Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Esteetika (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • MIS ON ESTEETIKA ?
  • Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“ ?
  • Mis on teaduslik esteetika ?
  • Kuidas erineb kunstifilosoofia teistest kunsti käsitlevatest valdkondadest ?
  • Kuidas on eri aegadel naist kujutatud ?
  • Mis “toimub” naise kujutise kogemisel ?
  • Mis on kujutamine ?
  • Mis alati on teostes väärtuseks ?
  • Millega tegeleb analüütiline esteetika ?
  • Kuidas jaotab Santayana kirjutisi ilu kohta ?
  • Millised on kolm viisi esteetikale lähenemiseks ?
  • Mida selgitas Kennick kaubalao näitega ?
  • Kuidas kritiseerida anti-essentsialismi (vähemalt kahel viisil) ?
  • Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument ?
  • Milles seisneb anti-essentsialismi ja institutsionaalse kunstiteooria erinevus ?
  • Mis teeb Carrolli narratiivse kunstiteooria ajalooliseks kunstiteooriaks ?
  • Mis on esteetiline hoiak ?
  • Mille suhtes võetakse e-hoiak ?
  • Mille suhtes peaks võtma e-hoiaku ?
  • Miks me soovime vaadata (kuulata jms) esteetiliselt ?
  • Mis on E-hoiakust tolku ?
  • Millal tekkis esteetiline inimene ?
  • Mida heidab Dickie ette Stolnitzi teooriale ?
  • Kuidas võivad huvitus ja sümpaatilisus omavahel vastuollu minna ?
  • Milliseid tähelepanu tüüpe eristab Rowe ?
  • Kuidas erineb E-hoiaku hoiakutevaheline ja hoiaku-sisene õigustamine ?
  • Mida sageli nimetatakse kuritegudeks inimkonna vastu ?
  • Milles seisneb E-hoiaku feministlik kriitika ?
  • Kuidas määratletakse hoiakuteoorias (Stolnitz jt) E-objekti ?
  • Mis on ontoloogiline universalism ja mis mõttes on see egalitaarne teooria ?
  • Milles seisneb võimatute objektide etteheide ?
  • Milles seisneb E-objekti konstitueeriv tõlgendus ?
  • Milliseid küsimusi tekib E-omadustega ?
  • Kuidas e-omadusi määratleda ?
  • Mis teeb e-omadused esteetiliseks ?
  • Mis seos on e-omadustel m-omadustega ?
  • Mis seos on e-omadustel esteetiliste väärtusomadustega ?
  • Mitut tüüpi e-omadusi eksisteerib ?
  • Mis tähendab, et sõnal võib olla ka mitte-esteetilisi tarvitusi ?
  • Mida tähendab, E-mõisted on reeglist valitsetud negatiivsel viisil ?
  • Milles seisneb pertseptualismi teesi põhisisu ?
  • Mis annaksid kokku e-mõiste ?
  • Mis on semantiline tõlgendus ja kuidas see erineb kategoriaalsest tõlgendusest ?
  • Mis on aktuaal-intentsionalism ?
  • Mis on hüpoteetiliseses intentsionalismis “hüpoteetiline” ?
  • Milles seisneb valiidsusdeterminismi ja instrumentaaldeterminismi erinevus ?
  • Mis on ekstrakategoriaalne determinism ?
  • Mis hierarhia? - mis tüüpi hierarhia, millistel alustel see tekkinud on ?
  • Kuidas hinnangud mõjutavad tõlgendamist ?
  • Milles seisneb illusionism kunsti hindamises ?
  • Mis on partikularism ja kuidas seda kritiseerida ?
  • Kui konkreetsel kunstiliigil on mitmeid eesmärke ?
  • Milles seisneb väärtusmaksimalism ja kuidas seda kritiseerida ?
  • Kuidas võiks perspektivismi kritiseerida ?
  • Kuidas on „hinnangunihked“ probleemiks nii perspektivismile kui historitsismile ?
  • Milles seisneb finalismi eeldus ?
  • Mida tähendab etteheide, et ajaproov on liiga aeglane ?
  • Kuidas mõista? “Kui teos on hea, siis ta peab AP-le vastu ?
  • Mis on AP-i läbimise kriteeriumid ?
  • Millele rakendub? Kunstiliigid, kunstivoolud, kunstnik, kunstniku looming tervikuna ?
 
Säutsu twitteris
1. MIS ON ESTEETIKA ?
  • Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“?
    „Esteetika on ... teadus meelelisest tunnetusest
    Tema lähtepositsioon oli ratsionalistide eristus kahte liiki tunnetusest: mõisteline tunnetus ( loogika ) ja mitte-mõisteline tunnetus ehk siis meeleline tunnetus.
  • Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid.
    „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik ümberkujundavast osast.
    Näited:
    1) Eksperimentaalesteetika – eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotsessi, või kunstiteoste mõju inimestele, aga psühholoogiana ei saa määratleda, kes on kunstnikud ja mis on kunstiteosed .
    2) Neuroesteetika – tegeleb esteetilise ilukogemuse neuraalsete alustega, eelkõige visuaalses kunstis.
    3) Nõukogude marksistlik esteetika – teaduse tunnuseks peeti seaduste ja seaduspärasuste avastamist
  • Iseloomustage filosoofilise esteetika avaldusviise.
  • F-esteetika kui ilufilosoofia – õpetus sellest, mis on ilus ja inetu.
  • F-esteetika kui esteetilise filosoofia – reeglina käsitleb ühte või mitut esteetilise sfääri nähtust.
  • F-esteetika kui kunstifilosoofiakunsti mõistete ja printsiipide analüüs
  • Kuidas erineb kunstifilosoofia teistest kunsti käsitlevatest valdkondadest?
    Erinevus naise pildi kujutamise näitel:
    Kunstilooming – pliiatsiga joonistatud naise kujutis.
    Kunstiajalugu – kuidas on eri aegadel naist kujutatud?
    Kunstipsühholoogia – mis “toimub” naise kujutise kogemisel?
    Kunstikriitika – Tõlgendab + hindab konkreetset joonistust.
    Kunstifilosoofia – Mis on kujutamine? “x on kujutis siis ja ainult siis, kui … ???”
    Kunstifilosoofia: definitisioon (mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused?), ontoloogia (mis tüüpi asjad on kunstiteosed?), interpretatsioon (mis on tõlgenduse allikas, kas kunstniku kavatsus või teos ise? Kas kunstiteosel on ainult üks tõlgendus?), hindamine (kas leidub tunnuseid, mis alati on teostes väärtuseks?)
  • Selgitage esteetika kui kunstifilosoofia ja kunstiesteetika vahekorda.
    Kunstifilosoofia: kunstidiskursuse (kunstikriitika, kunstiteadus) filosoofia – mõistete ja printsiipide analüüs. Lähtepunkt , eesmärk, meetod.
    Kunstiesteetika: eeskätt kunstnike teoretiseerimine mitmesuguste kunstiküsimuste üle: loomisprintsiibid ja kunstilise südametunnistuse väljendused jms.
    Piir nende kahe vahel pole alati selgesti määratletav.
  • Millega tegeleb analüütiline esteetika? (tooge kaks selgitavat näidet)
    Filosoofilise esteetika koolkond. Analüütiline esteetika püüdis aru saada kolmest esteetika ähmasusest:
    a) seni nähtud esteetika hämaratest ja segastest ideedest
    b) liigsetest üldistustest
    c) alusetust eeldusest, et kunst omab filosoofiliselt huvitavat olemust
    Seda iseloomustab hoolas argumenteeritus, lingvistline analüüs, väidete kontrollimine näidete abil, väidetest tulenevate loogiliste järelduste kindlakstegemine. Koos ühiskondlik-ajaloolise praktika arenemisega ja inimteadmiste üldise progressiga laieneb esteetika aineks olevate esemete ja nähtuste ring, muutub ka arusaamine nendest .
  • Kunstipraktika põhimõistete loogiline analüüs (tarvilikud ja piisavad tingimused)
  • Argumenteeriv-põhjendav
  • Kirjutamisstiil mitte-retooriline, mitteilukõneline
  • Terminite ja teeside selge määratlemine ja formuleerimine
  • Dialektiline ülesehitus: väide-vastuväideparandatud väide
  • Kuidas jaotab Santayana kirjutisi ilu kohta?
  • kirjutised, milles filosoofid on esteetilisi tõsiasju tõlgendanud metafüüsiliste printsiipide valguses, tehes isiklikust maitseteooriast oma süsteemide täienduse või ripatsi
  • kirjutised, kus kunstnikud või kriitikud on söandanud astuda filosoofilisele pinnale ning ametialase oskuse põhitõdesid või tundliku vaatleja kommentaare mingil moel üldistanud
  • Millised on kolm viisi esteetikale lähenemiseks? (Santayana järgi)
  • esteetilise võime rakendamine – ei ole teaduse ülesanne, vaid iseloomu ja innukuse, taju teravuse ja tundepeenuse küsimus; vahetu esteetiline tegevus
  • kunsti ajalooline seletamine (kuulub antropoloogia valdkonda) – püüab avastada erinevate kriitika- ja kunstikoolkondade esinemistingimusi; suur osa kõigest esteetika alal kirja pandust ongi sedalaadi
  • psühholoogiline – tegeletakse esteetiliste otsuste kui vaimsete nähtuste ja vaimse arengu saadustega ning uuritakse, millistel asjaoludel esteetilised tundmused tekivad ja milline on nende suhe isiksusega.
    2. KUNSTI DEFINITSIOON I
  • Selgitage anti-essentsialismi põhiteese!
    Anti-essentsialism – vaade, mis eitab „kunsti“ ja teiste traditsiooniliste esteetikamõistete („ilu“, „esteetiline kogemus“) defineerimise võimalikkust ja mõttekust.
    Põhiteesid:
    1) Traditsioonilise esteetika kriitika
    Kõik traditsioonilised teooriad (nt formalism, emotsionism, intuitsionism, intellektualism jne) on esitanud kunsti definitsiooni, ent luhtunud! Need esteetikateooriad eeldavad ekslikult, et
    a) kunst omab tarvilike ja piisavate omaduste hulka ning on nende kaudu defineeritav.
    b) sõna „kunst“/“ kunstiteos “ esinemine meie keeles tõestab, et asjadel, millele me seda rakendame, on midagi ühist või et neil on mingi üks olemus.
    2) „Perekondlikud sarnasused“
    „Mängude“ näide – kaardimängud, lauamängud jne; neid vaadates ei näe midagi, mis oleks ühine kõigile, aga sa näed sarnasusi, sugulusi jne. Kunstiga on sama lugu (Weitz).
    3) Kunst kui „avatud mõiste“
    a) Defineerimatus ei tulene mitte sellest, et kunst on eriliselt keeruline, vaid sellest, et kunstile on igiomased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni.
    b) Kunst on avatud mõiste. Ainult matemaatika ja loogika mõistetel on tarvilikud ja piisavad tingimused (nad on suletud).
    c) Defineerimine oleks kunstimõiste sulgemine ning see välistaks kunstis loomingulisuse.
    4) Keelelise pädevuse tees
    Kunsti defineerimatus ei ole probleem, sest kunstiteoste tuvastamine ei käi definitsiooni järgi! Kennick ütleb, et me oleme võimelised eristama objekte, mis on kunstiteosed, objektidest, mis ei ole kunstiteosed, sellepärast, et me oskame inglise keelt ehk me teame kuidas kasutada korrektselt sõna „kunst“ ja rakendada fraasi „kunstiteos“.
  • Mida selgitas Kennick kaubalao näitega?
    Ta selgitas, et inimesel pole vaja kunsti definitsiooni (ja seda pole olemaski), et mõista, mis asjad on kunstiteosed ja mis mitte. Ehk inimene suudab tuua laost välja kunstiteosed, kuigi tal pole rahuldavad kunsti definitsiooni.
  • Kuidas kritiseerida anti-essentsialismi (vähemalt kahel viisil)?
  • ühtne kunstiteoste klass?
    Kennicki argument on selline:
  • Me oskame tarvitada mõistet “kunst” (teame millal seda õigesti rakendada).
  • See tavakeeleline tarvitusoskus määrab ühtse kunstiteoste kogumi.
  • Seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi.
    Ent 2. eeldus on väär, sest tarvitus ei määra üheselt kunstiteoste klassi! (Sircello)
  • visuaalselt eristamatud paarid
    Danto ütleb, et on arvatud, et kunstiteosed peavad oluliselt erinema lihtsalt reaalsetest asjadest, millest neid on kerge eristada. Duchamp näitas aga, et see erinevus on niisugune, mida silmaga ei näe (pissuaar on ka kunst, kui seda galeriis näidata). Danto – näha miskit kunstina nõuab midagi sellist, mida silm ei suuda märgata kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost. Järeldus – isik Kennicki kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult.
  • Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument?
    Danto ütleb, et on arvatud, et kunstiteosed peavad oluliselt erinema lihtsalt reaalsetest asjadest, millest neid on kerge eristada. Duchamp näitas aga, et see erinevus on niisugune, mida silmaga ei näe (pissuaar on ka kunst, kui seda galeriis näidata). Danto – näha miskit kunstina nõuab midagi sellist, mida silm ei suuda märgata kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost. Järeldus – isik Kennicki kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult.
  • Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid .
  • artefakt – inimese poolt tehtud objekt. Kaks viisi:
    a) tegemise kaudu: skulptor võtab loodusliku materjali (savi jms) ja valmistab sellest skulptuuri
    b) omistamise kaudu: jõest leitud looduslik ujuvpalk, mida on galeriis esitatud skulptuurina
  • hindamisele kandideerimine – teatud omaduste esitamine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks.
    NB!
    a) Hindamiseks esitatakse artefakti teatav tahk (nt maali esikülg, mitte tagakülg).
    b) Omadused ei pruugi olla “esteetilised”!
    c) Kandidaadistaatuse omistamine ei ole pelgalt esitamine, sest kätkeb autoriteeti. (analoogselt on kellegi linnapeaks nimetamisel tagajärjed ainult siis, kui tegemist on valimiskomisjoni juhiga)
  • kunstimaailm – isikud, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku. Kunstimaailma ei pea toimima kollektiivselt – reeglina kunstnik üksi omistab hindamise kandideerimise staatuse. Kuraatorid, kriitikud, kunstnikud, filmitegijad jne.
  • liigitav tähendus/definitsioon – Dickie defineerib kunsti liigitavas tähenduses. Väita „see on kunst“ liigitavas tähenduses, tähendab, et see objekt kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on „hea“ või „halb“. Definitsioon ei osuta kunstiteoste nähtavatele, vaid mitte-nähtavatele omadustele.
  • Milles seisneb anti-essentsialismi ja institutsionaalse kunstiteooria erinevus?
    Anti-essentsialismi järgi ei ole kunsti võimalik (ega ka mõttekas) defineerida. Institutsionaalne kunstiteooria ütleb aga, et saab ikka küll ja et „kunstisus“ ei pea olema silmaga nähtav omadus, vaid objekti seos millegagi. Institutsionaalne kunstiteooria iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon .
  • Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil.
  • Formaalne ja mitte-formaalne
    Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon. Aga kunstnikuks/kunstikriitikuks olemine ei nõua mingeid formaalseid kriteeriumeid. Kunst on mitte-formaalne institutsioon!
  • Nn „Wollheimi dilemma“
    Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingitest põhjendustest lähtudes?
    Kui jah, siis põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon! Ent siis on ekslik rääkida kunsti staatuse “omistamisest,” sest siis kunstimaailma esindajad ainult kinnitavad kunsti-staatust, mis sel teosel juba nagunii on.
    Kui ei, siis pole tegemist kunsti-teooriaga. (Wollheim 1992)
  • Selgitage millistele eksimustele tuginevad traditsioonilised esteetikateooriad (Kennicki järgi).
    Traditsioonilised esteetikateooriad eeldavad ekslikult, et
    a) kunst omab tarvilike ja piisavate omaduste hulka ning on nende kaudu defineeritav.
    b) sõna „kunst“/“kunstiteos“ esinemine meie keeles tõestab, et asjadel, millele me seda rakendame, on midagi ühist või et neil on mingi üks olemus.
    3. KUNSTI DEFINITSIOON II
  • Iseloomustage lühidalt esteetilise kunstiteooria erinevaid vorme.
    Üldiselt: igasugune vaade, mille järgi on kunstil lähedane suhe „esteetilisega“. Kitsamalt kunsti defineerimine esteetilise kogemuse kaudu.
    Kaks versiooni:
    1) Esteetiline aktualism (Osborne, Schlesinger): kunstiteoseks on artefakt, mis standardtingimustes kutsub
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Esteetika #1 Esteetika #2 Esteetika #3 Esteetika #4 Esteetika #5 Esteetika #6 Esteetika #7 Esteetika #8 Esteetika #9 Esteetika #10 Esteetika #11 Esteetika #12 Esteetika #13 Esteetika #14 Esteetika #15 Esteetika #16 Esteetika #17 Esteetika #18 Esteetika #19
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor silverh Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Tartu Ülikooli aine "Esteetika" eksami kordamisküsimuste vastused. Igasugused esteetikaga seotud mõisted, peamised esteetikateooriad jne.
    esteetika , marek volt , tartu ülikool , eksam , vastused , küsimused , mõisted , teooriad

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    14
    odt
    Kunst esteetika
    30
    doc
    Mis on esteetika
    16
    docx
    Esteetika kordamisküsimused
    9
    docx
    Esteetika tü 2018
    15
    docx
    Esteetika eksami kordamisküsimused 2014
    31
    docx
    ESTEETIKA
    990
    pdf
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015
    343
    pdf
    Maailmataju uusversioon





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun