Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused (5)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas on vägivalla puhul ?
 
Säutsu twitteris

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia algused


Kultuuri määratlus ajalooliselt

Kuni 19. sajandini seostus kultuuri määratlus eelkõige kõrgekultuuriga: kujutav kunst , muusika , kirjandus jne. Kultuur on eliidi privileeg , see pole kõigile kättesaadav. Kultuur on vaid osa inimese tegevusest. Levib arusaam, et on rahvaid, kus kultuuri ei olegi. Neid rahvaid peeti metsikuse reservuaariks, kust arenenud rahvad said ammutada inspiratsiooni.
Distsipliinid etnoloogia ning kultuuriantropoloogia arenesid välja 19. sajandi teisel poolel.
1871. aastal esitas Edward Tylor esimese etnol/kultatrop kultuuridefinitsiooni: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab ühiskonna liikmena omandatud teadmisi, uskumusi, kunste , moraali, seadusi jne.
Seega on kultuur kogu inimtegevus, nii kõrgkultuur kui ka igapäevased tegevused.
Sellest tulenevalt hakatakse ka teadlaste poolt rõhku panema inimeksistentsi pisiasjadele, kasvavad välja etnoloogia ning kultuuriantropoloogia.
Definitsioonile heideti aga ette, et loetelu on ähmane ning jätab välja mitmed aspektid.
Leslie White: Kultuur on kehaväline, ajutine kogum asjadest ja sündmustest (pole bioloogiline), sõltub sümoliseerimisest (kultuur pole iseeneslik, kultuuri osaks muutuvad nähtused, kui inimesed väärtusatavd mingeid objetke ning protsesse).
Melville Herskovits (USA antropoloog ): kultuur on inimese poolt loodud osa keskkonnast. (Samas on aga ju ka olemas loodusnähtused, mis omavad inimeste silmis olulist tähendust). Seega ei ole definitsioonid ammendavad.
Kultuuri- või sotsiaalantropoloogia : tegelevad inimese olemuse uurimisega. Kultuuriantropoloogia lähtub kultuuri kontseptsioonist ning sotsiaalantropoloogia lähtub ühiskonna kontseptsioonist. Vahel kasutatakse neid sünonüümidena.
Nad on välja asvanud koloniaalsüsteemist. Inglise kolooniate valitsemise süsteem: kohalike struktuuride kasutamine ning kaasamine administratiivprotsessi. Sellest tulenevalt oli hea teada nende rahvaste sotsiaalseid struktuure. See andis võimalise vältida konflikte, sujuvamalt elu korraldada. Oluline motiiv põlisrahvaste kultuuride uurimisel oli võimu kinnistamine .
Teine põhjus, mis toimus tavaliselt koloniaalsüsteemi raamides oli misjonitöö: misjonäridel oli samuti tugev motivatsioon õppida tundma kohalikke elanikke, tavasid, traditsioone, religioone ja seda ristiusu paremaks levitamiseks.
Kujunes mitte-euroopa rahvaste uurimisel, uuriti kaugeid, eksootilisi rahvaid. Avastati uusi rahvaid.
Volkskunde: oma rahva uurimine
Völkerkunde: võõraste rahvaste uurimine
Etnoloogia: Alguse saanud volkskunde-laadsest uurimusest, uuritakse talurahvast, lihtrahvast. Oma ühiskonna raamides alternatiivi uurimine: eliit uurib talurahvast. Motivatsiooniks rahvuse põhjendamine. Rahvusriigi tekkimise protsess oli toimumas või toimunud. Uuritakse lihtrahva kultuuri, et tõestada, ka meil on kultuur.
Etnograafia : kõige eelneva sünonüüm. Eestis, (kuni 90ndateni) vanem termin, etnoloogia kohta. Etnoloogial ning etnograafial on aga peen mõistevahe. Etnograafia on mõeldud pidem kirjeldamisena: kirjeldatakse kultuurielemente, rahvaid. Etnoloogias on olulised aga võrdlemise aspektid, mõtestamine.
Folkloristika: rahvaliku esteetika uurimine. Folkloristika on rohkem tekstikeskne, aga pole selget piiri folkoristika ja eelnimetatud teaduste vahel.
Tänapäeval on uuritavad valdkonnad laienenud , huvigrupid on suurenenud.
Selle mõtte, et teatud osas on kõik inimesed maailmas võrdsed, käis esimesena välja Adolf Bastian, kes ütles, et kõigil rahvastel on ajalugu. Tänapäeval nimetatakse seda inimkonna psühholoogiliseks ühtsuseks e biopsühholoogiliseks võrdsuseks. Kuigi indiviidid on erinevad, on inimpopulatsioonidel võrdne võime kultuuri luua. On teatud ühised asjad, mis ühiskondi seovad,
biloogilised universaaliad: laste kasvatamise pikk periood, aastaringne seksuaalsus , sümbolite, tööriistade ja keele kasutamise võime.
On ka kultuurilised universaaliad, teatud ühised kultuurilised nähtused, mis on kõigis ühiskondades olemas. Näiteks eksogaamia ning endogaamia.
Endogaamia: normid, reeglid, mis määravad, millised grupi piires peab inimene abielluma. Mõned indiviidi on abiellumiseks liiga kauged . Näiteks ei tohi abielluda üle rassipiiride.
Eksogaamia: millisest grupist väljapoole peab inimene abielluma. Näiteks sugulastega ei tohi abielluda. Mõnedes ühiskondades keelatakse abiellumine hõimusiseselt, sest nad peavad end ühise esivanema järletulijateks ning seega ka sugulasteks.
Globaliseerumine, maailmaküla: kultuuride ühtesulamine, ühtsete väärtuste ja sarnaste elementide levimine. Massimeedia, popmuusika , sidevahendid , sport , Coca- Cola . Sellega seoses kasvavad ka kultuuribarjäärid, globaliseerumine ei aita üksteisemõistmist, kultuurilised konfliktid.
Erinevad kultuuritasandid:
globaalne tasand: kõigis ühiskondades olemas samad aspektid
regionaalne tasand: regionaalsel tasandil olemas kultuuris ühised aspektid
lokaalne tasand: lokaalsed tasandil on kultuuris ühised aspketid
(individulaane tasand): klassikalises kultuuridefinitsioonis on kultuur kollektiivne, aga iga inimene võib luua oma kultuuritasandi, indiviidi tähtsutamine on tänapäeval oluline.
massikultuur , massiühiskond: 20. sajandil, koos industriaalühiskonna arenguga on muutunud oluliseks liidrite püüd rahvaga manipuleerida , propageerida mingeid väärtusi, integreerida inimesei sarnaste väärtustega süsteemi. Propaganda , reklaam . Sarnaseid asju selgitatakse paljudele inimestele korraga. Institutsioonid püüavad siseneda inimeste sotsiaalsetesse ja psühholoogilistesse sfääridesse, et panna neid ühtmoodi käituma. Püüd luua massiteadvust.
subkultuurid , kontrakultuurid: vastanduvad massikultuuridele. Püüd eralduda, individuaalsuse, kohalikkuse rõhutamine.
kultuurirelativism : väärtustatakse kultuuride erinevusi, sallivus kultuurierinevuste suhtes. Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia jaoks fundamentaalne. Ei esitata hinnanguid ega alaväärtustavaid väiteid.
etnotsentrism: enda kultuuri paremaks pidamine, teiste kultuuride hindamine enda kultuuri väärtuste ja mõtteviiside alusel. Pole enam tõepüüdlusega teadus, vaid propaganda. Samas on olemas ka loomulik etnotsentrism, loomulikult peetaks end teistest paremaks. Inimesele pole loomulik olla kultuurirelativistlik.
emic: keskendub inimeste endi seletustele ja tähenduskategooriatele, uurib kultuuri seestpoolt. Uurija pole kunagi targem kui uuritavad. Lähtutakse uuritavate enda maailmatunnetusest, viisidest, kuidas asju seletada. Lähtumine kohalikust diskursusest. Võimaldab paremini kohalikku ühiskonda mõista.
etic : üldiste tähenduskategooriate rõhutamine, kultuuridevahelistest tähenduskategooriatest lähtumine, pigem väline. Võimaldab paremini läbi viia kultuuridevahelisi võrdlusi.
Kumbagi strateegiat pole aga võimalik täielikult rakendada. Pole võimalik omandada uuritava ühiskonna elutunnetust (emic), ent pole võimalik ka üldse mitte arvesse võtta kohalikku eripära (etic). Tavaliselt on lähenemised kahe sümbioos.
võtmesümbolid, baasväärtused, kultuurifookus: mõisted osutavad samale asjale, kesksetele väärtustele, mis integreerivad kultuuri tervikuks. Need on need aspektid, mis võimaldavad kultuuri teistest kultuuridest eristada. Need on sellised tunnused, mida ühiskonnaliikmed ise väärtustavad. Kõige olulisemad sümbolid, väärused, millele on suunatud ühiskonna fookus . Sellega kaasneb aga sterotüüpide loomise oht.
enkulturatsioon: protsess, kus kasvamise käigus saab lapsest mingi sotsiaalse grupi liige, ta võtab omaks nende väärtused.
  • individuaalne õppimine – laps jälgib, mida teised teevad. Viibides keskkonnas õpib ja võtab omaks. Juhuslik.
  • sotsiaalne situatsiooniline õpetamine – laps kaasatakse tahtlikult mingite tegevuste jälgmisse. Sihipärane.
  • kultuuriline õppimine – põhjalikult seletatakse mingisuguseid asju

reaalne kultuur: see, mida uurija ise dokumenteerib, vahetult kogeb . Kuidas inimesed tegelikult käituvad ja asjasse suhtuvad, olenemata reeglitest.
ideaalne kultuur: normid, reeglid, kuidas ühiskonnas peaksid inimesed käituma, asjad olema.

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia ajalugu

Koolkonnad
Evolutsionism
Edward Tylor esitas kultuurievolutsiooni teooria, põhiteesid Darwini poolt. Kõik rahvad teevad läbi arengutee, kultuuri unilineaarne areng. Metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon. Erinevus tuleneb sellest, et rahvaste areng on erineva kiirusega. Tsivisatsiooni tunnused on tööstuse olemasolu, selle eriharud, metallitööstus, põllumajadus, arhitektuur , teadus, religiooni seisund, moraalse alge olemasolud jne. Tylor: barbarid, metslased ei saa enam iseseisvalt tsivisatsiooni jõuda. Sinna jõuab aastasadade pikkuse eurooplastega läbikäimise tulemusel. Õigustus koloniseerimisele, “üllas tsiviliseerimismissioon”. Metslasi vaadates saab aimu tsiviliseeritud maailma minevikust.
Evolutsionistlik vaatepunkt on küllaltki materialistlik, majanduslikud asjaolud ei põhine juhusel. Üsnagi etnotsentristlik vaatepunkt, kuna Inglismaal toimus sel ajal tööstusrevolutsioon, rasketööstus oli kõige paremini arenenud, seega selle teooria järgi oli Inglismaa kõige paremini arenenud, kõige tsiviseeritum.
Lewis Henry Morgan – USA teadlane , juurutas USAs evolutsionismi, tegeles rohkem ühiskondlike aspektidega.
Ei ole inimtunnetusega vastuolus , kuid ei anna vihjeid miks sarnasel arenguetapil ühiskonnad on erinevad.
Difusionism
Kultuurinähtused levivad erinevate rahvaste ja piirkondade vahelise kultuurikontaktide kaudu. Igal rahval on erinev kultuurikontaktide kogum, mistõttu on ka tulen erinev.
Briti koolkond (Smith, Perry, Rivers ): iga kultuurinähtus saab tekkida vaid korra ning sealt hakkab ta levima. Kõik kultuurinähtused on tekkinud ühes kultuurikoldes ja sealt mujale levinud. Teadlaste ülesandeks on leida inimkonna kultuuri algkodu. Ühe seisukoha järgi on selleks Vana Egiptus , pakuti ka Babülooniast, muistset Hiinat.
Saksa-Austria koolkond (Ratzel, Grabnerm Schmidt ): tahtsid süstematiseerida maailma kultuurilst olukorda. Kultuuri ringide teooria – laiad kultuuriareaalid, millest maailm koosneb (7,8 tükki). Igale areaalile anti mingi sümboolse eseme järgi nimetus. Selle suure areaali raames on kultuurielemendid sarnased. Kultuuri ülevõtmine toimub kultuuriringide piiridel. Ringide siseselt on vahetus tihedam, seetõttu olid nad sarnasemad.
Ameerika koolkond (Wissler, Kroeber): üks kultuurielement võib tekkida erinevates maailma piirkondades autonoomselt, aga toimub ka elementide levik. Aga kultuurielementide algpunkt on siiski avastatav. Moodustasid ka geograafilisi kultuurikeskusi, areaale on palju, maailma kohta sadu või tuhandeid.
Historism e ajaloolis -kriitiline koolkond e ajalooline partikularism e Franz Boase kk

Franz Boas

Kui difusionism ja evolutsionism püüavad seletada kogu maailma kultuurisüsteemi, siis Boas seda ei püüa, ta ei ürita teooriat luua. Ta on evolutsionistide opponent, kriitiline lähenemine, kritiseeris eelkõige meetodit või viisi, kuidas teooria välja mõeldi. Tylor oli tugitooliteadlane, ta polnud kunagi ise rändamas käinud, lähtus teiste andmetest. Boase arvates polnud see aus ega õige. Tuleb minna ja uurida, mis päriselt toimub. Midagi ei saa väita, kui pole käidud ja vaadataud, kuidas asjad tegelikult on. Teooria peaks olema loodud suure kogutud andmetiku põhjal. Esimene, kes tuleb välja mõttega seada indiviid kultuurikeskmesse. Võib-olla tuleb kultuurispetsiifika just indiviidi spetsiifilistest omadustest, arusaamadest.

Prantsuse sotsioloogiline koolkond

Emil Durkheim . Kõige tähtsam uurimisobjekt on inimühiskond. Ühiskond pole indiviiidide summa, vaid sellel on eriline kvaliteet. Peamine uurmisobjekt peaks olema sotsiaalne fakt e ühiskondlik nähtus: indiviidi piire ületav tunne, mõte või muu tunnetus, mis surutaks inimesele peale. Inimene ei saa olla kui kultuuriuurimise kese, sest ühiskond loob inimeste üldsed arusaamad, põhitõed, tabud jne. Primaarne on seega inimühiskond üldiselt. Pealesurumine võib olla organiseeritud: öeldakse ette, kuidas käituma peab, seadused, normid. Või organiseerimata: pole kuskil kirjas, aga on üldine hoiak. Sotsiaalsed faktid on tunnetatud grupiloogikast, mitte indiviidi omadest .

Funktsionalism

Bronislaw Malinowski. Murrang kultuuriantropoloogia ja etnoloogia ajaloos. Lähenemisviis on varasemast erinev. Viib justkui ellu, mida Boas propageeris . Tegi palju välitöid. I MSi ajal Austraalias, sattus vaenuliku kontingendi laagrisse, palus end viia metslaste saarele -> kolm aastat välitöid Trobriani saarel -> pärast sõda avaldas oma teooria.
Ühiskonna institutsioonid täidavad oma liikmete vajaduste või ühiskonna säilitamise funktsioone. Inistitutsioonide väljaarendamine on saanud alguse vajadusest rahuldada inimeste füsioloogilisi vajadusi, põhivajadusi: toitumine, järglased, kehaline heaolu, julgeolek, puhkus, liikumine, kasvamine.
Impulss – tegevus
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused #1 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused #2 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused #3 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused #4 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused #5 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused #6 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused #7 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused #8 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused #9 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused #10 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused #11 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused #12 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused #13 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused #14 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused #15 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused #16 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused #17 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused #18 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused #19 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused #20 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 186 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Joosep Mandri Õppematerjali autor

Lisainfo

Põhjalik konspekt etnoloogia ja kultuuriantropoloogia aluste eksamiks.
etnoloogia , kultuuriantropoloogia

Mõisted

kujunes mitte, etnoloogias, folkloristika, indiviidid, metslus, tsivisatsiooni tunnused, evolutsionistlik vaatepunkt, teadlaste ülesandeks, seisukoha järgi, ringide siseselt, sotsiaalsed faktid, inistitutsioonide väljaarendamine, impulss, kogu tuum, kõigil ühiskonnanähtustel, strukturaal, boas, claude levi, modelleerida struktuur, konkreetne teadvus, bricolage, eurooplane, herskovits, clifford geertz, antropoloogia omaduseks, dialoog, catherine lutz, praktikad, jean baudrillard, james clifford, ulf hennertz, hüpoteeside kontrollimine, refleksiivne analüüs, eelkäijad, jälgimise teel, jutustada või, informandid, võtmeinformant, meade lähtus, deterministlik aregnukontseptsioon, poliitiline mõõde, ühiskonna ülesehitus, salgad, genealoogiline teleskopeerimine, laste kasvatamine, täiskasvanute seas, elatusvahenditele, sugukondlikel sidemetel, vägivallamonopol, range monogaamia, osaline monogaamia, suremus, tuumperekond, suurpere, grupiabielu, leviraat, sororaat, matrilokaalne, avunkolokaalne, bilokaalne, neolokaalne, kuvaad, pruudiluna, pruuditeenistus, pruudirööv, ühiskondades, nurturistid, jõuteooria, mehele, lastekasvatusteooria, ohuteooria, mõnele, sõjapidamisühiskondades, võrdlev majandusteadus, mõnedes ühiskondades, formalistid, substantivistid, erinevates ühiskondades, holistlikud suundumused, võrdlevad suundumused, etnograafia, toiduhankimisviisid, vastastikune vahetus, ümberjaotamine, turuprintsiip, antropomorfiseerimine, maagia, kargokultused, metslus, kultuuriline muutus, akulturatsioon, rakendus, valdkondi, hõimurahvaste programm

Sisukord

  • Bricolage

Teemad

  • Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia algused
  • Kultuuri määratlus ajalooliselt
  • Edward Tylor
  • Leslie White
  • Melville Herskovits
  • Kultuuri- või sotsiaalantropoloogia
  • koloniaalsüsteemist
  • misjonitöö
  • Volkskunde
  • Völkerkunde
  • Etnoloogia
  • Etnograafia
  • Etnograafia
  • Etnoloogias
  • Folkloristika
  • Adolf Bastian
  • psühholoogiliseks ühtsuseks e biopsühholoogiliseks võrdsuseks
  • biloogilised universaaliad
  • kultuurilised universaaliad
  • Endogaamia
  • Eksogaamia
  • Globaliseerumine, maailmaküla
  • globaalne tasand
  • regionaalne tasand
  • lokaalne tasand
  • individulaane tasand)
  • massikultuur, massiühiskond
  • subkultuurid, kontrakultuurid
  • kultuurirelativism
  • etnotsentrism
  • emic
  • etic
  • võtmesümbolid, baasväärtused, kultuurifookus
  • enkulturatsioon
  • individuaalne õppimine
  • sotsiaalne situatsiooniline õpetamine
  • kultuuriline õppimine
  • reaalne kultuur
  • ideaalne kultuur
  • Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia ajalugu
  • Evolutsionism
  • Edward Tylor
  • kultuuri unilineaarne areng
  • Tylor
  • Lewis Henry Morgan
  • Difusionism
  • Briti koolkond
  • Saksa-Austria koolkond
  • Ameerika koolkond
  • Historism
  • Franz Boas
  • kriitiline lähenemine
  • Prantsuse sotsioloogiline koolkond
  • Emil Durkheim
  • sotsiaalne fakt
  • Funktsionalism
  • Bronislaw Malinowski
  • põhivajadusi
  • Baasimpulsid
  • Strukturaal-funktsionalism
  • Alfred Reginalt Radcliffe-Browne
  • Lingvistiline relativism
  • Boas – Sapir – Whorfi hüpotees
  • Psühhoanalüüs
  • Sigmund Freud (1856-1939), Carl Gustav Jung (1975-1961)
  • mina, ülimina (väärtuste ja normide kogu) ja
  • miski
  • konfiguratsionism e kultuurimudeli teooria
  • kultuur on indiviidi laiendus
  • Psühholoogiline antropoloogia
  • Strukturalism
  • Claude Levi-Strauss
  • bricolage
  • Neoevlolutsionism
  • Leslie White
  • Kultuurirelativism
  • Melville J. Herskovits
  • Interpreteeriv antropoloogia
  • Clifford Geertz
  • Hermeneutika
  • Hans-Georg Gadamer
  • Paul Ricoeur
  • Kognitiivne antropoloogia
  • Stephen A. Tyler (1932)
  • Kultuurimaterialism
  • põhjuslikud seosed
  • Postmodernistlik antropoloogia
  • Catherine Lutz
  • Jean-Francois Lyotard
  • Jean Baudrillard – simulaakrumid
  • James Clifford
  • Ulf Hennertz
  • Kultuuri mõiste ümberdefineerimine
  • Ainele ja meetodile orienteerumine
  • Hüpoteeside kontrollimine
  • Refleksiivne analüüs
  • Etnograafilised välitööd
  • Uurima võib minna
  • Lihtsalt midagi teadmata
  • Põhjalike eelteadmistega
  • Osalev vaatlus
  • subjektiivsus
  • Dokumenteerimine võib osutuda keeruliseks
  • Ei sobi projektilaadsetesse olukordadesse
  • Välitööde päevik
  • Ankeetuurimused
  • Võrgustikuanalüüs
  • Genealoogiline meetod
  • Sümboliliste interaktsioonide analüüs
  • Intervjuu
  • Sissejuhatav intervjuu
  • Süvaintervjuu
  • struktureeritud
  • Poolstruktureeritud
  • Struktureerimata
  • Informandid
  • Võtmeinformant
  • Poliitilised süsteemid, sotsiaalne struktuur
  • Salk, rühm
  • Hõim, sugukond
  • tapnud palju vaenlasi
  • on nõid
  • omab palju naisi
  • omab palju sigu
  • Yanomamö
  • Territoriaalne hõimuliit
  • Riik
  • Abielu
  • Monogaamia
  • Range monogaamia
  • Osaline monogaamia
  • Polügaamia
  • polügüünia
  • Polüandria
  • Perekond
  • Tuumperekond
  • Suurpere
  • Grupiabielu
  • Seriaalabielu
  • Leviraat
  • Sororaat
  • Patrilokaalne abielu
  • Matrilokaalne
  • Avunkolokaalne
  • Bilokaalne
  • Neolokaalne
  • Kuvaad
  • Pruudiluna
  • Pruuditeenistus
  • Pruudirööv
  • Soorollid
  • Naturistid e konservatiivid
  • Nurturistid
  • Millest erinevused tekivad
  • Jõuteooria
  • Lastekasvatusteooria
  • Majandusliku pingutuse teooria
  • Ohuteooria
  • Naiste ja meeste suhteline staatus
  • Majandusetnoloogia
  • Formalistid
  • Substantivistid
  • Holistlikud suundumused
  • Võrdlevad suundumused
  • Etnograafia-kesksed suundumused
  • kuidas on tootmine, jaotamine, tarbimine
  • organiseeritud eri ühiskondades
  • kuidas indiviid suhtub süsteemi, langetab valikuid ja
  • käitub
  • Vastastikune vahetus
  • Vaikne kaubandus
  • Ümberjaotamine
  • Turuprintsiip
  • Religioonietnoloogia
  • Religioon
  • Antropomorfiseerimine
  • animism
  • Intellektuaalne soov
  • seletada maailma
  • Animatism
  • Ürginimesed leidsid intellektuaalse mõistatuse ning lahendasid selle hinge
  • või üleloomulike jõudude olemasoluga
  • psühholoogilise projektsiooni hüpotees
  • maagiline hüpotees
  • Totemistlik hüpotees
  • Religioossete kujutelmade varieerumine, mis seda tingib
  • inimeste kujutlusvõime
  • praktilised-loogilised tingimused
  • Sotsiaalsed tingimused
  • Viisid üleloomulikuga suhtlemiseks
  • preestrid
  • Šamaanid
  • Meediumid
  • Prohvetid
  • siirderiitused
  • intensiivistamise riitused
  • Maagia
  • sümpateetiline maagia
  • kontaktmaagia
  • Nõidus
  • Revitalisatsiooniliikumised e taaselustamisliikumised
  • Kargokultused
  • Kultuurimuutused
  • Evolutsionistlik vaade
  • Funktsionalistlik vaade
  • innovatsioon
  • akulturatsioon
  • revitalisatsioon
  • assimileerumine
  • sulatusasi
  • kultuurimosaiik
  • Doominoteooriad
  • Melville Herskovits
  • afrikanismid
  • Franklin Frazier
  • John Bodley
  • rõhumise vaidlustamine
  • Kolonialism: 7 probleemi
  • Rakendus
  • know how’d
  • Eetika

Kommentaarid (5)

marjes profiilipilt
marjes: Väga hea ja põhjalik konspekt. Tundub, et kõik vajalik on olemas:)
12:28 14-05-2013
heisilk profiilipilt
heisilk: Jaa, hea konspekt, aitäh autorile!
23:30 18-05-2014
antonm profiilipilt
antonm: täitsa asjalik konspekt
20:14 15-06-2012


Sarnased materjalid

58
docx
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia
17
doc
Etnoloogia ja kultuurantropoloogia
20
doc
Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt
2
docx
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused
45
docx
Kultuurantropoloogia konspekt
23
docx
Kultuuriantropoloogia
26
docx
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud
10
docx
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia mõisted





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !