Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on põhiline termin, mis on selle mõte ?
  • Mis ühendab kõiki inimesi maailmas ?
  • Miks kõik inimesed võivad olla uurimisobjekt ?
  • Kuid, kas on olemas selliseid kultuuriuniversaale, mis on omased kõikidele maailma kultuuridele ?
  • Palju me informanti usaldame ?
  • Mis on siis majandus ?
  • Kuidas on toomine, jaotamine ja tarbimine organiseeritud eri ühiskondades ?
  • Mis motiveerib inimesi eri kultuuride tootma, jaotama või vahetama ming tarbima ?
  • Miks me tahame rohkem tööd teha ?
 
Säutsu twitteris
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused
Konspekt
1.Sissejuhatus
Üldinimlikus plaanis aitab see aine kasvatada inimesel tolerantsi. Näitab kui avar on maailm, milline on kultuuriline kirevus, kuidas maailmas kõik erinevad rahvad koos elavad ja kuidas me võiksime seda mõista.
Need distsipliinid tegelevad inimese uurimisega, neid huvitab milline on inimene kultuurilise subjektina. Mõista inimest kui sellist, inimest ühiskonnas, erinevas kultuuri keskkonnas. Põhiidee on et kõik inimesed, kultuurid ja tegevused on võrdsed, need ei ole ühesugused, vaid võrdsed.
Kultuur. Põhiküsimus on, mis on põhiline termin, mis on selle mõte? Keskne mõiste mõlemas distsipliinis on KULTUUR. Üldiselt mõeldakse kultuurist millestki , mille on loonud inimesed, kes on üle keskmise andekad ( muusika , kunst jne). Lisaks selle järgi suudab seda mõista ja tõlgendada samuti vähemus. Sel juhul on kultuur ainult mingile tippkihile. Selline mõistmine on intellektuaalide seas olnud valitsev ja kõik muu mis elus ette tuleb ei ole kultuuriks peetud. Kuid etnoloogia ja kultuuriantropoloogia järgi on kultuur kõik, see mõiste on väga avar. Siiski see eelnev arusaam on ka praegu valitsev.
On selline arusaam, et osa rahvaid on kõrgemalt arenenud ja teised maha jäänud, sama kehtib ka ühe ühiskonna sees.
Kaks võimalust, kuidas kultuuri mõista:
  • On see, mis on inimeste poolt loodust kõrgemalt hinnatakse. Kuskit tunnetuslikult tajume, et mõni asi on väärtuslikum ja mõni asi mitte.
  • Kõik, mida inimesed on loonud on kultuur. Pole sellist definitsiooni, mis teeb kõik asjad selgeks.
    See teadus hakkas arenema 19.sajandi II poolel, 1871 inglise teadlane Edward Tylor esitas esimese etnoloogia ja kultuuriantsopoloogia kultuuridefinitsiooni. Peetakse nende distsipliinide isaks (kokkuleppeliselt), kujunes professionaalseks teaduseks. Tema klassikaline kultuuridefinitsioon: „kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab inimese poolt ühiskonnaliikmena omandatud oskusi ja harjumusi nagu teadmised, uskumused, kunstid , moraal, seadused, tavad ja paljud teised.“ Selle juures on oluline, et ta ei välista mingeid nähtusi, mis ühiskonnas on. Põhimõtteliselt kõik võib kuuluda kultuuri juurde. Oluline on et kultuur peab olema loodud inimese poolt ühiskonna liikmena, peab olema kontekst, kus see on loodud. Kultuur on kollektiivne. Talle on ette heidetud, et see definitsioon oma põhiosas koosneb loetelust ja et ta ütleb kultuuri olemuse kohta vähe. Hiljem on definitsioone ka järjest esitatud. Kolm näidet definitsioonidest. Leslie White, hakkas 30ndatel aastatel uuetsi mõtisklema Tylori vaimus . Püüdis parandada Tylori definitsiooni: „Kultuur on kehaväline, ajutine kogum asjadest ja sündmustest, mis sõltuvad sümboliseerimisest, kultuur sisaldab esemeid, seadmeid, tööriistasid, riideid jne. KEHAVÄLINE, AJUTINE, SÕLTUB SÜMBOLISEETIMISEST. See viimane on oluline, kultuuri osaks on see, millele me omandame kultuuri tähenduse, kui me tähtsustame neid ja anname neile mingi oma tähenduse. Näitavad ilmekalt , kuidas kultuuri mõiste on avardatud.
    Melville Herskovits, defineeris kultuuri teisel viisil, püüdis esitada lühikese def, et tabada kultuuri olemus: „kultuur on inimese loodud osa keskkonnast“. Toimiks, kuid oleneb kuidas me suhtume sellesse. Nt puu, mis kasvab ei ole inimese osa, kuid inimesed, kes seal ümber palvetavad, siis kas see puu pole kultuuri osa. Oluline, et mida tähendab loomine, kõik sõltub sümboliseerimisest, millele me anname tähenduse, seega võib olla kõik kultuuri osa, nt päike.
    On loobutud lõpliku õige määratlusega.
    Sarnaste asjadega tegelevad teadused võivad olla erinevates maailma paikades, kuid ka samades ülikoolides nimetatud erinevalt.
    Kultuuri v sotsiaalantropoloogia - Kultuuriantropoloogiaks nim sellist distsipliini eelkõige USAs, kuid ka nüüd mujal maailmas. Sotsiaalantropoloogia nim sai alguse Inglismaalt. Nende puhul on sarnane, et see kasvas välja mittelääne tsivilisatsiooni uurimisest, nt uuriti indiaanlasi jne. Inglased käisid nt Aafrikas, uurimishuvi on kaugete rahvaste uurimine , algselt.
    Volkskunde ja Völkerkunde - Saksa teadustraditsioonist tulnud terminid, Volkskunde – kui saksa teadlane uuris saksa talupoegi. Völerkunde, uuriti teisi rahvaid, meetodid kõik olid samad, kuid tehti vahet, kus toimub uurimine.
    Etnoloogia – termin, mis on valitsev distsipliini nimi, lähtudes mandri-Euroopast. Alates 60ndatest sai sellest kokkulepitud distsipliini termin.
    Etnograafiasama asi, kuid mõnes riigis on see nimi endiselt kasutusel.
    Folkloristika – tegeleb sarnaste asjadega, huvitud kultuur laias mõttes, inimese loovus . Varajasemal ajal eristus etnograafiast väga selgelt, kuna tegeleti ainult suulise, vaimse pärimusega, tehti selgelt vahet. Kuid nüüd ei ole seal enam olulist vahet. Kasutatakse ka etnoloogia termineid.
    Antropoloogia traditsiooni jaoks koosneb kultuuri uurimine kolmest etapist: etnograafia (andmete kogumine, rahva grupi kohta); etnoloogia (analüüsi etapp, võrreldakse teiste rahvastega jne), antropoloogiaks saab see kui sellele lisatakse teoreetiline üldistus, lõppeb mingi teoreetilise mõtisklusega. Samuti nähakse folkloristikat kui üht antropoloogia osa. Esteetiline antropoloogia.
    Kõik on peaaegu üks ja sama. Olemuslik vahe, kuida need on kujunenud. Etnoloogia on kujunenud rahvusliku produktina. Laiem poliitiline, sotsiaalne funktsioon oli näidata, et arenevatel rahvastel on eneseteadlikus, põhjendati mingit rahvust. Uurijad ütlesid, et mingi kultuur on rahvakultuur , nt Eestis, eeskätt levis taoline käsitlus Ida-Euroopas. Kasvas välja eelkõige rahvusliku põhjendamise kontekstis. 1918, kui Eesti Vabariik loodi, tekkis küsimus, kuidas määratleda Eesti Vabariiki. Mis põhjendab Eesti riigi tekkimist, olemuslikult? Isegi põhiseaduses öeldakse, et Eesti riik on eesti rahva ajaloolisel ja etnograafilisel asualal . Etnograafia on nagu üks põhjendus, kus on üks rahvas, kus tõmmatakse üks piir. Siit kerkib probleem, et kas setud on eestlased või ei oled? Etnoloogia kasvu taga on rahvuslus , intellektuaalid uurisid omaenda rahva alamklasse, proovides leida kultuurialgeid, millele üles ehitada oma rahvuslik kultuur.
    Kultuuri ja sotsiaalantropoloogiad said alguse teise loogika järgi. Kaks põhjust:
  • Koloniaalsüsteem – tähtsamad keskused olid USA ja Inglismaa. Inglased vajasid väljaõpet ametnikele, koguda andmeid põliselanike kohta. Idee, et nii on neid lihtsam valitseda , kui neid tuntakse, et mis neid õnnelikuks teeb, või kuidas on nendega parem manipuleerida . USAs oli sama asi, oli oma riigi terrioorium, kus elas palju põlisrahvaid. Koloniaalpoliitiline motivatsioon , rakenduslik küsimus, et ametnikud saaksid tõhusamalt tegutsega. Kui püüti mingit majanduslikku resurssi kätte saada oli hõlmsam kui kõik oli rahulik.
  • Kristlik mission – paljud misionärid rändasid üle maailma. Eeskätt oli ka nii, et inglise misjonärid tegutsesid oma koloniaalmaades. Neil oli tohutult teadmisi. Eelkõige huvitas neid kohalik usund , et näidata sellega võrreldes kristluse paremust. Kui nt kohalikel puuduvad algselt kristlikud terminid, siis neid arendati nende usundi põhjal, nende ettekujutuse abil, põhjal. Hoida ära mõttetuid arusaamatusi. Uurisid ka väga materjaalseid asju. Nt kristlik tegevus on põlluharimine ja püüdsid seda igale poole juurutada.
    Osa esimesi antropolooge olid ka koloniaalametnikud ja misjonärid.
    Etnograafid on eelkõige pühendunud oma rahva uurimisele, antropoloogid üldiselt mingi kauge rahva uurimisele. Eksootikahõng. Etnoloogid on aga lihtsamad. Tänapäeval on see asi kokku sulandunud . Lihtsalt meetodid on teised.
    Laias laastus tegeletakse samade asjadega. Enam ei ole algset motivatsiooni, et peab nt oma rahvust elu eest promoma.
    Mis ühendab kõiki inimesi maailmas? Miks kõik inimesed võivad olla uurimisobjekt ? Kuni 19.sajandini polnud selge, kust läheb piir inimeste ja mingite muude olendite (põliselanikud) vahel. Inimkonda ühendab:
    PRINTSIIP: Inimkonna psüühiline ühtsus ehk biopsühholoogiline võrdsus. Miks võib ühe distsipliini raames uurida kogu maailma rahvaid? Indiviidid erinevad emotsionaalselt ja intellektuaalselt, aga inimpopulatsioonidel on kõigil võrdsed võimalused kultuuri luua. Kõik rahvad võivad kultuuri luua.
    Adolf Bastian 1860: kõigil rahvastel on ajalugu. Varem arvati, et kõikidel rahvastel pole ajalugu.
    Kuid, kas on olemas selliseid kultuuriuniversaale, mis on omased kõikidele maailma kultuuridele? Huvitav on see, et selliseid universaale on vähe. On bioloogilised universaalid.
    Bioloogilise ja kultuurilised universaalid:
    Endogaamia ja eksogaamia tavad, need on olemas kõigis maailma ühiskondades. Endogaamia on kogum tavasid, mis määratleb selle, millise grupi sees peab inimene abielluma. Eksogaamia tavad on need, millisest grupist väljastpoolt peab inimene abielupartneri valima . Need eksisteerivad kõrvuti, korraga. Need on mõnel pool seadusega paika pandud, või lihtsalt hoopis arusaam (tava), sotsiaalne surve.
    Nt lähim sugulaste ring, arvatakse, et nendega ei tohi abielluda , vaid tuleb sellest ringist väljapoole abielluda, seda nimetatakse eksogaamiaks.
    Kaugemalt meie ümber läheb veel teine piir, mis määratleb endogaamia, selle grupi seest tuleb leida abikaasa ja väljast ei tohi, sest need on jällegi liiga kauged inimesed. Nt rassilised , etnilised, usulised põhjused. Mingi sotsiaalne arusaam. Lähisugulased, kellega ei tohiks abielluda on universaalselt vanemad, lapsed, õed-vennad, vanaemad jne. See ring sugulasi võib olla hoopis natukene laiem, manši rahvas ( siberis ), neid on umbes 10 000 inimest, nende sotsiaalne struktuur jaotab kogu rahva kaheks pooleks (5000 ja 5000), usutakse, et rahval on 2 esivanemat. Jagunevad omakorda sugukondadeks. Selle 5000 sees on nt 4 gruppi, umbes 1000 inimest ühes suguharus. Nad peavad abielluma teise poolega – kraatiaga (5000), su enda sugukonna omad on välistatud, kogu üks 5000 välistatud. Mulle jääb 3/8 kogu rahvast, kuna ülejäänud on liiga lähedalt sugulased. Reaalselt jääb valida 300 inimest, kelle seast ma tohin kaasat valida, mitte manšid on välistatud. Lõpuks ilmneb, et mul on 6000 liiga lähedast sugulast. Reaalses elus võivad need normid tähendada väga erinevaid asju.
    Põhimõttelise reeglina on see universaalne.
    Globaliseerumine, maailmaküla. Arvati, et globaliseerumine viib maailmaküla tekkimiseni. Globaliseerumine läheb aina edasi ja maailm muutub ühetaoliseks selles mõttes, et üha rohkem on maailmas selliseid kultuuri elemente ja nähtusi, mis on mõistetavad kogus maailmas. Nt jalgpall, popmuusika jne. Selliste kultuurielementide hulk üha kasvad, inimesed hakkavad üksteist paremini mõistma, nende väärtushinnangud muutuvad sarnasemateks, kogu maailm muutub sarnaseks. Kaovad kohalikud eripärad. Tekib maailmaküla, lähed ükskõik kuhu, igal pool on kõik sama.
    Huvitav on see, et globaliseerimine käib aastakümneid, kuid kas me näeme, et oleks kasvanud harmoonia ja üksteise mõistmine, ei paista väga seda moodi, peetakse igasuguseid sõdu, nt põhjus usuline.
    Kultuuribarjäärid – Teisest küljest levivad üha paremini ka kultuuribarjäär.
    Globaalne, regionaalne ja lokaane (individuaalne?) kultuuritasand – millised kultuuritasandid maailmas on. Kas on mingid üldtuntud kultuuritasandid. Reginoaalsed, lokaalsed sarnasused, eripärad. Esialgu definitsioonid rääkisid kultuurist kui millestki , mis on kollektiivne, kuid samas 20.sajandil algas justkui individualiseerumisprotsess.
    Massikultuur – põhivoolu kultuur, kultuuriline ookean. 20.sajandil hakkas selline nähtus levima. Tähendab, et arenesid tehnoloogiad , millega võis kommunikeerida suuri inimhulki ühe korraga. Poliitlisel võimul on alati huvi, et inimesed jagaksid ühtesid väärtusi ja mõtleksid väga sarnaselt, neid mõtteid, mis paneksid sarnaselt mõtlema esitatakse läbi vastavate tehnoloogiate, läbi massimeedia manipuleeritakse ja esitatakse õigeid käitumisideoloogiaid. Mida vabatahtlikumalt nad seda teevad seda parem. Et kõigil oleks väärtuste süsteem võimalikult sarnane. Massikommunikatsioonivahendid. Me ei zombistu siiski täielikult, koguaeg juhtub midagi muud. Inimene ei muutu lõpuks ühesuguseks. Vaid arenevad subkutuurid, kontrakultuuridigasugused alternatiivsed arenguviisid tulevad spontaanselt esile, mis räägib kõik selle vastu. Kogu ühiskonna ja kultuuri areng on täis vastuolusid. Ja seda uurivad ka etnoloogid ja antropoloogid.
    2.loeng
    endogaamia ja eksogaamia
    kultuurirelativism – selline seisukoht, millega väärtustatakse kultuuride erinevusi, ühiskondade mitmekesisust. Ei minda uurima ühtegi ühiskonda, gruppi, kultuuri nii et on ette otsustatud, kas see on hea või halb, vaid neutraalselt, pigem positiivse suhtumisega, et see on hea ja normaalne kultuur. Hinnatakse kõiki ühiskondi. Positiivne suhtumine. Kultuurirelativism on selle vastu, et minna kõiki maailma kultuure uurima nt lääne kultuuri mõõdupuu järgi. Pigem vaadata kohalikke arusaame. Kui lähtume sellest, et ükskõik, millist kultuuri käsitleme ainult läbi selle kultuuri enda, siis järelikult ei saa ühest kultuurist tulnud uurija seda kultuuri üldse uurida.
    Etnotsentrismselle eelneva vastand , kõiki kultuure tuleb uurida oma kultuuri mõõdupuu järgi, laiemalt lääne, euroopaliku kultuuri mõõdupuu järgi. Etnoloogia on selle mõiste vastu. Samas on see üsna loomulik suhtumine. Kui me teisi kultuure ei austa on palju probleeme ja arusaame. Loomulikus olekus on paljud ühsikonnad etnotsentristlikud, see ei tähenda radikalismi, kuid tihti hinnatakse tugevalt oma väärtusi. On üsna tavaline, et rahva nimetus, mis tuleneb kohalikust keelest tähendab inimest või meest. Rahva jaoks otsitakse nimetus oma keelest, kuid mõnes keeles pole sõna inimene, seega võetakse rahva nimeks mees.
    emic etic Need on uurimisstrateegiad üldiselt. Emic, keskendub kultuurikandjate seletustele ja mõistesüsteemidele, otsitakse seletusi kultuurifenomenidele, läbi selliste arusaamadele, mis eksisteerivad selles kulturis endas. Arusaam on sellele, kuidas inimesed mõistavad oma kultuuri. Sellise lähenemise eesmärk on tuvastada rahva eripärastid, läbi nende enda suhtumise , arusaamade on seda parem eristada. Etic, lähtutakse üldisest kultuuriteooriast, teooria valgusest uuritakse mingit rahvast. See on hästi kaugelt tunnetuslikult distantsilt lähenemine. Seda ei ole samuti võimalik sajaprotsendiliselt ellu viia. Samas on raske uurida nii, et nende rahvaste oma roll on null. Samas kõik uurimisied jäävadgi nende kahe mõiste vahele. Oluline on teadvustada, mis laadi uurimust me tegema hakkame.
    Emic aitab mõista eriti hästi kohalikke inimesi, nende kultuure, kuid ei võimalda eriti hästi võrrelda erinevaid kultuure omavahel. Etic võimaldab erinevaid ühiskondi võrrelda. Abstraktsem mõõdupuu, mis erinevates kultuurides ilmneb.
    võtmesümbolid, baasväärtused, kultuurifookus – sünonüümid. Kõige esimene termin on kultuurifookus. Igas kultuuris on olemas teatud kesksed väärtused, mingid kesksed kultuuri elemendid, mis määravad selle kultuuri olemuse. Hästi palju kultuuri elemente, tohutu kirevus. Kuidas kultuuri eripärasid määratleda?? Kultuurifookus - Mõte selles, et mingis kultuuris on mingid väärused, millele kõik inimesed on fokuseerunud, mida kõik peavad tähtsaks, kui me suudame eristada need fookuses olevad väärtused, eripärad. Need kultuurielemendid on võtmesümboliks, et mõista kogu kultuuri, kogu ülejäänud kultuur avaneb meie jaoks. Moodsad kultuuriteooriad on selle vastu, see tähendab, et ühed elemendid on olulisemad ja määravad selle, kuidas ebaolulisemad ja kõik muu käitub, toimib. Tegelikult ongi ebaselge kultuurielementide kogum, need kuidagi omavahel käituvad on omavahel suhetes. Kultuur toimib hajususe põhimõtte järgi.
    enkulturatsioon – kultuuri õppimine, inimene sisestatakse kultuuri, kõik inimesed omandavad oma ühiskonnas olulised kultuuri normid õppimise käigus. Kolm etappi , kuidas see käib:
    individuaalne situatsiooniline õppimine
    sotsiaalne – kaasa tehes
    kultuuriline – seletatakse , selgitatakse.
    Teeme seda koguaeg, mingi aeg on ainult üks, kuid on ka koguaeg. Mingi aeg lihtsalt üks domineerib , inimese areng (laps – individuaalne)
    reaalne kultuur ja ideaalne kultuur – defineermisel lähtutakse, mis on uurija jaoks ideaalne ja reaalne. Ideaalne kultuur, kui inimesed räägivad nt oma kultuurist uurijale, kuidas peaksid asjad olema, millised on reeglid jne. On ka ideaalne – meil on normid küll, kuid tegelikult käitume hoopis teistmoodi. Nt võivad olla jutustamisreeglid nende kultuuris, ühiskonnas, mis ei luba tõtt rääkida. Nt kariibi saartel, sõltub mehe presitiiž sellest, kuidas nad suudavad, kui veenvalt endast rääkida. Reaalne kultuur uurija jaoks on ainult see, mida uurija ise vahetult jälgib ja kogeb . Erinevad kultuurilised kaalutlused, tuleb osata hinnata, millal inimesed räägivad tõtt ja millal mitte. Ei tähenda, et vale rääkimine on halb, sest see on tihti kultuuriliselt põhjendatud. Teatud viisil asjadest rääkima suunavad inimesi teatud kultuurilised, ühiskondlikud normid. Ei pea inimeste peale pahandama, kui nad tõtt ei räägi, sest tihti puuduvad inimestel vastavad ühiskondlikud arusaamad, sest arusaam tõest on erinev (nt et see peab olema just üksühene vastus, arusaam olema sellele mis täpselt oli). Paljusid ei eruta üldse tõe küsimus, me tahame täpselt teada, aga neid ei huvita see täpne teadmine mingist asjast (nt handid ). Hantidel on tõde see, et kui nad annavad vastuse, mis rahuldab küsijat, nad püüavad ära arvata, mis vastust küsija tahab, nende jaoks on tõde see, kui nad suudavad anda küsijale rahuldava vastuse, mitte vastuse mis on seoses objektiivse reaalsusega. Neile meeldib harmoonia, inimestevahelistes suhetes. Põhiline, et mitte vastata täpselt. Reaalne – see, mida olen ise näinud, kuulnud , katsunud, kõik see, mis on selle taga on reaalne.
    Mis on kultuur? Kultuurne versus mittekultuurne. Asjad ei pruugi olla alguses ilmselged , mingis kultuuris. Bioloogid: kultuur on see, mis teeb lärmi.
    Teooriad
    Kultuuri antropoloogia ja entoloogia professionaalse ajaloo alguseks loetakse 19.sajandi II poolest. Kuigi varem on ka olnud mõtteid selle kohta, nt Antiik-Kreekas Herodotos , kirjeldas paljusid rahvaid. Juba antiikajal hakkasid mõtlejad arutlema , miks on rahvad erinevad. Pakuti välja 3 peamist seletust:
  • Rahvad on erineval määral arenenud, osad on hästi arenenud, nt kreeklasid ja siis barbarid , kes pole eriti hästi arenenud.
  • Erinevused tulevad erinevatest kultuurimõjudest, igal rahval on erinevad naabrid , kes mõjutavad erinevalt.
  • Erinevused tulenevad erinevatest geograafilistest keskkondadest, elukeskkonnast. Erinev loodus, mis vormib inimeste kultuuri erinevaks.
    Need mõtlesid edasi, valgustusfilosoofid arendasid samu ideid edasi.
    Spetsiifilise distsipliinina kujunes see välja siiski 19.sajandi II poolel. Esimene koolkond oli evolutsionism , evolutsinistlik kultuuri käsitlus. Elus maailm areneb evolutsioonilise teel. Põhiteesid esitasid Charles Darwin
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud #1 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud #2 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud #3 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud #4 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud #5 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud #6 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud #7 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud #8 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud #9 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud #10 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud #11 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud #12 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud #13 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud #14 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud #15 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud #16 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud #17 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud #18 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud #19 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud #20 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud #21 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud #22 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud #23 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud #24 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud #25 Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud #26
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Eva-Kristi Rea Õppematerjali autor

    Meedia


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    58
    docx
    Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia
    22
    docx
    Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia videoloengute 1-ja 2-kontrolltöö
    21
    doc
    Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused
    17
    doc
    Etnoloogia ja kultuurantropoloogia
    46
    docx
    Sissejuhatus sotsioloogiasse
    45
    docx
    Kultuurantropoloogia konspekt
    23
    docx
    Kultuuriantropoloogia
    78
    docx
    Kultuuriteooria kõik materjalid





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !