Etendus „Ooperifantoom”-lihtne lavatükk või elluärkav teos? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Ooperifantoom

saadik. Koit Toome muusikakarjäär on olnud väga pikk ning on leidnud tee eestlaste südamesse. lmselgelt ei jätnud lauljate lauluoskus soovida, sest et tegu on kuulsa muusikaliga ja sinna ei valita lauljaid, kes laulda ei oska. Minu lemmiktegelasteks olid Monsieur Andre (Kalle Sepp) ning Monsieur Frimin (Lauri Liiv), sest nende oleks ning käitumine pakkus publikule ka natukene nalja. Lisas lavastuse kurbade hetkede vahele ka natukene nalja. Ma ei oska öelda, kas see teos näitas kuidagi, milline on helilooja mõttemaailm. Ma peaksin selleks enne nägema ka tema muid teoseid, et saaksin leida ühiseid jooni ning siis saaks aru, kas tema mõttemaailm avaldub ka tema teostes. Mulle meeldisid muusikateosed, mis Webber oli kirjutanud. See oli kerge teos – sisu oli lihtsasti arusaadav ning etendust oli väga huvitav jälgida. See ületas minu ootused. Positiivse elamuse jättis mulle ka see, et publik elas kaasa.

Muusika

4

doc

Ooperifantoom - retsensioon

Kui ühes üle tee asuvas baaris korraldati lauluvõistlus, kuulsid kõik väikest maatüdrukukest laulmas, kes oli ooperimajas õppinud laulmist ooperifantoomi käe Paide Gümnaasium Kärt Päll 10R 2 all. See lõi kõik tummaks, sest nii kaunist häält polnud nad seal majas enam ammu kuulnud. Loomulikult peale seda võeti tütarlaps kohe etendustesse kaasa lööma ja anti talle peaosa. Vahepeal toimus ka veel muid seiklusi. Ooperifantoom oli ooperimaja all elav mees, kes oli endise direktori poeg. Fantoomiks kutsuti teda sellepärast, et ta elas keldrite sügavustes ja oskas suurepäraselt laulda. Ta üks näo pool oli maskiga kaetud, sest ta nägu oli moondunud. Esialgne muusikal etendus juba väga palju aastaid tagasi. Seega oli praegune etendus natukene vanaaegne, lauludel ja lauljatel polnud midagi viga, aga vanamoelisus paistis välja riietusest ja aksessuaaridest. Naiste kleidid olid uhked ja suurte kaunistustega

Muusika

2

docx

Muusikal "Ooperifantoom"

Muusikal „Ooperifantoom” Käisin eelmisel kuul Tartu Vanemuine teatris vaatamas muusikali „Ooperifantoom”. Muusikal koostöös Really Useful Group Ltd-ga Richard Stilgoe & Andrew Lloyd Webberi libreto põhineb Gaston Leroux’ romaanil „Le Fantôme de l’Opéra“. Osades olid Stephen Hansen (Norra), Hanna-Liina Võsa, Koit Toome, Pirjo Püvi, Kalle Sepp, Lauri Liiv, Merle Jalakas, Reigo Tamm ja paljud teised. Muusikal räägib mehest, kes on oma „koleda” näo tõttu sunnitud elama üksilduses. Ta avab südame oma eluarmastusele, kuid see põlgab ta ära just nii nagu teised seda teinud olid. Mees proovib naise tähelepanu ja iha suurendada sellega, et annab talle kõige ilusamad kingad ja kleidid. Naine aga rikub fantoomi reegleid, millest tuleb omakorda suur vihahoog. Mängus oli ka veel naise armastatu, kellega lõpus naine üritab põgeneda. Sisu oli väga hingeminev ja kurb. Lavastaja oli oma tööd teinud nauditavalt, kõik

Ooper

Meedia

Kommentaarid (0)