääne rahvaste uurimistest. Teadlased
siirdusid kodumaalt kaugele. Levis kunagi arusaam, et mustadel pole oma
kultuuri ja seda ahvitakse valgete pealt. Huvitusid kaugete rahvaste uurimisest.




Volkskunde ja Völkerkunde on saksast tulnud teriminid. Volkskundeks nim
sellist uurimist kui saksa teadlane uuris saksa talupoegi. Völkerkundeks nim kui
uuriti teisi rahvaid, mitte sakslasi.


Etnoloogia termin on saanud valitsevaks distsipliini nimiks, 1960. sai sellest
kokkulepitud üldine termin.


Etnograafia on suht sama asi, lihtsalt mõnedes riikides on see siiani distsipliini
nimetus.


Folklorisitka huvitub kultuurist ka. Inimeste loovus . Varem eristus etnoloogiast
sellest, et folkloristika tegeleb suulise pärimusega, elu materiaalsed küljed jäävad
etnograafidele. Etnograafid uurivad esemeid ja folkloristid uurivad rahvalaule ja
muinasjutte. Tänapäeval pole enam olulist vahet.


Antropoloogia on inimese tegelev teadus. Füüsiline antropoloogia – uuritakse
inimese keha. Folkloristika on antropoloogilises kontekstis esteetiline
antropoloogia. Kõik on suhteliselt üks ja sama, lihtsalt erinevates riikides
võidakse seda nimetada erinevalt.


Mõningane erinevus: etnoloogia on kujunenud rahvusluse produktina. Etnoloogia
hakkas arenema teadusena välja 19.saj lõpus. Kõrgklassid arvasid, et eestlastel
kultuuri ei ole. Rahvakultuuriuurijad ütlesid, et rahvakultuur on koguaeg olemas
olnud, selle pinnalt me saame arendada välja omapä rase rahvuse. See oli palju ka ida - Euroopas. Etnolooga kasvas üles rahvusluse põhjendamise kontekstis.

1918 – mis põhjendab eesti riigi tekkimist? Iseseisvuse deklaratsioonis on toodud

2 põhjendust. EV luuakse ajaloolisel ja etnograafilisel asualal. Kas setud on
eestlased? Eeskätt uuriti oma rahvast ja selle alamklassi, püüdes leida
kultuurialgeid, millele üles ehitada rahvuskultuur .


Kultuuri ja sotsiaalantropoloogiad said alguse hoopis teisiti. Esiteks:
koloniaalsüsteem . Tähtsamad antropoloogia keskused olid USA ja Inglismaa.
Inglastel oli vaja välja õpetada koloniaalametnikke, oli vaja andmeid põliselanike
kohta, siis on neid lihtsam valitseda. Et valitsejad saaksid tõhusamalt tegutseda
ja kontrollida.


Teine tõukepunkt: kristlik mission . Paljud misjonärid rändasid üle maailma. Inglise
misjonärid tegutsesid inglise koloniaalkohtades. 19.sajandiks olid misjonärid
kogunud väga palju teadmisi kohalike rahvaste ja kultuuride kohta. Neil oli neid
teadmisi vaja,et edukamalt ristiusku levitada. Misjonärid uurisid ka materiaalseid
asju. 19.saj oli protestantlikel misjonäridel selge ettekujutus sellest, et inimese
elu peab olema kooskõlas jumala plaaniga. Püüdsid juurutada põlluharimist,
selleks peab mõistma kuidas kohalik süsteem toimib. Antropoloogid tänapäeval ei
uuri enam kaugeid vaid maid, ka neid kus nad elavad. Tänapäeval ei ole enam
isoleeritud ühiskondi, mida avastada.
Inimkonna psüü hiline ühtsus e biopsühholoogiline võrdsus. Oli vaja põhjendust,
mis ühendab kõiki inimesi maailmas. Miks kõik inimesed maailmas võiksid olla
uurimisobjekt . Kuni 19.saj ei olnud paljudele väga ilmne, kust läheb piir. Euroopa
intellektuaalid mõtlesid, kuidas liigitada, kas põliselanikud käivad inimeste alla v
mitte. Mis inimesi ühendab? Esitati üldisi väiteid. Hakati rääkima sellest,et kõigil
rahvastel on ajalugu. Et mõned rahvad on ilma ajaloota. Tglt on kõigil ajalugu ja
kultuur. Printsiip: inimkonna ühtsuse printsiip. See põhjendab seda, miks peaks
ühe distsipliini raames uurida kogu maailma rahvaid.


Psüühiline ühtsus(ehk biopsühholoogiline võrdsus). Sisu: indiviidid erinevad
emotsionaalselt ja intellektuaalselt, aga Inimpopulatsioonidel on võrdne võime
kultuuri luua. Kõigil inimgruppidel on võime kultuuri luua.


Kas on olemas ka selliseid kultuurielemente, mida võib leida kõigi rahvaste
juures? Ehk siis bioloogilised ja kultuurilised universaaliad. Neid on üsna vähe nt
inimene kui loomaliik , mis eristab meid teistest liikidest. Veel nt tavad nagu
endogaamia ja eksogaamia . Need on olemas kõigis maailma ühiskondades.


Endogaamia on kogum tavasid, mis määratleb selle, millise grupi sees peab
inimene abielluma. Eksogaamia tavad on sellised, mis määratlevad, millises
grupist väljapoolt peab inimene abielupartneri valima . Need reeglid toimivad
korraga. Kõigis ühiskondades on reeglid. Püütakse sotsiaalse survega inimestele
peale suruda.


Etnoloogidel oli ette teada, et tuleb välja otsida see kõige ürgsem. Etnod ja
antrod ei keskendu tänapäeval ainult mingile eksootikale. Maailmas toimub
selline protsess nagu globaliseerumine. Hakati 70ndatel mõtlema, et kuhu viib
globaliseerumise protsess, mis viib maailmaküla tekkeni. Maailm muutub
ühetaoliseks, üha rohkem on selliseid kultuurinähtusi, mis on mõistetavad üle
kogu maailma. Globaalselt levinud, kõik saavad aru mis see on: McDonalds , coca
cola , poppmuusika . Inimeste igapäevakultuur muutub sarnaseks,
väärtushinnangud muutuvad sarnaseks. Kohalikud eripärad kaovad, läheme
ükskõik kuhu ja igal pool sama. Globaliseerumine võib aidata kaasa ka
kultuuribarjääride kasvule. See on maailma kultuurilise arengu paradoks , asi ei
lähe kunagi ühe suunas ja paremaks.


Kas on olemas mingi globaalne kultuuritasand. Regionaalsed sarnasused ja
lokaalsed eripärad.
Me saame luua kultuuri ühiskonnaliikmena.


On mingi põhivoolu kultuur e massikultuur . 20.saj hakati rääkima massikultuurist
ja massiühiskonnast. Arenesid välja vastavad tehnologiad millega sai
kommunikeerida suuri hulki korraga. Tähtis on et riigi kodanikud mõtleksid
sarnased. Ja neid mõtteid esitatakse läbi vastavate tehnoloogaite ja üritatakse
inimeste käitumist ja mõtlemist reguleerida. Peaksid tunnustama mingit
tuumideoloogiat. Ühiskond ei muutu massiühiskonnaks, vaid tekivad subkultuurid
ja kontrakultuurid. Kogu ühiskonna ja kultuuri areng on täis vastuolusid, need on
sellised nähtused mida antropoloogid tänapäeval uurivad.
Teine loeng
Olulised terminid: Kultuurirelativism - seisukoht, milles väärtustatakse kultuuride erinevusi ja
ühiskondade mitmekesisust. Ei minda uurima ühtegi ühiskonda, niiet on ette
otsustatud, kas see on hea või halb, lähenetakse neutraalselt. See on selle
vastu,et minna kõiki maailma ühiskondi mõõtma läänekultuuri mõõdupuuga. Etnotsentrism - kõiki kultuure mõõdetakse oma kultuuri mõõdupuuga (elääne ja
euroopaliku mõõdupuuga). Võib tunduda,et see pole väga hea kultuur.
Varem oli üldnimetus samojeedid , siis otsustati nad jagada erinevateks
rahvasteks, kalassaanid. Korraldadi NSV ametnike poolt kalassaanide
üldkoosolek. Tulid ainult mehed. Mehed väitsid,et naisi ei kutsutudki. Öeldi,et
nüüd on ka naised kalassaanid. Mehed ajasid vastu, et ei saa olla.


Nt kõik kauged rahvad on venelased .
Emic ja etic - uurimisstrateegiad
Emic keskendub kultuurikandjate seletusele ja mõistesüteemidele. Otsitakse
seletusi kultuurienomenidele läbi selliste arusaamade, mis eksisteerivad kultuuris
endas. Etic - lähtustatakse üldiselt kultuuriteooriast. Selle teooria valguses uuritakse
mingist rahvas. Hästi kauge lähenemine . Ei võeta aluseks kohalike termineid,
vaid on oma teooria.
Emic stateegia ei võimalda eriti võrrelda neid asju.


Võtmes ümbolid, baasväärtused, kultuurifookus (samad mõisted) - igas
kultuuris on olemas teatud kesksed väärtused, mis määravad selle kultuuri
olemuse. Mingis kultuuris on mingid väärtused, millele inimesed on
fokusseerunud. Kui aru saada võtmesümbolitest, siis saab aru ka muust . Igas
kultuuris on mingid elemendid, mille kaudu saab avadas elle olemuse.
Moodsad kultuuriteooriad näevad, et kultuuril pole kindlat tuuma. Tegelikult on
ebaselge kultuurielementide kogum. Enkulturatsioon - kultuuri õppimine. Inimene sisestatakse kultuuri, kõik
inimesed omandavad oma ühiskonnas levinud kultuurilised harjumused ja normid
õppimise käigus. Kuidas inimene enkultureerub - 3 etappi : Individuaalne - kui laps omandab juba kultuurilisi teadusi, kuigi keegi neid
spetsiaalselt ei õ peta , ta vaatleb ümrust jne ja õpib selle käigus. Sotsiaalne - kui juba haaratakse laps kaasa mingitesse kultuurilistesse
tegevustesse Kultuuriline - seletatakse, mõndasid asju ei saa lihtsalt ise ära arvata


Reaalne kultuur ja ideaalne kultuur.


Ideealne oleks see kui grupp uurijaid läheb uuritava juurde ja nad ise räägivad
oma kultuurist, millised on nende tavad ja reeglid. Räägitakse sellest, kuidas
peaksid asjad olema. Reeglid kuuluvad ideaalse kultuuri valdkonda.
Reaalne kultuur on see, mida uurija ise vahetult kogeb ja jälgib, näeb ja
dokumenteerib.


NT Ideaalne kultuur ühes ühiskonas on on see,et abielu sõlmitakse mehe ja naise
vahel olema. Reaalne kultuur võib olla palju avaram, seksuaalsuhted samast
soost jne.
Komid - kui neil hakkab hästi minema, siis nad värvivad veranda ära, mida
kirevam, seda parem

Teooriad

Miks on rahvad erinevad? Nad on erineval määral arenenud. Tuleneb erinevatest
kultuuri mõjudest . Tulenevad erinevatest elukeskkondadest(geograafiline
piirkond).
Kujunes välja 19.saj teisel poolel.


Evolutsionism - esimene teooria. elus maailm areneb evolutsiooni teel.
Antropoloogiasse tõi selle idee Edward Tylor ja Lewis Henry Morgan . Idee on
selles, et kõik kultuurid arenevad läbi etappide: metslus, barbaarsus ja
tsivilisatsioon . Selline kultuuriarengu skeem on universaalne, kõik läbivad sama
arengutee .
Kultuuri unilineaarne areng - kõikidel üks arengutee.
Saab määrata rahva asendit(Tylor):
*Tööstuse olemasolu
*Põllumaj
* Arhitektuur
*Teaduste levik
*Religiooni seisund jne


Kõige esimene tsivilisatsiooni tunnus Tylori järgi on tööstuse olemaolu. Eriti
metallitööstus . Tekkis 1870ndatel aastatel.

Historism


(ehk ajaloolis -kriitiline koolkond) Franz Boas. Boas võitles evolutsionismi vastu.
Evolutsonistid ei teinud välitöid, neil puudus endal kontakt põliskultuuridega.
Tuleb reaalselt uurida, mis toimub. Boas hakkas ameerika põliselanikke uurima.
Ta kritiseerib astmetesse anevat lähenemist, mis on teinud ilma lähenemiseta.
Aga tal endal mingit suurt teooriat pakkuda vastu polnud.
Lingvistilise relatiivsuse ehk Boas - Sapir - Whorfi hüpotees – mingi rahva maailma
tunnetus ja taju on sõltuvuses nende keele terminitest. Keel mõjutab inimeste
mõtlemist ja taju. Mõnel rahval on kultuuris hästi palju termineid ja nad tajuvad
neid valdkondi hästi. NT: eskimod ja lumi. Eskimotel on palju sõnu erinevate
lumevariantide tähistamiseks. Kuna neil on terminoloogia olemas, seega
suudavad nad nt jäävälja näha väga erilisena. See hüpotees mõjutab keele mõju
mõtlemisele ja tunnetusele.
Kolmas loeng
Difusionism


Püüdis välja pakkuda suuri seletusi kogu ühiskonna kirjeldamiseks. Idee on selles,
et kultuurinähtused levivad ühest arengust teise. Kultuuride muutumisel põhiline
mehhanism on laenamine, üks ühiskond laenab teiselt. Selle kaudu ühiskonnad
muutuvad ja arenevad.


Kolm koolkonda:
*Briti koolkond(Manchesteri koolk) – Smith, Perry , Rivers . Idee on selles, et iga
kultuurinähtus tekib maailma ajaloos ühe korra ühes kohas ja levib üle maailma.
Maailmas on üks kultuurikolle, kus on kõik kult nähtused tekkinud ja levinud üle
maailma. NT kõik kultuurinähtused on tekkinud muistses Egiptuses ja levivad üle
maailma. Kultuurinähtused siiski levivad ja laenavad teistelt, aga millisel määral?
Kas absoluutselt kõike laenatakse? Lisaks Egiptusele on välja pakutud muistne
Babüloonia või muistne Hiina. Trükikunst – mitte Guttenber, vaid venelane
Fjodorov jne
*Saksa- Austra koolkond. Pakkus välja kultuuriringide teooria – kultuuri
elemendid võivad levida ühest ühiskonnast teise kas üksikute või tervet
kompleksidena. Ratzel, Graebner, Schmidt . Kuidas kultuuriringe tuvastati?
Põliselanike esemete uurimise kaudu. Uuriti esemete vormilisi iseärasusi.


Neli kriteeruimi, mille järgi määratleti kas mingi ese kuulub iseloomulikku
kultuurikompleksi:

1.Sarnasuste olemuslikkus
2.sarnastuste hulk,
3.kokkupuudete olemasolu

4.geograafiline lähedus


*Ameerika koolkond – Wissler, Kroeber(Boase õpilased). Kultuuri areaalide
teooria. Idee on selles,et kultuurielemendid arenevad ja levivad teatud kihtidena. Põhiline moment kultuuri - ja vanuseareaalide hüpoteesi rakendamine .
Vanuseareaalide hüpo seisneb selles,et kuskil on tekkinud kultuurikeskus ja see
hakkab ringidena levima kultuur. Tekkekoha saame määrata selle järgi, kus on
seda kultuurielemendi esinemist kõige rohkem. Kultuuriringid olid hästi suured,
kuultuuri areaale võib maailmas olla hästi palju. On võimalik selgeks teha mingi
kultuurielemendi algkodu. Pakkus teadlastele palju huvi. Selline lähenemine
arenes ka folkloristikas(ajaloolis-geograafiline meetod)

Prantsuse sotsioloogiline koolkond


Oluline etnoloogia ja antropoloogia teooria mõjutaja . Peamine esindaja on Emil
Durkheim . Tema järgi on inimühiskond iseseisva väärtusega reaalne väärtus.
Ühiskonnal on eraldi iseseisev kvaliteet, see ei ole lihtsalt teda moodudatavate
indiviidide summa. Teadlased peavad uurima just ühiskonda, mitte üksikisikuid.
Uurida tuleb sotsiaalseid fakte. Sotsioaalsed faktid on ühiskondlikud nähtused. On
kirjutamata seadused, tavad. Organiseerimata surve toimib lihtsalt ühiskondliku
arvamuse järgi. Sotsiaalsed faktid ei tulene indiviidide omadustest, vaid
ühiskonna vajadusest. Üksikisikuj uurimine on ebavajalik.

Funktsionalism


Selle järgi täidavad ühisk institutsioonid oma liikmete vajaduse rahuldamise või
sotsiaalse süsteemi säilitamise funktsiooni. Kaks alternatiivset lähenemist: oluline
on indiviid ja sellest on välja kasvanud sotsiaalsed süsteemid. Teine on:
tähendusrikas üksus on ühiskond ise ja seda püütakse säilitada, on loodud
institutsioonid,et see püsiks.


Esimene suur klassik Bronislaw Malinowski , kes seadis eesotsa indiviidi.
Malinovski viis läbi välitööd Trobiandi saartel. Tema oli esimene, kes hakkas
propageerima pikaajalisi välitöid. Tema kokkupuude põlisrahvaste kultuuriga oli
pikaajaline. Tema teoorias üksikindiviid omandab suurema tähtsuse.
Institutsioonid on selleks,et rahuldad üksikindiviidi vajadusi. Vaimsed vajanduses
on sekundaarsed, Malinowski räägib füsioloogilistest põhivajadusest. Inimesel on
teatud hulk põhivajadusi, mida tuleb rahuldada. Neid põhivajadusi on 7: toit,
järglaste taastootmine, kehaline heaolu, julgeolek, uhkus, liikumine, kasvamine.
Tal on põhivajaduse seletamiseks ka tabel, kus on 7 põhivajadust, toimub 3 etapi
teel. See teooria läheneb inimesele kui loomaliigile. Sekundaarsed vajadused
tekivad hiljem(säilitada sotsiaalset süsteemi jne). Kritiseeritakse: siin puudub
ajalooline mõõde, puudub viis, kuidas seletada muutusi. See on hea selleks,et
analüüsida mingi ühiskonna hetkeolukorda. Ei seleta hästi muutusi, aitab hästi
uurida ühiskonda. Ei püüa ennustada tulevikku.
Strukturaal - funktsionalism
Alfred Reginald Radcliffe - Brown . Tema esindab pigem sotsioloogilisemat
lähenemist. Kultuuri jaoks esmane on just grupi vajaduste rahuldamine. Esmane
eesmärk ei ole indiviidi vajaduste rahuldamine. Kriitika: ette heideti loogikat.
Funktsioonid ei saa olemas olla enne institutsioone . T ööd avaldas 1920ndate
algusest.

Psühhoanalüüs


Sigmund Freud ( 1856 -1939), Carl Gustav Jung (1875-1961). Freudi välja pakutud
uuendus oli see,et on olemas inimesel teadvus ja alateadvus . Teadvustamata
osasse on koodnunud indiviidi teadvustamata ihad, mis mõjutavad meie
käitumist. Inimese kaudu tuleks seletada kogu ühiskonda. Tuleb alustada indiviidi
uurimisest. Uurib põlisrahvaid e metslasi. Pani nad vaimuhaigetega ühte patta.
Jung arendab seda teadust edasi, leiab,et on olemas kollektiivne alateadvus. Selle
kaudu saame me seletada seda, miks mingid grupid ja rahvad on sarnased. Neil
on ühine pikk ajalugu. Kollektiivne alateadvus on tekkinud ürgses minevikus ja
see koosneb arhailistest kujunditest. Sp üks rahvas tajub ühtekuuluvustunnet.

Konfiguratsionism e kultuurimudeli teooria


Ruth Benedict (1887-1948). Boas sai idee,et peab keskenduma üksikisikule,
kuulates psühholoog Galtoni leongut. „Kultuurimudelid“ 1934. Autor Ruth
Benedict. Ta oli Boase õpilane. Benedict käsitleb kolme kultuurimudelit, mis on
psühholoogiline mudel. Mingi rahva ühendab tervikuks just mingi
psühholoogiline mudel. See mudel tuleneb omakorda mingi indiviidi mudelist. Ta
määratleb kultuuri läbi indiviidi.

3 puhast mudelit:

apolloonlik – nt zunide indiaanlased , kes elavad USA’s New Mexico . Inimesed on
mõõdukad , rituaale austavad, lähtuvad kõige tegutsemisel intellektaalsest algest.
Miski neid ei eruta, ei käitu suvaliselt. dionüüslik - esindavad kwakiutli indiaanlased elavad Loode-Ameerikas. Kõik on
paranoilised, käituvad ainult emotsioonide ajal. Ei mõtle üldse. Kõik on kogu aeg
ülevoolav. iakchoslik - dobud, kes elavad Okeaanias. Salapäratsevad ja skisofreenilised.
Tema teooria on laenatud psühhoanalüütikutelt. Tähtis mõjutaja on ka Nietzche .
Tähtus on see, et tol hetkel, et tema raamat esindab psühholoogilise suuna
läbimurrakut. Kultuuri uurida ei saa sellise teooria järgi.

Psühholoogiline antropoloogia


Margaret Mead (1901-1978). Ka Boase õpilane. Tema psühholoogiline teooria on
rohkem arendatud kui Benedictil. Ta on üks kuulsamaid antropolooge. Suuna
andis ette Boas.


Põhijooned : sünnib inimene valge lehena ja kõik käitumisviisid on tekkinud
kultuuriliselt. Praktiliselt kõik on tekkinud ühiskonna poolt.


Varem öeldi,et soorollid on meile lihtsalt ette kirjutatud. Mead leidis,et tegelikult
loodus ei mõjuta soorolle, vaid see kõik on ühiskonnas konstrueeritud ja kui
kasvatada inimesi teistmoodi, siis võiks teistpidi olla soorollid. Põlisrahvaste seas
ei ole soorollid jaotunud nii nagu lääne ühiskonnas. See kõik on kultuuriline
konstruktsioon . Isiksuse omadused, mida peeti mehelikeks ja naiselikeks, tglt on
need sama kergelt vahetatavad kui riietus. Inimloomus on väga mõjutatav ja
kohandatav erinevatele kultuurilistele tingimustele. Kultuuriline determinism .
Tema puhul on kritiseeritud seda,et tema uurimismeetodid ei tundu väga kindlad.


Neljas loeng

Strukturalism
Peamine esindaja Claude Levi - Strauss . Prantuse teadlane, kes pakkus välja
seletusskeemi, mille abil seletas ära kultuuri toimimise seaduspära. Püüdis
tuvastada struktuureid mudeleid, mis oleks sarnased kõigis ühiskondades.
Hoolimata selles,et ühiskonnad on sarnased, on seal varjatud sarnasus.
Mitteteadvustatud tasandis tuleb välja ühtsus. Mitte ei küsi, mis nad arvavad ,
vaid dokumenteerime nende kultuuri.


Strukturaalse antropoloogia lõppeesmärk on avastada reeglistik või algoritm , mis
määrab kõigi kultuuriliste nähtuste varjatud olemust ja arengut. Siis on võimalik
selgitada ka kogu kultuuri arengut. Tuleb selgeks teha ka varjatud struktuuri
tähendus.


Müütides kodeeritud alusstruktuur, mis esineb igasugustes müütilise mõtlemise
avaldustes. Ka kõik sotsiaalsed nähtused struktureeritud binaarselt. See on
universaale inimkogemuse korrastamise viis.


Kõige kuulsam idee, mida Strauss välja pakkus on seotud binaarsete
opositsioonidega. Tulevad välja sellest, et kui uurida müütide alusstruktuuri, siis
ilmeb et kõigi rahvaste müüdid on väga sarnased oma ülesehituse poolest. Kõik
sündmused ja tegelased on liigitatud binaarsel põhimõttel. Jaotuvad kaheks:
elus/surnud, mees/naine, lubatud/mittelubatud, puhas/mittepuhas. See ongi
algoritm, mis aitab kogu inimkogemust seletada. Ka tegelikus elus me
kategoriseerime vastavata terminite kaudu maailma. Neid nim sensoorsed
opositsioonid : toores/keedetud, niiske/kuiv, soe/külm.

Mittesensoorsed: kuu/päike, mesi/tubakas


Ühe rahva kommete kogum on alati märgitud stiiliga. Levi-Strauss tegeles ka
mõtlemise probleemidega. Kas kogu maailma mõtlen nii nagu lääne inimesed?
Või mõtlevad põlisrahvad teistmoodi? Lääne inimese mõtlemise stiil ehk inseneri
mõtlemise stiil. Põliselanike mõtlemine on mütoloogiline . Sellele on omane
struktureeritud kogumite moodustamine . „Metsik mõtlemine“ on kujundlik . See
on süsteematiline püüd seletada kultuuri üldist olemust. See oli 60ndatel väga
populaarne ja domineeris. Püütakse kultuuri näha süsteemina, kus kõik on paigas

Neoevolutsionism


Arenes välja 20ndatel . Püüti kultuuriarengule leida uudseid tõlgendusi. Põhiline
mõte jääb alles: kultuur areneb. Leslie White väidab,et evolutsioon väljendub
töösse rakendatud energia suurenemisega ajaloos. Üha arenev tehnoloogia
annab suurema kontrolli inimesele ja seetõttu kultuur areneb. Ta jääb ka
seisukohale,et kõik kultuurid arenevad sarnaselt. Ta ei räägi välistest mõjudest
kultuurile , vaid kultuur areneb siseselt.


Marshall Sahlins(1930), Julianne Steward.

Kultuurirelativistlik koolkond

Kõiki kultuure uurida erinevalt. Igale kultuurile erinev lähenemine. Melville

eripärasi. Eri ühiskonnad toimivad erinevate põhimõtete järgi.


Interpreteeriv antropoloogia(sümbolanalüüs, sümboolne antropoloogia,
semiootiline antropoloogia). Seostub Clifford Geertzi uurimusega. 1973 – paneb
oma artiklid kokku üheks kogumikuks. Kirjutab sissejuhatava peatüki . Pealkiri:
„Kultuuride tõlgendamine“. Teadlane suudab tõlgendada . Väidetud on ka,et tema
on antros algatanud kaose, sest tema ütles, et pole enam vaja otsida seletusi. Ja
kui seletamine pole enam vajalik, anname me ju kõigile vabad käed. Saab hoopis
nimetada tõlgendamiseks. Talle omistatakse ka suurte teooriate otsimise
lõpetamist. Ta ütleb,et suurte teooriate aeg on läbi. Strukturalism jääb viimaseks
katseks seletada suurt üldis antropoloogist kultuuri. Suurte üldistavate
lähenemiste aeg on läbi. Viib erandlike kultuurinähtusteni. Antropoloogid teevad
kultuurist lihtsustatud mudeli. Ta võrdsustab kultuuri tekstiga. Kultuuri võib
lugeda nagu raamatut. See on sarnane semiootikale.


Ka teistusugi metafoore, kuidas kultuuri mõista. NT hermeneutilises lähenemises
kasutab nt dialoogi metafoori. See tuleb ka antropoloogiasse, uurimine toimub
dialoogiliselt. Kui kultuur on tekst või raamat. Dialoogimetafooris on uurija
dialoogis selle kultuuriga, mida ta uurib, see on mõlema poolt aktiivne protsess.


Ka kasutatakse läbirääkimise metafoori. Räägime oma uurimisobjektiga(e nende
inimestega)

Kultuurimaterialism


See on funktsionalistlikus laadis teooria, üritatakse leida põhjuslike seoseid
kultuuri seletamisel. Kuulsaim eestvedaja Malvin Harris(1927-2001). Püüab
näidata et mitte alati ideed juhivad kultuuri arengut. Püüab näidata, et paljud
kultuurilised arengud ei ole sõltuvuses sellest, mida inimesed mõtlevad. On
mitmeid asju, mis on inimese seisukohast paratamatud. Kuulus näide: India Püha
lehm . Miks on lehmad pühad Indias? Religioossed tekstid, kus on kirj et ei tohi
lehmaliha süüa. See on indias stereotüüpne asi indias. Harris ütles, et see lehm
on muutunud indias pühaks puhtalt praktiliselt põhjustel. Tekkis vajadus lehmi
mitte süüa. Hiljem kirjutati sellele ka religioossed põhjendused . Tema väide on
see,et algselt lehmi seal söödi. Aga paartuhat aastat tagasi tekkis selline olukord,
kus indias rahvaarv kasvas ja maad oli vähe. Tekkis raskusi, kuidas toita ära
elanikkond. Hariti maad ja peeti koduloomi. Paljud inimesed hakkasid nälgima.
Erinevad kogukonnad reageerisid sellele erinevalt. Kogemus näitas, et paremini
said ökoloogilise kriisiga hakkama need kogukonnad, kes ei tapnud lehmi ära,
vaid lasid neil tekitada sõnnikut ja see tegi maad viljakaks. Kohalikud valitsejad
hakkasid kehtima piiranguid. Selle arengu tõukejõuks oli katastroof, sellest aitas
välja pääseda lehmade söömata jätmine ja seetõttu tekkisid sellele ka
religioossed põhjendused.
Harris: sotsiokultuurilistes süsteemides ilmnevad põhjuslikud seosed.
Miks moslemid sealiha ei söö? Harris leidis, et küllap on sellel mingi materiaalne
põhjus. Kui islam tekkis, siis ta levis väga kiiresti, pärast enam mitte nii väga, jäid
mingid islami tuumalad. Need olid kohad, kus sigu ei saanud kasvatada.
Postmodernistlik antropoloogia


Kultuuri mõiste ümberdefineerimine: kultuur pole terviklik ega stabiilne vaid
avaldub otsingute tulemusena. Koolkondlikus kaob ja kultuuri mõistmine muutub
üldpildis hägusemaks. Iseloomulik panus, mida on postmodern antropoloogia
andnud: refleksiivne analüüs. Tähendab seda, et uurija kirjeldab oma isiklikku
seost situatsiooniga, mida ta uurimuses käsitleb. Uurija kirjeldab oma seost selle
grupiga, mida ta uurib. Teadlane peab täpsemalt analüüsima oma uurimiskäiku,et
oleks võimalik lugejatel hinnata, kuidas on antropoloog selliste teadmisteni
jõudnud. Kui uurija on üksi, võib ta äkki uuritavatest valesti aru saada.


Kultuurikollaaž(James Clifford) – arusaam maailmast, kus toimib
fragmenteerumine. Kogu maailma kultuurid üha rohkem integreeruvad, ta on
pigem kollaa žlik. Nad moodustavad kollaazliku pildi, mis on ühendatud.


Kreoliseerumine(Ulf Hannertz) – kohalike keelte tunnused. Universaalsed
ülemaailma levivad kultuurinähtused. Uutmoodi kultuurivormide esilekerkimine,
sest toimub kokkupuude üldise kultuurikihistusega.


Kõikelubavus. See ilmneb:
*kasutatakse kättesaadavaid meetoteid ja teooriaid. Ta võib olla korraga ka
vastandlke seisukohtade pooldaja. Inimene ei pea olema kindla suundumuse
pooldaja
*järeldused jäetakse lugeja teha. Tõmmatakse lugejat edasi mõtlema.
Mis on postmodernism antropoloogias? On võimalik fikseerida udusust.


Viies loeng

Etnograafilised välitööd: etnoloogia, kultuuri- ja sotsiaalantropoloogia „ nurgakivi “.


Alus, kust etno välitööd välja kasvasid: maailmavaade Positivism – 19.sajandil
arvati, et teadusliku meetodiga saab uurida kõiki reaalsuse valdkondi. Eesmärgiks
oli luua teadmine reaalsusest, mis kehtib kõigi rahvaste kohta igal ajal ja igas
kohas. Eesmärgiks objektiivne teadvus, tuli tuvastada fakid, mis olid
moraalivabad. Inimeste uurimine – on olemas üldised seaduspärad, mille järgi
toimivad inimühiskonnad. Kõigi rahvaste kohta kehtivad samad seadused igal ajal
ja igas kohas. Alguses ei peetud välitööde tegemist vajalikuks. Ühel hetkel hakati
ka välitöid tegema, kuid need toimusid samuti positivistlikus vaimus, välitöödeks
peeti kõiki andmete kogumist, intervjueerides inimesi, palju jooniseid , fotosid,
koguti esemeid. Laboratoorne teadus. Andmete kogumine pidi olema
süstemaatiline. Inimesi peeti uurimisobjektideks, nagu loomi või savi.


Uurimist mõjutavad kultuurilised eelarvamused ja sotsiaalne. Välitööd on üks
inimlikuse kogemuse vorm.


Kaks lähenemist, kuidas võiks esimesi välitöid hakata korraldama. Vajalikuks
peetakse seda, et esmakordselt enne välitöödele siirdumist, tuleb uurida
kõikvõimalikke andmeid, mis selle rahva kohta saada on. Lugeda kirjandust ja
uurida arhiive.
Teine lähenemisviis : mitte midagi enne uurida, minna valge lehena. Sellist
lähenemist õigustatakse sellega, et siis saab vahetult kogeda paremini, puuduvad
teadmised mis võivad osutada segavaks.


Välitööde meetodid: Osalev vaatlus - peetakse kõige paremaks. Uurija läheb rahva juurde, elab koos
nendega, osaleme nende igapäevastes tegemistes jne. Sulandub kultuuri sisse,
nii saab teadmisi ja tunnetust. Klassikaline nõue: välitööd peaksid kestma aasta
ja ühe kuu, tehakse kaasa terve tsükkel . Võimalik dokumenteerida kõiki põhilisi
asja aasta jooksul
Bronislaw Malinowski pärand . Veetis kokku 3 aastat Melaneesia saarel
põliselanike seas ning leidis et see on väga ea meetod. Malinowski eelkäijad (Ka
enne Malinowskit on inimesi veetnud pikki aastaid põlisrahvaste seas ja saanud kuulsateks kultuuriuurijateks - Vladimir Bogoras(tsuktsid), Waldermar Jochelson,
Lev Štenberg. Veetsid pika aja Siberis.) Seda osalevat vaatlust seostatakse pigem
Malinowskiga. Annab uurimisele juurde personaalset ja isiklikku mõõdet. Uuring
kestab aasta, aga ta pole koguaeg aktiivne ja intensiivne, määratlemata
fookusega.
Vaba ulatusega, kõikehaarav uurimine;


Ohud:
-subjektiivsus: kuidas saaks kontrollida, kas inimene räägib tõtt ? Raske
kontrollida. Enamik vaatlusi on tehtud individuaalselt, kõige lihtsam on sisse
sulanduda ühel inimesel. Samas ei saa kontrollida kui tõsiseltvõetavad on selle
ühe inimese uuringud. Me eeldame, et uurija on aus ja põhjalik.
-dokumenteerimine võib osutuda keeruliseks – korraga sees olla ja olla
kõrval vaatleja on keeruline. Kui oleme juba sisse sulanud, saame headeks
sõpradeks ja nad räägivad ausalt oma elust, seega kui saada palju
konfidentsiaalset infot, tekib küsimus kas see kõik lihtsalt avaldada või jätta enda
teada. Raske on otsustada, kust läheb isiklikkuse piir.


-ei sobi projektilaadsesse olukordadesse – ei jõua sulanduda


Kui ei ole võimalik teha osalevat vaatlust: Kui on kindel teema ja teame, mida
tahame. Mõte on pöörata tähelepanu igapäevasele elutasandile. Et igapäevast
elutasandit domenteeida on hea kasutada välitööde päevikut – mis on
toimunud, faktid, igapäevased muljed jne. Spontaansuse ja teadusliku ranguse
vahekord . Mingid väikesed detailid muidu unustaks ära, aga päevikusse saab kirja
panna. Nõukogude ajal pidi pärast oma päeviku andma arhiivi.

Intervjuu

* Suhtlemine , sissejuhatav intervjuu
*Süvaintervjuu:
-struktureeritud küsimustikuga - ettevalmistatud küsimuskava, kindlas
jäjrekorras, küsitakse õiges järjekorras, saame võrrelda andmeid, kui hakkab
muust rääkima, siis proovitakse küsimuste järgi tagasi tulla, pole väga
spontaanne. Lühemad. Väiksem emotsionaalne kontakt.
-poolstruktureeritud temaatilise plaaniga – pole ranget küsimustikku, endale
üleskirjutatud teemavaldkonnad, enamvähem teame, kui kalduvad teemast
kõrvale, siis võib lasta natuke ka rääkida oma asjadest.
-struktureerimata – vaba suhtlemine , pole küsimustikku, kui midagi huvitavat
tuleb välja, siis küsitakse juurde jne. See on hea selleks, et seda saab teha
mõnusas emotsionaalses olukorras, nii saab hästi teada, mis on inimeste jaoks
oluline, sest me pole otsustanud, mis me teada tahame.
* elulood


Enne tuleks ennast tutvustada, natuke rääkida ja suhelda jne. Teist korda minnes
võetakse inimene juba palju paremini omaks.
Informandid - need, kellelt saame andmeid oma uurimise jaoks
*Oluline on saada hea kontakt inimestega
* Eetilised küsimused informantidega suhtlemisel – ei tohi neid eetiliselt
kahjustada, anonüümsuse
tagamine. Inimesed peaksid midagi tagasi saama, nt tutvustame oma
uurimustulemusi jne
*Võtmeinformant – inimesed annavad infot erineval määral. Kujunevad mõned
üksikud inimesed, kellega suhtleme hästi palju. Neile meeldib suhelda, nad
mõistavad etnograafi tööd. See inimene peab palju teadma. Tihti on nii,et need
kes teavad kõige rohkem, aga pole võtmeinformandid, sest nad ei soovi rääkida.
Osadel on ideaalse põliselaniku prototüübist puudu.


Kuulus konflikt: Meadi ja Freemani vastuolu. Margaret Mead läks testima
ideed, et murdeea kriis(oidipuse kompleks ) on fikseeritud bioloogiliselt. Leidis, et
kõigil pole murdeea kriisi. Mead sai seda teada võtmeinformantidelt. Sai teada
seksuaalsuse kohta. Derek Freeman läks seda hiljem kontrollima. Ta väitis , et ei
ole mingit vaba seksuaalset suhlemist, tüdrukud tegid Meadiga nalja. Leidis,et
Mead ei kogunud palju tõendeid. Mead fikseeris nalja tõepähe. Mead näitas,et
soorollid pole biloogiliselt määratud, vaid ühiskonna poolt konstrueeritud. Mead
võitles ka naiste õiguste eest. Probleem oli selles, et ta tõlgendas valesti oma
võtmeinformante ja kujunas selle põhjal terve teooria.
Vaieldakse: kas Mead tõ esti või meelega eksis või Freeman tahtis Meadi puhul
kuulsaks saada? Paljume siis informante usaldamine ja kas saame aru mis
toimub. Täielikku mõistmist on väga raske saada.

Kuues loeng

Poliitilised süsteemid ja sotsiaalne struktuur.
Poliitilne süsteem - huvitab globaalne kultuuriline võrldlemine.
Võimusüsteemid varieeruvad oluliselt. Erinevad viisid, kuidas teistele oma tahet
peale suruda:
Võib kasutada 1962.a Service ’i poolt esitatud süsteemi. 4 osa:
- salk , rühm ( band )
- hõim , sugukond ( tribe , clan)
-territoriaalne hõimuliit (chiefdom)
-riik
Kogu maailma ühiskonnad jagatud nelja gruppi. Öeldud,et seeon liiga lihtne.
Esimese kahe gurpi puhul poliitiline võim pole eraldatud muudest ühiskonna
osadest. Poliitikat raske eristada muudest kultuurivaldkondadest. Kätkeb endas
ideed, et ühiskonnad arenevad erinevate poliitiliste süteemide kaudu. Toimub
areng kõige lihtsamast keerulisemani. Need süsteemid tänapäeval leitavad ja
eksisteerivad üheaegselt. Riik poliitilise süsteemina on universaalne. Peamine on
lojaalsus mingile muule poliitilisele korraldusele ja mis haarab väiksemat hulka
inimesi ja on neil lähemal. Kui võtta seda skeemi sellisena, et see on üleüldises
reas. Tendentsid , kui võtta salgast riigini. Salk kõige lihtsam jne. Ühiskonna
liigendumine ja kihistumine kasvab. Salk on kõige rohkem kihistumata, inimesed
on poliitilistelt rollidelt ühesugused. Erinevad ühiskonna osad omandavad üha
spetsiifilsemaid funktsioone võimu teostamisel. Mida rohkem riigi poole, seda
suurem osa. Salgas teostavad kõik poliitikat samamdoodi, aga riigis kindlasti kõik
ei tegele poliitikaga samamoodi, inimeste kokkupuude poliitikaga erinev. Mida
allapoole, seda Muutuvad regulatsiooni ja integratisooni mehhanismid üha
efektiivsemaks. Kui riik panustab sellesse,et luua regulatsiooni süsteemi, reeglid
kuda kõik käituvad, siis salk seda ei tee, pole spetsiifilist poliitikat, selleks pole
vajadust. Salgast riigini liikudes igas järgmises poliitilises süsteemis on rahvaarv
suurem ja hõlmab suuremaid maaalasid.


Salk
Väikesugulusel põhinev grupp:
- ebapüsiv , formeerub hooajaliselt, see salk on ebapüsiv. Neis riikides, kus
salk on kõige suurem poliitiline struktuur, on aind kaks sotsiaalset üksust:
tuumperekond ja salk. Moodusatakse indiviididevaheliste isiklike sidemete alusel.
Salk, kus on mitu tuumpere, moodustatakse siis kui on vaja teha hooajalisi töid.
Need on küttide, korilaste ühiskonnad. Kalad ja loomad liiguvad hooajaliselt.
Erinevaid loomi jahitakse erinevalt. Miks on vaja,et rohkem inimesi kokku saaks?
Nt kui tulevad kalaparved, on vaja kiiresti kala püüda, üksi õngitsedes ei jõua
palju püüda. Tuumpere üksi ei saa hakata. Sellistes ühiskondades on salk
poliitiliset autonoomne, ta on kõrgeim üksus, allapoole jääb aind tuumpere.
Salgasisesed autoriteedi erinevused on väikesed. Tunnustused leiavad erilised
isiklikud võimed, kui kellegi on nt võime suhelda vaimusega. Salkadevahelised
suhted on kontruktiivsed, kehtib heksogaamia tava. Salk, mis koosneb 5
tuumperest, see väike hulk inimesi vajab suurt territooriumi elamiseks, sest
loomad ju ei püsi paigal, keda küttida, veekogud peavad lähedal olema. Need
inimesed elavad väga hõredalt , ei saagi olla palju teisi salkasid, kellega suhelda.
Kui salk moodustub sugulastest, nt vendade perekonnad, siis salk kipub olema
heksogaanne, oma salga sees ei tohi abielluda. Seega on ka salkade vahel
sugulussidemed.
Poliitiline funktsioon: reguleerida salkadevahelisi suhteid, ka erinevatesse
salkadesse kuuluvate indiviidevahelisi suhteid.
Sellised ühiskondi on vähe, kus elatusallikad toodetakse küttimise ja koriluse abil.
Nt eskimod, kõrbepiirkonnad, troopilised vihmametsad (Kesk- Aafrika). Pole
võimalik muud toitumishankimisviisi arendada. Rändleva eluviisiga, pole paiksed .


Klann (hõim, sugukond).
*Külad ja sugulasrühmad, aga pole valitsust(keskset juhtimist) ega sotsiaalseid
klasse . Elavad ühekohapeal.
*Pole kohustuslikke poliitilisi otsuseid
*Inimese prestiiži määrab sugu, vanus ja isikuomadused
*Põhilised sotsiaalsed üksused: põlvnemisgrupid(genealoogiate
teleskopeerimine).


Suurem osa maailma põhirahvaid oma traditsioonilisel kujul, nende elu
klannisüsteemid. Klassikalise antropoloogia uurimishuvi. Põhiline viis kuidas võim
teostub: läbi sugulasrühmade, aga on rohkem mobiliseerunud. Ei ole keskset
valitsust ja juhtimist, ei ole formaalseid poliitilisi rolle, kõik inimesed on võrdsed,
ei ole sotsiaalseid klassi,kõigil ühesugune juurdepääs otsuste tegemisele. On
ajutised liidrid , aga ainult nende isikuomaduste tõttu, nad ei saa seda võimu
edasi anda oma järeltulijatele. See võim ei ole alaline . Ainult seni kuni suudab
liidriomadusi säilitada. Kui mingil põhjusel enam ei suuda poliitiline liider olla, siis
ei olegi, leitakse keegi teine. Inimesed on majanduslikult üsnadi võrdsed, ei
toodeta nii palju,et saaksid tekkida väga suured ebavõrdused. Kuid
elatusvahendid jagunevad ebavõrdselt, neil kellel on võim, on rohkem vabadui,
neile koondub natuke rohkem varadust. Poliitilist võimu teostavad peamiselt
mehed.
Klannide puhul oluline sotsiaalsed üksused, oluline on see, kuidas käsitletakse
sugulussidemeid. Suguluse arvestamiseks peab olema mingi süsteem. Põhiline
sotsiaalne üksus on põlvnemisgrupp, tunnistavad ühiseid esivanemaid. Klannid on heksogaamsed grupid - peab abielluma kellegagi, kes
kuulub mingisse teise klanni.


Oluline on ka see, kes on esivanem , kaks varianti:
1)esinevanemaks on keegi reaalne isik, kes on kunagi elanud, klanni liikmed
oskavad seletada, millises sugulussidemes nad on selle esivanemaga, see on
reaalne sugulus . Oluline on see, et see genealoogia , mida nad ette kannavad on
reaalne. Kuni 5 põlvkonda mäletatakse hästi, siis hakatakse juba sassi ajama.
Kaugemaid esinevanemaid enam ei mäletata

2)Inimesed usuvad, et neil on ühine esivanem ja selleks on mõni loom või lind või

nt jäämägi .


Kaks põhilist põlvnemise arvestamisviisi: isapoolne ja emapoolne. Kas inimesed
arvestatakse automaatselt ema või isa klanni. Mees ja naine peavad olema
erinevatest klannidest, saavad lapsed, kelle klanni nad siis kuuluvad? Isapoolset
põlvnemist esineb kolm korda tihedamini .


Peamised ametlikud „ organid “:
-külavanemad, üksteisele lähedal asuvate majapidamiste peale valitakse üks
pealik , meessoost, kõige madalama taseme poliitiline liider. Nende võim on
mitteformaalne , ta ei tohi kedagi sundida , ta võib aind mõjutada mingitele
tegevustele isikliku eeskuju kaudu. Nt kui leiab,et külas on räpane , arvab ,et võiks
natuke puhastada, peab ise alustama koristama, inimesed saavad sellest vihje,
siis inimesed võivad otsustada, kas nad teevad seda. Kohustus kutsuda
naaberkülasid pidudele. Külavanemaks saab see, kellel kõige rohkem toetust.
-„suured mehed“ – mingi sugulusgrupi juhid, tüüpiline prototüüpne juhi kuju
-põlvnemisgruppide juhid –isaliini pidi, klanni kõige eakam ja kogenum isik
-külade nõukogu – kollektiivne organ, inimesed võivad koguneda ja arutada
probleemide üle
-sugukondadde-vaheliste liitude pealikud – nt kui otsustakse minna
kolmanda klanni vastu võtta, tema võim kestab lühikest aega, kaotab selle mingi
tegevuse lõppedes


Sellistes ühiskondades esineb regulatsiooniprobleeme. Ei saavutata sotsiaalset
stabiilsust.
Yanomamö(Amazoonia rahvas, 20 000in) sõja ökoloogia. Rahvas on saanud
kuulsaks oma agressiivsuse poolest. Kolmandik mehi sureb vägivaldsesse surma,
surevad agressiivse tegevuse tõttu, koguaeg käib sõdimine .


Põhjuste ja tagajärgede ring:





Algus ükskõik kust. Peetakse agressiivsest meest kultuuriideaaliks. See toob
kaasa, selle et eelistatakse sõjamehi , vanemad tahavad poegi. Tüdrukute sünd
pole suur rõõm . Ei saa kiiresti ja palju lapsi teha. Esineb tüdrukute tapmist. See
viib tüdrukute arvu vähenemisele, poistele pööratakse rohkem tähelepanu.
Kasvatusstrateegia soosib poisse, haigenemisel tüdrukute eest väga ei hoolisteta.
See viib selleni, et korraldatakse sõjaretki naiste röövimiseks. Iga lahendus lükkab
neid edasi mööda sama ringi. Pole autoriteeti, kes neile lahenduse pakuks. Mehi
peetakse olulisemaks. Ei ole selget võimu.


Danide (Melaneesiast) poliitiline struktuur: (teisel kohal agressiivsuse
poolest)
- majapidamine
- midagi, mis võõrale näib külana – elavad lähestikku, järelikult küla. Danid aga ei
tunnista sellist
haldusüksust nagu küla, lihtsalt erinevad majapidamised
- naaberkogukonnd – lähemad „külad“ suhtlevad rohkem
- hõimuliit – midagi sugukonna taolist, 200-1000in, pole territoriaalne üksus,
põhineb isiklikel suhetel
- suured liidud – hõimuliitude lühiajalised sõjalised ühendused


Poliitiliste liidrite tähistamiseks: Suur Mees: (kuidas saada suureks meheks)

b) on nõid – ei pruugi olla nõid, peab hankima sellise imidži,et teised arvaksid et
ta on nõid

Ideaalnimetus. Selline poliitiline süsteem, kus on korraga rakendatud nii
sugulussüsteem kui territoriaalne piiritletus, pole aind sugulusel põhinev, loeb ka
territoiraalsus. Raske öelda, kus olulisem territoiraalsus, kus sugulus.
*Põhineb sugulusel, aga juurdepääs elatusvahenditele on diferentseeritud
*Poliitiline strukturr on püsiv, juhtkond on formaalne , võib võimu edasi anda, võim
hakkab omandama iseseisvat väärtust
*Asustus tihedam ja püsivam kui salga või hõimu puhul. Suunatud selle poole, et
rohkem tsentraliseeruda.


Riik
Territoriaalne. Keskse valitsusega ja arenenud sotsiaalmajandusliku
kihistumisega poliitiline struktuur. Erinevad poliitilised funktsioonid erinevatel
organitel, gruppidel erinev ligipääs poliitikale.
- olemas keskvalitsus , seaduste sundiv jõud, maksukogumine, armee
- intensiivne põllumajandus, sealt meie toit, tekivad suured linnad, palju
spetsialiste, spetsialiseeritud majandus, väliskaubandus
- ideoloogiline mõõde, seda teistel pole. Riigil on loodud narratiiv , mis on
ühendanud inimesed ühte. Teiste puhul toimub sugulus. Et inimesed mõtleksid
teatud asjadest sarnaselt. Riik ise süsteemina pole antropoloogide uurimisobjekt.


Seitsmes loeng

Majandusetnoloogia


Majandus on kogukonna elatusvahendite tootmise, jaotamise ja
tarbimise süsteem
Majandusteadus keskendub üldise süsteemi uurimisele, etno alustab teisest
otsast, tavalise inimese tasandilt ja jälgivad kuidas majandust võib vaadelda kui
kultuurilist fenomeni.


Maailmas on palju ühiskondi, kus raha ei kasutata. Kõigis ühiskonnas tavad ja
reeglid, millega määrartletakse juurdepääs ressurssidele. On olemas ka reeglid,
kuid neid ressursse töödeltakse. Etno uurib majandussüsteemide
kultuuridevahelist varieerumist ja kujidas on maj.süsteemid seotud
toiduhankimise viisidega. Toiduhankimise viisid määravad majandussüsteemi. Olulised on ka muud küsimused - sotsiaalsed erinevused(klassierinevused),
poliitilised süsteemid, kuidas on perekonna sugulusvormid seotud majandusega.
Uurib ka seda, milline on kokkupuude lääne ühiskonnaga läbi koloniaalsüsteemi .
Kol võimude poolt pakutud mudelid erinesid põlisrahvaste omadest kõvasti. NT
meie jaoks on tavaline mõiste „ maaomand “ – võime omada ja osta maad. Aga
osades ühiskondades puudub arusaam sellest,et inimene võib omada maad,
selleks vaja kultuurilist kontseptsiooni. Maa lihtsalt on olemas ja keegi ei saa seda
omada. Kuidas NY tekkis? Saabusid hollandi kolonialistid Manhattanile ja
euroopalikust seisukohast ostsid indiaanlastelt ostsid Manhattani saare.
Läänelikus mõistes kõik klapib, saar on eurooplaste oma. Lääne kolonialistid on
justkui õiguspäraselt omandanud maa, aga indiaanlaste arvates pole midagi
sellist toimunud. Sellest tekivad konfliktid.
Võrdlev majandusteadus - eri ühiskondade majandussüteemide uurimine.


Majanduslik kästilus algas 30ndatel , eraldi uurimisvaldkonda polnud. 20ndatel
Malinowski pakkus välja,et majandus põhineb üksikisiku otsustel ja isiklikul huvil.
Tõuke andis üksikisiku huvi ja tema otsused. 30ndate lõpus olid välja teised
antropoloogid, nt Herskovits, kes leidis et see ei saa nii olla, majandust suunavad
laiema haaradega protsessid, olud ja tingimused, millele üksikisik kohandus.
Majandus keerleb : inimesed peavad lahendama küsimuse, kuidas kasutada
piiratud vahendeid, nt aeg ja raha ja tööjõud selleks et saada mingi produkt või
tulemus. Tulemuseks võib olla kasum, prestiiž või õnn. 30ndatel eraldi
mõttesuund hakkan etno raames kujunema. Varem majandust eraldi üldse ei
võetud ette, nüüd hakkab tekkima spetsiifiline majanduslik huvi. Pärast
sissejuhatavaid arutlusi 50ndatel jõudis maj.anto nii kaugele, et kujunes kaks
koolkonda:

1) Formalistid – üldiste majandusseaduste pooldajad(kasumiprintsiip). Arvasid

et lääne majandusseadused on universaalsed. Pole vahet, mis ühiskonnas ta on,
ta on ikka majandus. See kehtib ka mittelääne ühiskondades. Põhiline
universaalne nähtus on kasumiprintsiip, kõikides ühiskondades elatusvahendeid
kasumisaamise eesmärgil. Majandus põhineb individuaalsel motivatsioonil. See
on aluseks sellele, et ühiskonnas töötatakse majanduslikud institutsioonid,
klassikalise maj.teooria jälgedes, meie vajadused on lõputud, aga meie vahendid
on piiratud. Inimesed püüavad paremuse poole ja siis maj areneb.

2) Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise

seaduspärastustesse. Leidsin et eri liiki ühiskondades võib olla erineva
põhimõttega majandus. Vaidlesid kasumiprintsiibi vastu(põhierienvus) - see ei
pole põhiline majanduslik motivaator. Kõikides riikides ei ole tähtsaim kasum.
Majandussüsteemid ei ole määratletud üksikisiku valikutest , vaid
motivatsioonistruktuuridest, mille piires inimesed valikuid teha saavad. Ei valita
huvisid suvaliselt, viad seda mida vastavas ühiskonnas eelistatakse. Formid
süüdistasid Sube selles, et nad ei mõista majandusteooriat. Neile ei meeldi
universalsed asjad ja püüavad leida märke , et majandus on erinev. Põliselanikele
on tundmatud ahnuste ilmingud. Subsid tahavad näha neid sellistena ja
kirjeldavad neid ka sellistena. Subsid süüdistasid forme selles, et kuidas
väljendus põlisrahvastes kasumiprintsiip. Formid tunnistasid et materiaalset kasu
taga ei aeta. Subisid küsisid milles see siis avaldub? Formid rääkisid sotsiaalsest
harmooniast, mugavusheaolust.


Formalistide lähenemine oli hajuv , nt et eesmärk on õnn. Kas igakord kui oleme
õnnelikud, on see majanduse tulemus?


Uued majandusetnoloogilised suundumused:
*Holistlikud – iga nähtust tuleb vaadelda kõigi teiste nähtuste kontekstis, ka
majandust ei vaadata ühiskonnas eraldi, teda ei püüta piiritleda selgelt,
majandust uuritakse kogu selle kultuurikontekstis. Üldine antropoloogiline
lähenemisviis. Püüda igat kultuurinähtust näha teiste kultuurinähtuste kontekstis,
majandust ei tõsteta eraldi selgelt välja.
*Võrdlevad – kui uuritakse vahetussüsteemi mingis üksikus ühiskonnas, siis seda
võrreldakse ka teiste ühiskondadega.
*Etnograafia-kesksed – iga nähtust tuleb mõista igapäeva elu vaatepunktist .
Kui püüame majandust igapäeva elu vaatepunktist uurida, siis peame ka osalema
majandustegevuses. Jälgime inimeste elu ja saame selle kaudu mõista. Kui
hakkame analüüsima, siis teeme seda võrdlevalt. Tänapäevane majandus
antropoloogia on rajatnud nendele 3 printsiibile.
Majandusetnoloogia kirjeldab inimeste poolt loodud kaupade tootmise, jaotamise
ja tarbimise viise;
-Kuidas on tootmine, jaotamine ja tarbimine orgasineeritud eri ühiskondades?
Keskendutakse inimkäitumise süteemile, organisatsionile;
-Mis motiveerib inimesi eri kultuurides tootma, jaotama või vahetama ming
tarbima? Keskendutakse indiviididele, kes osalevad majandussüsteemis.


Kõik maailma ühiskonnad elatishankimise viisi järgi kaheks:
*Anastava toiduhankimisviisiga ühiskonnad - inimesed ise midagi ei
kasvata, aga tarbivad mida looduses leida on, nt kütid , kalurid ja korilased ,
tarbivad seda mis looduses on
*Viljelevaga toiduhankimisviisiga ühiskonna - panustavad sellesse,et nende
elatusvahendi oleks olemas, kodustavad loomad, kasvatavad ise taimi, nende
toiduallikas on koguaeg enda kontrolli all.


NT karjakasvatus ja põlluharimine .
Mingis ühiskonnas inimesed võivad tegeleda nii viljeleva kui anastavaga, Võivad
olla omavahel segunenud. Ühiskonnad, kus elatakse küttimisest, jälgitakse,
etloodusressursid taastuksid, püüavad mitte üleküttida. Seotud sotsiaalse
süsteemi ja poliitilise struktuuriga.


Nt kütid, kalurid, korilased – väige grupp inimesi elab suurel maaalal. Kasutavad
ressursse, mida saab tarbida suurel alal Aiapidajad - inimesetel on põllulapid, mida haritakse lihtsate tööriistadega.
Võimaldab ühel territooriumil toita suure hulga inimesi. Karjakasvatajad - Suur kari vajab toitu, sööavad ära ja liiguvad edasi


Intensiivne põllumajandus: tihti toidunappus. See tuleneb toodetud
elatusvahendite jaotamise vahetamise viiside erinevusest. Nt KKK jaotab oma
hangitud toidu võrdselt, ei tunnustata eraomandit. Kui jahimees püüab toidu,
peab ta seda kõikidele jagama. Kõik inimesed peavad ellu jääma.


Karjakasvatajad pole eriti mitmekesise elatuvahendite hankimise baasiga . Nt kui
leivib mingi haigus, sisi võib tekkida toidunappu. Neil pole ka muud head
toiduhankimise viisi.


Intensiivne põllumajandus: toodetakse palju, aga ümberjaotamise süsteem on
vastupidine. Kehtib kasumiprintsiip, koonduvad toodetud väärtused inimeste
kätte. Suur ebavõrdsus, pole ümberjaotamise mehhanismi, mis tagaks elle,et kõik
saaks hakkama.
Kaubandus KKK: Inimesed toodavad suurem osa asju ise.


Üldine inensiivistumine - töö läheb raskemaks. Kunagi ammu pidime vähe tööd
tegema. Mida aega edasi, seda rohkem tööd. Kui küttide ja korilaste elu on nii
mugav, siis miks on inimkond arenenud nii et me peame üha rohkem tööd peame
tegema? Miks inimesed küttimise maha jätsid, miks me rohkem
industrialiseerime? Kui loobuksime ja läheksime kõik küttima, siis inimmassile ei
jätkuks loomi. Inimesed hüljasid küttimise elu: jahipidamise lõpuks haiguste hulk
kasvas, kui inimesed hakkasid põldu harima, siis haigused kadusid. Jahipidamine
ei suutnud enam inimesi ära toita. Igaüks sõi päevas 2-3kg liha, selleks on tarvis
suuri loomi. Põlluharimine tuli mängu elupäästjana, tekkis võimalus end ära
elatada.


Vahetussüsteemid (kuidas korraldatud erinevates ühiskondades):


*Turuprintsiip – kasumile orienteeritud, valdav riikides ja intensiive
põllumajandusega riikides, kaupu ja teenused ostetakse, neil on väärtus, kujuneb
nõudmine ja pakkumine
*Ümberjaotamine – kaubad liiguvad kesksesse kohta ja jagatakse sealt uuesti
laiali, ei toimu suvaliselt. Ammu: maksti karusnahkades Siberis jne. Iseloomulik
territoraalsete riikidele.
*Vastastiku vahetus – kaupade vahetamine, teatud rituaali käigus kas
indiviidide või grupi vahel. Võrdne. Üldistatud – lihtsalt vahetatakse, ei jälgita
hoolega kui võrdne see oleks, eeldatakse et enamvähem. Tasakaalustatud –
grupid vahetavad. Negatiivne – see, kes esimesena laenab, eeldab et saab
rohkem tagasi
Barter – kaupade või teenuste vahetus gruppide vahel Vaikne kaubandus - traditsiooniline barteri vorm, vahetustehingu ajal ei toimu
verbaalset kommunikatsiooni.Üks grupp paneb kauba maha, teine paneb vastu.
Ühiskond on kihiline vahetusvormide poolest.

Kaheksas loeng

Abielu, perekond ja soorollid


Abielu kui sotsiaalne institutsioon on olemas kõikides ühiskondades. Mis on üle
maailma kõigis ühiskondades olemas abielu puhul?
Leitud ainullt 1 universaalne tunnus: vastastikune seksuaalne juurdepääs. Tagab
seksuaalse ligipääsu teineteisele




Abieluvormid:


* Monogaamia - kui koos elavad üks naine ja üks mees. Esineb kultuuriideaalina
ainult 10 % ühiskondades. Suurem osa maailma rahvastest elab ühiskondades,
kus monot peetakse kõige normaalsemaks. Võib olla: range monogaamia – kui
üks sureb, siis teine ei tohi abielluda; seeriamonogaamia – korraga abielus ühe
partneriga, aga elu jooksul võib neid vahetada. Tihedamini kehtib naistele, kui
naine jääb leseks, siis abielluda ei tohi. Paljudes ühiskondades pole abielu
armastuse akt, vaid pigem majanduslik tehing.
* Polügaamia – mitu partnerit
- Polügüünia – üks mees on abielus mitme naisega. Kõige rohkem soositud
abieluvorm. Tegelikult siiski on need abielud monogaamsed, vähemus elab mitme
naisega. Paljud mehed ei saa seda lubada, see võib olla kultuuriline ideaal, aga
tegelikult kõik elavad monogaamsetes abieludes.
Miks see on levinud:

1. Esineb ühiskondades kus meeste suremus on kõrge. Täistööjõus eas mehed

surevad. Nt ühiskonnad, kus palju sõjapidamist, mehi hukkub.

2. Naisi peetakse oluliseks tööjõuks, nt põlluharimises. Käsitsitöö, kõplapõllundus.

Kui kellegi on palju põldu, siis on vaja ka palju naisi, kes seda hariksid.

3. Moodus demonstreerida oma rikkust, naised on prestiiži tunnus.

4. Naiste motiivid – naised on ise huvitatud,et neid oleks ühel mehel mitu. Kui
mehi on ühiskonnas vähem, on naistel teatud huvi. Rikkama mehe juures elades
on nende elu ka parem. See pole ainult meestepoolne, huvi vastastikune.


- Polüandria – üks naine abielus mitme mehega. Leitud ainult kuuest
ühiskonnast. Väga haruldane . Raske harida põldu, asetsevad eksteermsetes
keskkonnaoludes, kõrgmäestik nt. Vähe võimalusi toota elatusvahendeid.


*Demograafilise kontrolli mehhanism - Kerkib loogiline probleem, on vaja
sündivust kontrollida,ei tohi palju lapsi sündida, kõik ei saa ellu jääda. Mitme
mehe pidamine on hea moodus , kuidas piirata rahvaarvu. Kui ühel mehel on väga
palju naisi, siis ta võib ka palju sünnitada. Varjuküljed: ei ole mugav
ühiskonnakorraldus, sest sellistes ühiskondades on levinud naiste tapmine ,
piiratakse potentsiaalset emade rolli lapsepõlvest saadik. Mehed on seal olulisem
tööjõud ja poisslapsi kasvatatakse suurema hoolega.


Abieluvormid 2:


*Tuumperekond – kõige harjumuspärasem perevorm, mees naine ja nende
alaealised lapsed. Klassikaline väike perekond. Väga levinud maailmas.
*Suurpere – koos elavad mitmed tuumperekonnad, kes on seotud veresuguluse
kaudu. Elavad koos mees, naine ja nende täisealised pojad koos oma peredega
elavad koos. Miks see on osades ühiskondades levinud? Levib põllumajanduslikes
ühiskondades, kus inimesed ise töötavad, siis suurpere on majandusliku üksusena
hästi toimiv. Küttide ja kaluritel on tuumpere kõige põhilisem.
*Grupiabielu – mitu meest ja naist omavad seksuaalselt ligipääsu üksteisele, ei
ole väga levinud.
* Leviraat – tava, mille kohasel lesknaine abiellub surnud mehe vennaga.
Selleks,et sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed ei kaoaks.
*Sororaat – leskmees abiellub surnud naise õega
*Seeriaabielu – võib abielluda mitme järjestikuse partneriga


Abieluvormid 3: jagatud selle järgi, kuhu asub abiellunud noorpaar elama


*Patrilokaalne abieluvorm – äsjaabiellunud peavad asuma elama mehe isa
kodu lähedale
*Matrilokaalne – asutakse elama naise isa kodu lähedale
*Avunkulokaalne – elama minnakse mehe ema kodu lähedale
*Bilokaalne – saab valida, kas minnakse mehe või naise vanemate juurde elama
*Neolokaalne – abiellunud võivad teha, mis ise tahavad, ühiskond ei sea
piiranguid, see on industriaal ühiskonnas.


Tavad


* Kuvaad – selline tava ,et kui naine hakkab sünnitama (tehakse tagasihoidlikult)
siis samal ajal mees valjuhäälselt teeskleb nagu hoopis tema sünnitaks.
Kogukonna liikmed külastavad siis meest, naisele ei pöörata tähelepanu. Miks nii
tehakse? Taolistes ühiskondades on palju maagilisi uskumusi, arvatakse,et
igasugused jõud (nt vaimud) võivad inimest kahjustada, naine on väga haavatav
rasedana . Kui mees teeskleb, siis see hoiab vaimud naisest eemale. Nendes
ühiskondades pole teadus väga areneud, puudub teadmine kuidas teha selgeks
kes on isa. Selle kuvaadi tava kaudu sotsiaalselt näitab,et tema on isa.
* Pruudilunapeigmehe pere peab maksma midagi pruudiperele, selle eest et
naine võetakse perelt ära.
*Pruuditeenistus – teatud perioodil pärast pulmi töötab mees naise perekonnas
heaks, et kompenseerida majanuslikku kaotust.
* Pruudirööv – viis, kuidas vältida luna või teenistust. See on muutunud ka
rituaalseks mänguks.


Abieluvälist seksi on uuritud, on saadud tulemused, et 69% maailma
ühiskondadest mehed harrastavad abieluvälist seksi regulaarselt., 57% naised.
54% maailmaühiskondadest lubab seda meestel teha, naistel lubab seda teha
ainult 11%. Kõige rohkem valetatakse just seksiküsimustest.
Soorollid:


*Naturistid – mehed ja naised on juba looduse poolt nii erinevad, kui näeme
erinevusi, siis see tuleneb loodusest, kultuur järgib seda, mida loodus ette on
pannud. Loodus on võimsam kui kultuur.


*Nurturistid – inimene sünnib valge lehena, kus ei ole käitumise seisukohast
midagi ette määratud. Bioloogilised erinevused on tühised, soolised erinevused
on marginaalsed, kõik soorollid on õpitud. Kogu ühiskond suunab õpetust.

Soorollid 2


*Jõuteooria – oma füüsilise ülesehituse tõttu on mehed naistest tugevamad.
Meeste füüsilised eeldused on sobivamad selleks,et sooritada lühiajalisi füüsilisi
töid. Naistele sobivad tööd, mis nõuavad väiksemat füüsiist pingutust, aga
kestavad pikemalt . Jagunenud meeste ja naiste tööd. Nt jahilkäimine kui
lühiajaline pingutus sobib mehele. Pärast peab pikemalt puhkama. Kuna naine
pühvli sabas ei jõua joosta 3 päeva, seega jäävad teised tööd.


*Lastekasvatusteooria – suuremas osas ühiskondades hoolitsevad laste eest
naised. Tegevused on jaotatud nii,et naistele on jäetud tööd, mis on ühendatavad
lastekasvatamisega.


*Majandusliku pingutuse teooria – tegevused ühiskonnas on jaotatud
tegevute kimpude kaupa. Kui mees käib jahil, ta tegeleb ka muude jahindusega
seotud asjadega.


*Ohuteooria – üldiselt ühiskondades jäetakse meestele tegevused, kus on oht
surma saada suurem. Naistele jäetakse tegevused, kus oht elule on väiksed. See
tuleneb sellest,et meeste suremine on ühiskonna jaoks vähemoluline. Väiksem
hulk allesjäänud mehi tagab naiste sündivuse. Kui naisi hukuks kogu aeg palju,
siis sündivus langeks.


Soorollid 3:
*Naiste ja meeste suhteline staatus:

b) kui palju võimu ja autoriteeti on naisel mehega võrreldes, küsimus võib olla nii
varjatud kui avalikus võimus. On ka ühiskondi, kus avalikud liidrid on mehed, kuid
naistel on sisuline majanduslik võim. Mehed on liidrid, sest meestel on sõjaline ja
poliitiline roll, meeste kätte kogunes gruppidevahelise suhtlemise oskused.

Avalikud rollid on meeste käes, aga vb naised saavad rohkem tegeleda sellega,
mida tahavad. Naise tähtsus ühiskonniti varieerub. Naise staatus on kõrgem seal,
kus naine toodab rohkem elatusvahendeid. Seal, kus on oluline sõjapidamine ,
seal on meeste staatus kõrgem. Mittedemokraatlikes ühiskondades on meeste
staatus kõrgem.

Üheksas loeng

Religioonietnoloogia


* Religioon : definitsioon
-usukumused ja käitumisviisid, milliste abil inimesed püüavad lahendada tähtsaid
probleeme, mida ei saa lahendada tuntud tehnoloogiate rakendamisega või
organisatsiooniliste tehnikatega.
-usk üleloomulikesse olenditesse ja jõududesse. Religiooni alla saba liigitada ka
teatud tegevused.




Teine probleem: üleloomulik. Normaalsed ja religioossed viisid asju seletada.
*Üleloomulik – jõud, mis usutakse olema mitteinimlikud või mitte alluma
loodusseadustele
* Antropomorfiseeriminetendents omistada elututele asjadele isikuomadusi




Religiooni tekke hüpoteesid (kuidas religoon tekkis?)
* Animism – usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust (Edward Tylor,

1873). Kunagi ürgajal inimesed hakkasid mõtlema,et on unenäod või langeb

koomasse ja ärkab, mis temaga toimub samal ajal. See inimene justkui nägi
midagi sellel ajal või käis kuskil, keha vedeles ju siin. Mõtlesid välja
hingedeteooria, animismi , mis oli religiooni vorm.
* Animatism – Robert Marret pakub,et see oli esimene religiooni vorm. See on
usk maailma hingestavatesse mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse. Jõud
ei pea olema seotud mingi konkreetse objektiga, võivad lihtsalt meie ümber
liikuda.


Religiooni tekke hüpoteesid 2


*Psühholoogilise projektsiooni hüpotees(Freud) – religiooni teke põhineb süütundel ja isa - poja suhtel. Mingit sugukonda juhtis üks pealik, kes surus oma
poegade tahte alla. Pojad tapsid isa ära, sõid ta ära ja siis tekkis süütunne .
Selleks,et süü tunnet kompenseerida, nad lõid müüdi, et nende isa oli jumal.
Igapäevases elus inimesed taastoodavad psüh. projektsiooni. Laps peab isa
kõikvõimsaks. See tunne, mis inimesel on jumala suhtes, see tuleb isa-poja
tundest. Mõeldakse välja jumala kuju, keda kõik austavad, nagu lapse ja isa
suhtes.


* Maagiline hüpotees (Bronislav Malinowski) – religiooni tekkeks tõukeks on
hirm ja ebakindlustunne, religiooniga püütakse ebakindlusest üle saada. Oli
välitöödel saarel, läks üks hommik randa, elanikud valmistavad ette 2 paati,et
minna kalale . Ühte paati tõstakse asju,ei pöörata tähelepanu. Teise paadi juures
on palju rahvast ja š amaan , kes viib rituaali läbi. M küsib miks ühel viiakse läbi
rituaali ja teisel mitte. Ühe paadiga sõidetakse vähe, teisega minnakse
avamerele, palutakse jumalatelt abi ja toetust. Ookeiani keskel ei saa tagasi
ujuda, siis vaja üleloomulike jõudude toetust.


* Totemistlik hüpotees( Emile Durkheim) – miks inimesed on välja mõelnud,et
ühel grupil on müütiline esivanem? Inimestel on vaja põhjendusi,et luua
sotsiaalset sidusust. Et grupp saaks põhenduse, miks nad kokku kuuluvad. Et
inimestel oleks seletus, miks nad kokku kuuluvad.

Religoossete kujutelmade varieerumine


*inimeste ettekujutlusvõime – Religioonidel on teatud sarnasused. On
mõjurid , mis hoiavad ettekujutlusvõimet raamides.
* praktilised -loogilised tingimused – võivad piirata ettekujutlusvõimet. Miks ei
sööda indias lehmi? On välja pakutud, et kunagi ammu indias söödi lehmi aga siis
tuli ökoloogililine kriis ja ilmnes et veiste allesjätmine tõstis põldude viljakust ning
see oli tulusam.
*sotsiaalsed tingimused – erinevates ühiskondades kui sotsiaalsed tingimused
on sarnased, on ka religioon sarnane. Religioon on kõnekam, kui ta on sarnane
inimeste eluga.


Viisid üleloomulikuga suhtlemiseks:
*Loitsud, palved - saab verbaalselt pöörduda üleloomulike maailma poole.
*Keha ja mõistuse mõjutamine – saame üleloomulike kogemuse, kui keha ja
mõistus on viidud äärmuslikku seisundisse,nt tantsimine jõetuseni, loobutakse
söömisest ja magamisest, viiakse end ekstreemsesse seisundisse. Nt kasutatakse
ka alkoholi või narkootikume, mille algne mõte on suhtlemine üleloomulikuga. Nt
rütmilised helid aitavad viia teise seisundini.
*Simulatsioon – immiteeritakse teatud asju, maagiline katse saada kontakti
üleloomulikuga
*Püda toidu söömine
*Ohverdamine – väga levinud


Religioossed spetsialistid


* Preestrid – neil on kõrge sotsiaalne staatus, viivad läbi religioosseid
tseremooniad, võib olla ka teatud poliitiline võim. Mingeid ühiskondi võivad
juhtida just preestrid. See on alaline roll. Nende puhul on iseloomulik see,et nad
ei pea tõestama vahetut konflinkti jumalatega .


*Šamaan – traditsioonilistes ühiskondades ei ole nende staatus väga kõrge. Neil
ka eriline riietus, nad peavad rituaali ajal tõestama,et neil on kokkupuude
jumalatega.
*Meediumid – ajutised spetsialisid, nad on spetsialisid ainult siis, kui neil on
vahetu kontakt jumalatega. Ta on passiivne, saab sõnumeid üleloomulikust
maailmast. Ta ise pole enne midagi selleks spetsiaalselt teinud.


*Prohvetid – üks meediumite alaliik, saab nägemuse, ütleb edasi, mis tal kästi öeldi jumalate poolt - Need sõnumid kutsuvad üles usuuuendustele. Ei saa ise
sundida end jumalatega suhtlema.

Rituaalid

1. Siirderiitused. Kui inimene või kultuuriline grupp liigub ühest seisundist teise.

-Separatsiooniriitused
-Üleminekuriitused
-Ühinemisriitused


Seostuvad inimese sünniga, täiskasvanus saamisega, abiellumisega jne.
Klassikaline.

2. Intensiivistamise riitused. Viiakse läbi mingi kriisi ajal. Kui inimese või grupi

ühiskonnas on kriis, siis selle lahendamiseks viiakse läbi rituaal. Nt kui on põud,
viiakse läbi riitus,et vihma esile kutsuda.

Maagia, nõidus


Valmistanud uurijatele palju peavalu. Selle üle on palju vaieldud, mis on maagia .
Kas see käib üldse religiooni alla?


Kaks põhilist maagia liiki:
*Sümpateetiline ehk analoogia maagia – põhineb arusaamal,et sarnane tekitab
sarnast. Nt voodoo.
*Kontaktmaagia – objektid, mis on kunagi kokku puutunud jätkavad üksteise
mõjutamist. Elusolendit saab mõjutada tema küljest pärinevate osade kaudu. Nt
juuksed või küüned.
*Nõidus – kui tahetakse kellelegi halba.

Kultuurimuutused


Funktsionalistlik vaade
Robert Redfield: individualiseerimine ning kultuuriline desorganisatisoon. Kui
varem kogukonna kultuur töötas selle heaks,et kogukond saaks hakkama, kuid
enam pole vaja ühtse kultuuriga kokkelktiivi, tegutseb indiviid. Inimesed liiguvad
rohkem geograafiliselt ja sotsiaalselt. Kaob traditsiooniline kultuur.

Kultuurimuutuste liigid 1


* Innovatsioon – põhiline kultuurimuutusi käivitav mehhanism. On mingid
üksikud isikud, kes pakuvad välja uudseid ideid. Valitakse innovaatilised
lahendused ja siis kultuur areneb, võib olla laenatud ka mujalt.


*Akulturatsioon – peetakse silmas domineerivate ühiskondade mõju. Üks
ühiskond on domineeriv ja teine on allutatud,nõrgem loobub oma kultuurist.
Indiviidid jäävad ellu, kuid võtavad üle tugevama ühiskonna kultuuri. Sama
arengut võidakse erinevast positsioonist vaadatuna tõlgendada erinevalt.
*Revitalisatsioon (Anthony Wallace 1956) – püütakse oma kultuuri uuendada läbi
religioosse taaselustamise. Ühel hetkel loodetakse elu parandada, võti leitakse
usulises uuendamises.

Kultuurimuutuste liigid 2

*Assimileerumine: a+b+c =a (tähed on erinevad kultuurid, b ja c sulanduad)
*Sulatusahi: a+b+c = x. Tekib rahvas keda algses olukorras polnud üldse olemas,
areneb uus etniline moodustis. Sellest räägiti ameerikas.
*Kultuurimosaiik: a+b+c=a+b+c. Kultuuriline kirevus säilib, ei sulanduta üksteise
hulka.

Doominioteooriad


Kui kuvandatakse esialgne stabiilne kultuuriseisund, esimene muudatud toimub
ühes aspektis ja see toob kaasa teiste kultuurielementide muutuse. Muudatus
toimub aind ühes aspektis,edasi muutub kultuur ise.


*Melville Herskovits(1930ndad): afrikanismid. Leidis,et tegelikult on ka säilinud
aafrikaliku kultuuri tunnused. Kõige vähem aafrikapärast on säilinud
majanduselus. Kõige rohkem on seda säilinud religioonis. Mustanahliste religioon
on palju mõjutatud aafrikapärastest tunnustest. Erinevad kultuurivaldkonnad
hakkasid muutuma eri kiirusega.


*John Bodley(1982): Põlisrahvaste kultuurid muutuvad surve tõttu mida
koloniaaialvõimud osutavad:


Kolm etappi surves:
*Piiride rikkumine (misjonärid lähevad kaugemale, tulevad kaupmehed ja
ametnikud, kolonialistid võtavad muudkui rohkem õigusi),
*ülekaalukas sõjajõud(kolonaailjõudude poolt surutakse vastuhakk kiirelt maha)
*adminstratiivsed ümberkorraldused(kolonialistid hakkavad vaikselt muutusi läbi
viima)


Põlisrahvaste reaktsioonid:
Bodley:
-ignoreerimine, põliselanikud ei tee välja valgete inimeste saabumistest
-kõrvalehiilimine, põlisrahvad on seda palju kasutanud, liiguvad kaugele
adminastriivsetest keskustest
-avalik vastupanu


Rõhumise vaidlustmine


Nikolai Vahtin 2001:
*põhjarahvaste emakeelest loobumise otsus teadlik ning vabatahtlik, vanemad
näevad, et teise keelega löövad lapsed paremini läbi. Oleneb ka
valikustruktuurides: mida saab valida. Põliselanikud alati ei võitle oma kultuuri
eest.
Maailmaajaloolised protsessid annavad kohalikele sündmustele laiema
tähenduse.


Muutus või püsimine .


Ei taju et oleks hästi palju on muutunud.
*Preston (1997)
-problemaatiline eristada
*Appadurai(1997)
-identiteetide pealesurumine problemaatika . Pakutakse välja üldised identideedid,
mida inimesed peaks tunnustama. Võivad hakatakse looma hoopis oma
identiteete.
*Focault(1980)
-ka kõrvalehoidjad osalevad võimu teostamises. Kõik osalevad kultuurimuutuste
protsessis. Kõigil on vastutus.

-13200% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia #1 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia #2 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia #3 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia #4 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia #5 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia #6 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia #7 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia #8 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia #9 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia #10 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia #11 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia #12 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia #13 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia #14 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia #15 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia #16 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia #17 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia #18 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia #19 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia #20 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia #21 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia #22 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia #23 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia #24 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia #25 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia #26 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia #27 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia #28 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia #29
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2015-06-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
BoredPanda Õppematerjali autor

Lisainfo

Aine "Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused" kõikide loengute konspekt. Olen proovinud panna kirja kõik, mis õppejõud rääkinud. Vabandan, kui mõnes kohas esineb kirjavigu.
etnoloogia , antropoloogia , etnoloogia alused , antropoloogia alused , etnoloogia ja kultruutiantropoloogia alused , kultuurirelativism , etnotsentrism , emic ja etic uurimisstrateegiad , enkulturatsioon , evolutsionism , difusionism , Ruth Benedict , Bronislaw Malinowski

Mõisted

Sisukord

  • Esimene loeng
  • Leslie White
  • Melville Herskovits
  • Volkskunde
  • Teine loeng
  • Kultuurirelativism
  • Etnotsentrism
  • Võtmesümbolid, baasväärtused, kultuurifookus
  • Enkulturatsioon
  • Individuaalne
  • Sotsiaalne
  • Kultuuriline
  • Ideealne
  • Reaalne kultuur
  • Evolutsionism
  • Kolmas loeng
  • *Briti koolkond
  • *Saksa-Austra koolkond
  • *Ameerika koolkond
  • Ruth Benedict
  • Neljas loeng
  • Kultuurikollaaž
  • Kreoliseerumine
  • Viies loeng
  • Osalev vaatlus
  • subjektiivsus
  • dokumenteerimine võib osutuda keeruliseks
  • Intervjuu
  • *Suhtlemine, sissejuhatav intervjuu
  • *Süvaintervjuu
  • *elulood
  • Informandid
  • Kuulus konflikt: Meadi ja Freemani vastuolu
  • Kuues loeng
  • Poliitilne süsteem
  • ebapüsiv, formeerub hooajaliselt, see salk on ebapüsiv
  • Poliitiline funktsioon
  • Klann(hõim, sugukond)
  • külavanemad
  • suured mehed“
  • põlvnemisgruppide juhid
  • külade nõukogu
  • sugukondadde-vaheliste liitude pealikud
  • Danide (Melaneesiast) poliitiline struktuur
  • Poliitiliste liidrite tähistamiseks: Suur Mees
  • Territoriaalne hõimuliit
  • Territoriaalne
  • Seitsmes loeng
  • Majandus on kogukonna elatusvahendite tootmise, jaotamise ja
  • Võrdlev majandusteadus
  • Formalistid
  • Substantivistid
  • *Holistlikud
  • *Võrdlevad
  • *Etnograafia-kesksed
  • Intensiivne põllumajandus
  • *Turuprintsiip
  • *Ümberjaotamine
  • *Vastastiku vahetus
  • Barter
  • Vaikne kaubandus
  • Kaheksas loeng
  • *Monogaamia
  • *Polügaamia – mitu partnerit
  • Polügüünia – üks mees on abielus mitme naisega
  • Polüandria – üks naine abielus mitme mehega
  • *Demograafilise kontrolli mehhanism
  • *Tuumperekond
  • *Suurpere
  • *Grupiabielu
  • *Leviraat
  • *Sororaat
  • *Seeriaabielu
  • *Patrilokaalne abieluvorm
  • *Matrilokaalne
  • *Avunkulokaalne
  • *Bilokaalne
  • *Neolokaalne
  • *Kuvaad
  • *Pruudiluna
  • *Pruuditeenistus
  • *Pruudirööv
  • *Naturistid
  • *Nurturistid
  • *Jõuteooria
  • *Lastekasvatusteooria
  • *Majandusliku pingutuse teooria
  • *Ohuteooria
  • Üheksas loeng
  • *Religioon
  • *Animism
  • *Animatism
  • *Psühholoogilise projektsiooni hüpotees
  • *Maagiline hüpotees
  • *Totemistlik hüpotees
  • *inimeste ettekujutlusvõime
  • *praktilised-loogilised tingimused
  • *sotsiaalsed tingimused
  • *Preestrid
  • *Šamaan
  • *Meediumid
  • *Prohvetid
  • Siirderiitused
  • Intensiivistamise riitused
  • *Innovatsioon
  • *Akulturatsioon
  • *Melville Herskovits
  • *John Bodley
  • Bodley
  • *Preston (1997)
  • *Appadurai(1997)
  • *Focault(1980)

Teemad

  • Edward Tylor
  • Klassikaline kultuuridefinitsioon
  • Völkerkunde
  • Emic
  • Etic
  • apolloonlik
  • dionüüslik
  • iakchoslik
  • subjektiivsus
  • dokumenteerimine võib osutuda keeruliseks
  • ei sobi projektilaadsesse olukordadesse
  • välitööde päevikut
  • *Süvaintervjuu
  • ebapüsiv, formeerub hooajaliselt, see salk on ebapüsiv
  • külavanemad
  • suured mehed“
  • põlvnemisgruppide juhid
  • külade nõukogu
  • sugukondadde-vaheliste liitude pealikud
  • tarbimise süsteem
  • Formalistid
  • Substantivistid
  • Anastava toiduhankimisviisiga ühiskonnad
  • Viljelevaga toiduhankimisviisiga ühiskonna
  • Intensiivne põllumajandus
  • Polügüünia – üks mees on abielus mitme naisega
  • Polüandria – üks naine abielus mitme mehega
  • Siirderiitused
  • Intensiivistamise riitused
  • Bodley

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

21
doc
17
doc
26
docx
10
docx
20
doc
45
docx
23
docx
2
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto