Etnoloogia ja kultuurantropoloogia (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis ühendab kogu maailma rahvaid ?
  • Miks mehed ja naised erinevalt käituvad ?
  • Kelle oma maa on, kui seal elavad põlisasukad ?
  • Kuidas majandusele läheneda ?
  • Kuidas püüavad kohanduda ?
  • Kuidas toimub jaotumine, tarbimine, tootmine ?
  • Mis motiveerib inimesi tootma, jaotama, tarbima just nii nagu seda tehakse ?
  • Kui palju peab inimene eri majandussüsteemides töötama, et elatusvahendeid hankida ?
  • Kuidas ühiskond tooteid jaotab ?
  • Kumb oli enne ­ akadeemiline või rakenduslik etnoloogia ?
  • Midagi ära. Tekivad küsimused: kes omab pärimust ?
 
Säutsu twitteris
Etnoloogia ja kultuurantropoloogia

1. loeng

Arvestus: mõisted (50%) + 2 esseed (50%)

Etnoloogia ja antropoloogia seisukohalt hõlmab kultuur kõiki inimtegevuse valdkondi.
Etnoloogiline pool – oluline uurida talurahva elu; rahvust üldiselt. (Tuleb sellest, et rahvaste esindajad hakkasid uurima oma külaelanikkonda; tekkis seoses linnade kujunemisega. Mõisteti, et kultuur on ka talupoegade elu uurimine ; põhjendab rahvuse loomist.)
Antropoloogiline distsipliin:
1) Kujunes läbi kolonialismi, praktiline vajadus koguda andmeid koloonia elanike kohta, et koloonia haldamine oleks hõlpsam.
2) Tuleb läbi kristliku misjoni, et põliselanikke ristiusku pöörata, selleks tuli tunda põlisrahvaste usku, elu  teadmine, et rahvaid paremini allutada. Tänapäeval puhtakadeemiline huvi või tuua kasu uuritavatele rahvastele (antropoloogia puhul).

Etnoloogia ei ole samuti enam seotud vaid rahvusluse põhjendamisega, vaid pigem avastuste tegemisega. Tänapäeval uuritakse pigem väikseid kultuurilise gruppe, mitte enam tervet ühiskonda korraga.

1. 1871. a Edward Tylor – „Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab inimese poolt ühiskonna liikmena omandatud oskusi (teadmine, uskumine , tavad, moraal , kunst)  klassikaline definitsioon.
2. 1900. – 1975. a Leslie White püüdis Tylori ideid aktualiseerida – „Kultuur on kehaväline ajutine kogum asjadest, sümbolitest, mis sõltuvad sümboliseerimisest.“ Kultuur on ajutine nähtus, kultuur on kõik see, mida inimesed vastavalt mõtestavad.
3. 1895 . – 1963. a Melville Herskovits – „Kultuur on inimese poolt loodud osa keskkonnast.“

Probleemküsimus – mis ühendab kogu maailma rahvaid?
Inimkonna psüühilise ühtsuse printsiip (biopsühholoogiline võrdsus: kuigi indiviidid erinevad emotsionaalselt ja intellektuaalselt, on inimkonnal kultuuriloomise võime – näiteks Tasmaania põliselanikud surid välja, sest Austraalia kolonialistid lasid neid küttida –)

Kultuurilised universaalid – lastekasvatamise pikk periood, aastaringne seksuaalsus , sümbolid, tööriistade kasutamise võime
Eksogaamia – reeglid, normid, millega määratletakse millisest grupist väljapoole võib abielluda (nt lähisugulased) (tava, mis keelab sama sugulusrühma liikmete omavahelise abielu)
Endogaamia – reeglid, mis määravad, millise grupi sees peaks abielluma (nt eestlane peaks abielluma eestlasega)
Tuumperekond – perekond, kus elavad vanemad ja nende lapsed (ideaalperekond meie kultuuri mõistes). Samuti on ühiskondi, kus isa ja ema elavad lahus.
Massiühiskonna tekkimine – enam ei ole niivõrd märgatavaid kultuuripiire; rahvused muutuvad sarnasemateks (levivad sarnased kultuurielemendid). See ei tähenda , et inimeste vaheline mõistmine areneks. Massiühiskonnaga seonduvalt mõjutatakse inimesi ühiskonna ideoloogiale alluma . Sellele vastanduvalt tekivad subkultuurid .

MÕISTED
Kultuurirelativism – väärtustatakse kultuuride erinevusi. Äärmuslikus olukorras mingit ühiskonda/ kultuuri saab hinnata ainult selle ühiskonna enda väärtushinnangutega – ühist mõõdupuud ei ole.
Etnotsentrismtendents pidada enda kultuuri paremaks, hinnata teisi kultuure oma mõõdupuuga.
Emic – uurimisstrateegia , mis keskendub uuritavate inimeste endi seletustele, tähenduskategooriatele. Püütakse uurida ühiskonda seestpoolt, kuidas ise maailma tunnetavad. Toob esile, kuidas inimesed ise maailma näevad.
Etic – rõhutab pigem teadlase enda seletusviise, kategooriaid, tähendusi, mida uurija tähtsaks peab. Ühiskondi saab võrrelda üldskeemi põhjal.
Võtmesümbolid, baasväärtused, kultuurifookus – ühiskonnas on olemas teatud kesksed väärtused, mis seovad selle ühiskonna ühtseks väärtuseks. Ühiskonda saabki ainult selle abil tuvastada.
Enkulturatsioon – protsess, mis ühendab inimesed sarnaste ettekujutuste, kogemustega. See on kui inimese kultuuri sisestamine :
I Individuaalne situatsiooniline õppimine – laps ise vaatleb
II Sotsiaalne situatsiooniline õppimine – lapsele näidatakse ette, kuidas peab midagi tegema
III Kultuuriline õppimine – keegi sõna otseses mõttes õpetab
Reaalne kultuur / ideaalne kultuur – ideaalse kultuuri puhul inimesed räägivad, kuidas peaks olema. II pool – lähme kultuuri kuhugi uurima (inimesed räägivad, kuidas on – see on ka ideaalne). Reaalne on see, kui ise räägime, osaleme.

2. loeng

AJALUGU

Antiikajal 3 põhjust rahvastevahelisele erinemisele:
1) erinevad arengutasemed
2) erinevad mõjutused
3) geograafiline keskkond

Etnoloogia ja antropoloogia on kujunenud 19. saj seoses esimese kultuuriteooria arenemisega. Kultuuriteooria loodi evolutsiooniteooria eeskujul. Erinevate rahvaste uurimisse tõi evolutsiooni idee E. Tylor aastal 18__  kõik rahvad arenevad läbi erinevate arenguetappide (metslus  barbaarsus  tsivilisatsioon). Unilineaarsus – kõik rahvad arenevad sama teed pidi, kuid on jõudnud erinevale maale.
Tylor tõi kriteeriumite süsteemi, mille järgi rahvaid liigitada:
  • tööstuse (eriti metallitööstuse olemasolu)
  • põllumajandus
  • arhitektuur
  • teaduse levik
  • moraal
  • religioon

 eriline rõhk materiaalse arengu esindamisel
Tylor töötas välja ka reliktide teooria – jäänuste uurimuse põhjal saab teadmisi rahva varasemate arenguetappide kohta.

Morgan – tegeles peamiselt perekonna ja riigi/ühiskonna uurimisega  arengu tipp on monogaamne abielu, alam aste on „ürgkarja“ staadium (põhimõtteliselt koos suhetes).
 primitiivseid rahvaid arenema tõukav jõud on kõrgemate astmete rahvaste mõju ( koloniaalpoliitika mõju). Samas esimene kontakt erinevatel tasemetel asuvate ühiskondade vahel pole tavaliselt positiivne – kõigepealt võetakse omaks tsivilisatsiooni halvemad omadused. Esimene kontakt on enamasti sõjakas ja jätab halva mulje.
* Difusionistlik kultuurikäsitlus – rahvaste kontaktide mõju rõhutamine.

Briti koolkond – iga kultuurielement saab maailmas tekkida ainult ühe korra ja siis levida maailma eri paikadesse (nt oli üks koht – Muistne- Egiptus – kus tekkisid kõik kultuuri peamised elemendid ja siis levisid üle maailma laiali).

Saksa-Austria koolkond – kultuuriringide teooria
 teatud aladel on kultuurid samased – maailmas on kaheksa kultuuriringi, mis mõjutavad üksteist. Ühes kultuuriringis on sarnased kultuurikompleksid (8 kultuuriringi jagati maailma muuseumieksponaatide põhjal).

Ameerika koolkond – osade rahvaste kultuur on sarnane ja rahvad mõjutavad üksteist. Kõik kultuurielemendid ei teki ühes kohas, vaid erinevates kohtades ja levivad teatud ala ulatuses. See kultuurielement, mis on levinud väiksemal alal, on noorem ja ei ole veel jõudnud kaugemale levida. Võimalik on tuvastada kultuurinähtuse tekkepaik (nagu folkloristikas Soome koolkond).

F. Boas (1858-1942) – historism , ajaloolis-kriitiline koolkond, ajalooline partikularism.
I Ei poolda suurt kultuuri seletamise skeemi. Pole olemas tõendeid, et on olemas universaalsed kultuuri arenguskeemid.
II Muutis oluliseks välitööd (varem olid nn tugitooliteadlased), rõhutas, et oluline on õppida kohalikku keelt ja uurida, milline rahvas seesmiselt on. Iga põlisrahva kultuur on nii keeruline, et ei ole võimalik seda lihtsalt kirjeldada.
III Psühholoogilise lähenemise algataja .

Prantsuse sotsioloogiline koolkond – (E. Durkheim ) üritas leida üldist seletust kultuuri arengule, tuleb leida uurimise objektiks sotsiaalne fakt. Ühiskonnad pole olulised, tähtsad on sotsiaalsed nähtused – indiviidi piire ületav tegevus või mõte, mis suunatakse üksikisikule peale. Sotsiaalne fakt võidakse peale suruda organiseerimatult (nt moraal) või organiseeritult (nt seadused).

FunktsionalismMalinowski (1884-1942)  kõik ühiskonna institutsioonid täidavad oma liikmete vajaduste rahuldamise funktsiooni. Inimestel on 7 põhivajadust: toitumine, järglaste taastootmine, kehaline heaolu, julgeolek, puhkus, liikumine, kasvamine. Inimesi juhivad – impulsid  tegevus  rahuldus.

3. loeng

Strukturaal-funktsionalism – kultuuri, ühiskonna funktsioonide käsitlus
A. R. Brown (1888-1955) „Sotsiaalse grupi vajadused esmased.“ Sotsiaalne struktuur totaalne võrgustik kehtivatest sotsiaalsetest suhetest. Suunatud olemasoleva olukorra vaatlemisele. Esitatud ka loogiline kriitika – funktsioonid olemas enne institutsiooni, kuid peaksid koos kujunema. Võib öelda, et institutsioon luuakse vajaduste rahuldamiseks, kuid uued ei pruugi nii üks üheselt mõistetavad olla. Eirati psühholoogilist lähenemist, nähti vaid vajadusi põhjusena tegutseda.

Lingvistilise relatiivsuse hüpotees (Boas- Sapir -Whorfi hüpotees): mingi grupi, rahva maailmatunnetus sõltub keeleterminitest. Me ei saa mõelda terminite kaudu, mida meie keeles ei ole. Maailma saab tunnetada keeles olemasolevate terminite kaudu (nt eskimodel palju sõnu lume jaoks; jaapani keeles puuduvad eraldi sõnad sinise ja rohelise eristamiseks).

Psühhoanalüüs – Sigmund Freud ( 1856 -1939) ja C. G. Jung (1875-1961)
Freud: inimene koosneb kahest osast – väike osa teadvus, suur alateadvus, mis koosneb ihadest, mida me ei teadvusta. Kogu kultuur on psüühiliselt determineeritud.
Jung tegeles antropoloogiliste uuringutega. Alateadvus: 1) pealiskaudne (ratsionaalselt tunnetav); 2) absoluutne (kollektiivne alateadvus)  ühe grupi esindajad psüühiliselt sarnased.

Konfiguratsionism e kultuurimudeli teooria
R. Benedict (1887-1948) „Kultuurimudelid“ (1934) – kultuur nagu indiviidki on enam vähem püsiva mõtlemise ja tegutsemise mudel. Sellepärast on rahvus eristatav, sest seal on psühholoogiline ühtsus.
Kultuurimudelid: 1) apolloonlik – mudelit esindavad zuńi indiaanlased New Mexicos; püüavad kõike võtta läbi mõistuse: mõõdukad, austavad rituaale. Läbimõtlevad ja tunnete põhjal ei tee otsuseid.
2) dionüüslik – mudelit esindavad kwakiutli indiaanlased; emotsioonid esmatähtsad, ekstaatilised, paranoilised, käituvad tunnete ajel .
3) iakchoslik – mudelit esindavad dobu indiaanlased, kes elavad Indoneesias; salapäratsevad, skisofreenilised, kõik põhineb emotsioonidel (tänapäeva mõistes nn hullud).
tuleneb indiviidi psühholoogilisest mudelist, mis tõstetakse kollektiivi tasandile

Psühholoogiline antropoloogia
Margaret Mead (1901-1978). Esimesi ettekandeid tegi soorollide erinevusest maailmas. Uuris murdeiga – noorte saamist täiskasvanuks. Kas murdeea raskused on looduse poolt ette määratud või kultuuri poolt ette määratud (vanemad eeldavad, et on raske)  selgus, et soorollid on kultuurilised looduse osa väike. Olukord, et Ameerikas on noored depressiivsed, kuid osadel saartel rahulikud ja rõõmsameelsed  teismeliste käitumine oleneb kultuurist, need on elu jooksul õpitud.
Meadi uurimistulemused on pandud kahtluse alla, mõned järeldused on ümber lükatud. Varasemalt arvati, et meeste ja naiste käitumine on loodusest lähtuv, kuid Mead lükkas selle ümber.

Strukturalism – C. Lévi- Strauss (1908)
Meetod: koguda ja analüüsida üksikfaktid. Selgitada nende omavahelised seosed, sarnaselt grupeerida ja tuua välja korrelatiivsed ehk sisemised suhted. Sünteesida ühtseks tervikuks. Luua teineteisele vastav elementide süsteem ning ühtlasi loome sellega ka totaalse uurimisobjekti.
I „Strukturaalne antropoloogia“ 1958 …
II Pärismaalaste mõtlemise eripärad. „Metsik mõtlemine“ 1962 …

Müüdisisene loogika : binaarsed opositsioonid – kõik moodustub vastandpaaride abil. Jagunevad: 1) sensoorseteks ehk tunnetavateks; 2) mittesensoorseteks ( mesi /tubakas)

Neoevolutsionism – kujunes 1930ndatel (katse tõsta uuesti fookusesse evolutsiooniteooria)
Leslie White (1900-1975) – kultuuri evolutsioon väljendub töösse rakendatud energia suurenemisega ajaloos. Erinevad rahvad kontrollivad üha suuremaid energiahulki (tänu tehnoloogia arengule)  universaalne mudel kõikide kultuuride arengu selgitamiseks.
Marshall Sahlins (1930); Julian Steward ( 1902 -1972) – keskkonda adapteerumine
– multilineaarne areng

Kultuurirelativism
Melville J. Herskovits (1895-1963). Propageerib iga kultuuri uurimist läbi kohaliku kultuuri. Igale kultuurile erinev lähenemine. Tunnustatakse kultuuride võrdväärsust, iseseisvust, erinevust. Igas ühiskonnas kultuurifookuses olevad asjad erinevad.
Clifford Geertz (1926-2006) – interpreteeriv antropoloogia ehk sümbolanalüüs ehk sümboolne antropoloogia ehk semiootiline antropoloogia.
1) Kultuur kui tekst.  Mõistame kõiki kultuurnähtusi sümbolitena, tähtsal kohal tõlgendus.
2) Tõlgendus vs seletus.  Suurt seletust kogu maailma kultuuri arengule pole võimalik leida; on võimalik vaid tõlgendada. Tõlgendus
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Etnoloogia ja kultuurantropoloogia #1 Etnoloogia ja kultuurantropoloogia #2 Etnoloogia ja kultuurantropoloogia #3 Etnoloogia ja kultuurantropoloogia #4 Etnoloogia ja kultuurantropoloogia #5 Etnoloogia ja kultuurantropoloogia #6 Etnoloogia ja kultuurantropoloogia #7 Etnoloogia ja kultuurantropoloogia #8 Etnoloogia ja kultuurantropoloogia #9 Etnoloogia ja kultuurantropoloogia #10 Etnoloogia ja kultuurantropoloogia #11 Etnoloogia ja kultuurantropoloogia #12 Etnoloogia ja kultuurantropoloogia #13 Etnoloogia ja kultuurantropoloogia #14 Etnoloogia ja kultuurantropoloogia #15 Etnoloogia ja kultuurantropoloogia #16 Etnoloogia ja kultuurantropoloogia #17
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 228 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor redy Õppematerjali autor

Lisainfo

Art Leete loengute konspekt. Paar ebatäpsust on ära märgistatud, mida kindlalt ei teadnud. Esineb ka mõningaid trükivigu.
etnoloogia , kultuurantropoloogia

Mõisted

Sisukord

  • Yanomamö
  • lähedase meessigulasega)
  • Fre
  • Religioon
  • Religioossete kujutelmade varieerumine
  • Malinowski
  • Robert Redfield
  • Kultuurimuutuste liigid
  • Doominoteooriad
  • Rõhumise vaidlustamine
  • Kolonialism
  • Muutus või püsimine
  • Ekspluateerimine, autoriõigused
  • Respekt
  • Anonüümsus

Teemad

  • Animism
  • Animatism
  • Psühholoogilise projektsiooni hüpotees
  • Maagiline hüpotees
  • Totemistlik hüpotees

Kommentaarid (4)

eleriaed profiilipilt
eleriaed: nonii, let's see
15:01 10-06-2009
dharma profiilipilt
dharma: väga hea!
17:56 10-06-2009
cocochoo profiilipilt
cocochoo: päris hea
09:35 25-03-2011


Sarnased materjalid

21
doc
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused
58
docx
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia
20
doc
Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt
45
docx
Kultuurantropoloogia konspekt
23
docx
Kultuuriantropoloogia
2
docx
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused
26
docx
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud
10
docx
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia mõisted





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !