Metanool ja etanool on maailmas kaks kõige enam toodetavat alkoholi. Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool (triviaalnimetusega puupiiritus) keemiline ühend valemiga CH3OH. Ta on lihtsaim alkohol. Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga: 2CH 3OH+2O2=2CO2+2H2O. Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Et metanool on lõhnalt ja maitselt sarnane etüülalkoholile ehk etanoolile, juhtub tihti metanoolimürgistusi
......................................................3 ..................................................................................................................................................3 1.Alkohol..................................................................................................................................4 2.Etanool..................................................................................................................................4 2.1.Mis on etanool?..............................................................................................................4 2.2. Füsioloogiline toime.....................................................................................................5 2.2.1. Promill ja joove......................................................................................................6 2.3. Kasutamine.........................................................................................................
ALKOHOLID Orgaanilises keemias on alkoholid aineklass, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga 'ool'. Alkohol (keemilise nimetusega etanool või etüülalkohol) on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju, kõne, mälu, koordinatsiooni ja tasakaaluhäireid. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholid on rühm orgaanilisi keemilisi ühendeid, mille koostises on hüdroksüülrühm (OH). Seetõttu on
Kool Nimi Etanool Referaat Juhendaja: Koht ja aasta Sisukord Alkoholidest üldiselt Alkohol on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Täpsemalt on need orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (-OH). Seega on hüdroksüülrühm alkoholide funktsionaalseks rühmaks. Nimetustes tähistab alkohole lõppliide ool, mis liidetakse põhiahela süsiniku nimetusele.[1]
Tabasalu Ühisgümnaasium Referaat ETANOOL Koostaja: Tabasalu 2014 Sisukord: 1.Sissejuhatus......................................................................................................................................2 2.Saamine, leidumine..........................................................................................................................2 2.1Leidumine....................................................................................................................
Selles uurimustöös tutvustan teile, mis on alkohol, millised on seadused alkoholi osas ning kuidas mõjutab alkohol tervist. Uurisin ka vanuses 14-18 kümne tüdruku ning kaheksa poisi suhet alkoholiga. 3 Mis on alkohol? Alkohol on orgaaniline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH). Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Alkohoolsete jookide kangust määratakse mahuprotsentides, mis näitab alkoholi sisaldust 100 mahuühiku kohta. Kääritamise teel saadud segus on alkoholi kuni 16%. Pärast selitamist ja muud töötlemist võidakse sellised produktid turustada juba alkohoolsete jookidena (õlu, vein, siider).
Sest ta on süsiniku kõige madalama oksüdatsiooniastmega (-IV) ühend. Põlemisel oksüdeerub lõpuni ( oksüdatsiooniastmeni +IV) CH4 + 2O2 = CO2 + 2H2O Katalüsaatorite manulusel saab metaani oksüdeerida ka osaliselt -IV -II 0 +II +IV CH4 CH3- OH H CHO H COOH CO2 Metaan metanool metanaal metaanhape alkohol) (aldehüüd) (karboksüülhape) Looduslikku gaasi kasutatakse kütusena. Tal on kõrge kütteväärtus ja põlemisel ei teki eriti kahjulikke jääke. Puuduseks on plahvatusoht. Katalüütilisel oksüdeerimisel võib toota näiteks metanooli 2CH4 + O2 = 2CH3OH (sobib vedelkütuseks) või metanaali CH4 + O2 = HCHO + H2O , millest saab liime, plastmasse... Metaani pürolüüs
Sest ta on süsiniku kõige madalama oksüdatsiooniastmega (-IV) ühend. Põlemisel oksüdeerub lõpuni ( oksüdatsiooniastmeni +IV) CH4 + 2O2 = CO2 + 2H2O Katalüsaatorite manulusel saab metaani oksüdeerida ka osaliselt -IV -II 0 +II +IV CH4 à CH3- OH à H CHO à H COOH à CO2 Metaan metanool metanaal metaanhape alkohol) (aldehüüd) (karboksüülhape) Looduslikku gaasi kasutatakse kütusena. Tal on kõrge kütteväärtus ja põlemisel ei teki eriti kahjulikke jääke. Puuduseks on plahvatusoht. Katalüütilisel oksüdeerimisel võib toota näiteks metanooli 2CH4 + O2 = 2CH3OH (sobib vedelkütuseks) või metanaali CH4 + O2 = HCHO + H2O , millest saab liime, plastmasse... Metaani pürolüüs
Kõik kommentaarid