Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Etendus „Ooperifantoom”-lihtne lavatükk või elluärkav teos? (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Etendus-Ooperifantoom -lihtne lavatükk või elluärkav teos #1 Etendus-Ooperifantoom -lihtne lavatükk või elluärkav teos #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liisu188 Õppematerjali autor
Etendus „Ooperifantoom”-lihtne lavatükk või elluärkav teos?

Mina käisin kolmapäeval, 21.01, vaatamas teatris Vanemuine etendust „Ooperifantoom”. Etendus kui ooper oli lavastatud Georg Malvius’e poolt ning eesti keelde oli tõlgitud Leelo Tungal’i poolt. Muusikaline juht oli Tarmo Leinatamm. Etenduse peaosades olid Stephen Hansen, Kalle Sepp, Hanna-Liina Võsa, Maria Listra, Koit Toome, Pirjo Püvi, Kristina Vähi, Reigo Tamm, Aivar Kaseste, Lauri Liiv jt. Lisaks sellele olid esindatud ka Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja balletitrupp ning bänd.
“Ooperifantoomi” peetakse maailmas üheks kuulsaimaks teatrilavastuseks. Selle sisu räägib moondunud välimusega muusikalisest geeniusest, kes elutseb Pariisi ooperiteatri all asuvates käikudes, hoides teatri asukaid pidevas hirmus. Juhtub aga, et fantoom armub imeilusasse tantsijasse Christine'i ja sealtpeale teeb ta kõik, mis tema võimsuses, et tüdrukust saaks uus teatri staar. Asjalood on aga kiiresti muutuvad ning oodatav lõpp ei pruugi olla eales selline.
Etendus oli edasi antud küllaltki tõepäraselt. See tähendab, et lavakujundus ja rekvisiidid olid realistlikud ning tagasi ei oldud hoitud. Sinna juurde tuleb lisada, et lisaefektid olid üllatavad,

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Ooperifantoom

saadik. Koit Toome muusikakarjäär on olnud väga pikk ning on leidnud tee eestlaste südamesse. lmselgelt ei jätnud lauljate lauluoskus soovida, sest et tegu on kuulsa muusikaliga ja sinna ei valita lauljaid, kes laulda ei oska. Minu lemmiktegelasteks olid Monsieur Andre (Kalle Sepp) ning Monsieur Frimin (Lauri Liiv), sest nende oleks ning käitumine pakkus publikule ka natukene nalja. Lisas lavastuse kurbade hetkede vahele ka natukene nalja. Ma ei oska öelda, kas see teos näitas kuidagi, milline on helilooja mõttemaailm. Ma peaksin selleks enne nägema ka tema muid teoseid, et saaksin leida ühiseid jooni ning siis saaks aru, kas tema mõttemaailm avaldub ka tema teostes. Mulle meeldisid muusikateosed, mis Webber oli kirjutanud. See oli kerge teos – sisu oli lihtsasti arusaadav ning etendust oli väga huvitav jälgida. See ületas minu ootused. Positiivse elamuse jättis mulle ka see, et publik elas kaasa.

Muusika
thumbnail
4
doc

Ooperifantoom - retsensioon

Kui ühes üle tee asuvas baaris korraldati lauluvõistlus, kuulsid kõik väikest maatüdrukukest laulmas, kes oli ooperimajas õppinud laulmist ooperifantoomi käe Paide Gümnaasium Kärt Päll 10R 2 all. See lõi kõik tummaks, sest nii kaunist häält polnud nad seal majas enam ammu kuulnud. Loomulikult peale seda võeti tütarlaps kohe etendustesse kaasa lööma ja anti talle peaosa. Vahepeal toimus ka veel muid seiklusi. Ooperifantoom oli ooperimaja all elav mees, kes oli endise direktori poeg. Fantoomiks kutsuti teda sellepärast, et ta elas keldrite sügavustes ja oskas suurepäraselt laulda. Ta üks näo pool oli maskiga kaetud, sest ta nägu oli moondunud. Esialgne muusikal etendus juba väga palju aastaid tagasi. Seega oli praegune etendus natukene vanaaegne, lauludel ja lauljatel polnud midagi viga, aga vanamoelisus paistis välja riietusest ja aksessuaaridest. Naiste kleidid olid uhked ja suurte kaunistustega

Muusika
thumbnail
2
docx

Muusikal "Ooperifantoom"

Muusikal „Ooperifantoom” Käisin eelmisel kuul Tartu Vanemuine teatris vaatamas muusikali „Ooperifantoom”. Muusikal koostöös Really Useful Group Ltd-ga Richard Stilgoe & Andrew Lloyd Webberi libreto põhineb Gaston Leroux’ romaanil „Le Fantôme de l’Opéra“. Osades olid Stephen Hansen (Norra), Hanna-Liina Võsa, Koit Toome, Pirjo Püvi, Kalle Sepp, Lauri Liiv, Merle Jalakas, Reigo Tamm ja paljud teised. Muusikal räägib mehest, kes on oma „koleda” näo tõttu sunnitud elama üksilduses. Ta avab südame oma eluarmastusele, kuid see põlgab ta ära just nii nagu teised seda teinud olid. Mees proovib naise tähelepanu ja iha suurendada sellega, et annab talle kõige ilusamad kingad ja kleidid. Naine aga rikub fantoomi reegleid, millest tuleb omakorda suur vihahoog. Mängus oli ka veel naise armastatu, kellega lõpus naine üritab põgeneda. Sisu oli väga hingeminev ja kurb. Lavastaja oli oma tööd teinud nauditavalt, kõik

Ooper



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun