vabadust kasutada." 9 Doktorant tahab oma artikliga tähelepanu tõmmata haigele ühiskonnale, mis paneb meid oma vabadust kurjasti kasutama ja mis on üle küllastatud seksuaalsete loosungitega, viidates inimese valikuvabadusele. Märkamatult annab vabadus tagasilöögi ja teeb meist orjad. Me muutume iseenda pahede ja kiusatuste orjadeks. Jääb õhku rippuma küsimus kas selleks sunnib meid vabadus või haige ühiskonna mõju? Ühiskonnal on aga vabadusega vähe pistmist, kuna enamik inimesi on oma pahede orjad ning ei ole kaugeltki vabad oma valikuid kujundama. 10 Päevast-päeva elab pahene inimkond külg- külje kõrval oma sõltuvust tekitava pahega. Kasiinosõltlane käib mööda mitmest kasiinost, narkosõltlane lävib mitme diileriga, seksisõltlane näeb igal sammul paljast keha. Neil ei olegi vabadust oma pahest loobuda, nad on lausa sunnitud oma pahega jätkama, kuna ühiskond
ükskõikne usu vastu, veendumuste tõttu ei tohi kedagi karistada; 6) kedagi ei tohi vangistada lepingukohustuste täitmata jätmise eest; 7) kedagi ei tohi diskrimineerida rassi, nahavärvuse, soo, keele, usutunnistuse või sotsiaalse päritolu põhjal. Inimõiguste eripära on selles, et need määravad riigi kohustusi inimeste vastu. Kui aga üks isik rikub teise isiku õigusi ning see on ühtlasi inimõiguste rikkumine, siis vaadeldakse toimunut kriminaal-, perekonna- või muu konkreetse õigusvaldkonna juhtumina. Iga riigis viibiv isik peab järgmina selle riigi õigusnorme. Igaühe kohustused on: 1) käituda seaduskuulekalt, st. kõik peavad seadusi järgima ja oma tegevustes seadustest lähtuma; 2) hoida elu- ja looduskeskkonda ning hüvitada sellele tehtud kahju, st. keskkonda ja loodust tuleb hoida, kui aga sellele siiski kahju tekitatakse, tuleb see kahju hüvitada. Inimese õigused riigis
arengut aja jooksul muutnud. Analüüsis ei uuri ma mitte ainult teabevälja, vaid ka inimesi ümbritsevat keskkonda, kultuuri ning üleüldist elukorraldust. Analüüsin, mis on ning mis oli kõigi kolme isiku jaoks kõige tähtsamad infoallikad ning kuivõrd need omavahel erinevad. Minu teabeväli (sündinud 1995. aastal, uurin aastat 2014) Mina olen 19-aastane ehk sündinud 1995. aastal Kohtla-Järvel. Ma elan ajal, mil info kättesaadavus on äärmiselt lihtne ning tavaliselt vaid ühe kliki kaugusel. Hetkel käin Tartu Ülikoolis ning mind ümbritseb hoopis teine keskkond kui ma harjunud olen. Eelnevalt käisin Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumis ning inimesed on nende kahe õppeasutusega võrreldes täiesti erinevad, seega on erinev ka see info, mis mulle edastatakse. Olin Kohtla-Järvel harjunud info-teadmatusega, infosuluga. Oli täiesti tavaline nähtus, kui sain viimasel hetkel
asjatundmatuse ja klassihuvi tõttu kohutavaid vigu. Nad valiksid valitsuse, mis püüab parandada töötajate olukorda, tõstes rikaste makse, kaitstes kodumaist tööstust konkurentsi eest, vähendades tööjõupuudusega seotud ebakindlustunnet ja nii edasi. Milli arvates töötajad eksivad selles osas, millised on nende huvid, ning olles enamuses, võivad nad kallutada riigi õnnetuse suunas. 6. VABADUS 1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega! Vabadus metafüüsikas-tahtevabaduse probleem (kas isik on ise oma tegevuse algataja, kontrollija).Vabadus eetikaprobleemina- vabaduse ja vastutuse vahekord (kas ma saan moraalselt vastutada, kui kõik on ette määratud või kui kõik on juhuslik?).Esteetika probleem- tsensruur, loominguline vabadus (kas ja milline tsensuur on õigustatud? Kas vabadus on kunstiloomingu eeltingimus?).Poliitikafilosoofia probleem-puutumatuse ala (kui palju vabadust võib/peab riik indiviidile andma
" ,,Paremaid elutingimusi ja võimaldatajse paremat haridust ja ka turvalisust" ,,Olla Euroopa maailmajaos" ,,Midagi" ,,See tähendab elada Euroopas, kuuluda Euroopa liitu" ,,Eriti mitte midagi" ,,Olla osa Euroopast" 9 ,,Seda, et ma olen üks kõige arenuma maailmajao elanikest" ,,Väga tore!" ,,Ma ei tea, saab ilma viisata reisida" ,,See tähendab, et ma elan Euroopas ja olen selle üle uhke :D" Küsimuse number 6 selgitused Enamiku selgituseks Eesti eest sõtta minekul see, et elab siin ja Euroopa eest oli see, et kuna Eesti on osa sellest, vastuse ,,Ei" andsid enamasti tüdrukud. Küsimuse nr.7 antud selgitused 3 inimese poolt, kes vastasid ,,Jah" ,,Võiks toetada Eestit ja teisi Ida-Euroopa riike Venemaa mõjutamise eest" ,,Rohkem palka töölistele" ,,Euroopas võiks olla rohkem võrdõiguslikust rikaste ja vaeste vahel. Rahvahääl
Kohtuprotsessis vist peab tõestama, et valeandmete levitamine oli teadlik. Ühiskonniti on aktsepteeritud avaliku elu tegelase ellu sekkumise piir väga erinev. 11 Lihtinimesed- nende eraelu satub meedia huvisfääri peamiselt seoses dramaatiliste ja erakodsete sündmustega- õnnetused, kuriteod, ebaharilik käitumine. Üldine reegel: tuleb arvestada, et inimene pole massimeediumiga harjunud, ta ei pruugi hetkestaatusest täit ettekujutust omada. Avalik vs erasfäär- Poolavalik- haiglad, teatrid, restoranid- küsi enne luba, kui pildistad vms Alaarenenud ja seniilsed- ühiskonna suhtumine on leebem neisse tänapäeval, seega ei peeta nende piltide avaldamist enam neile inimestel kahjutekitavaks. No muidugi ei tohiks lisada artiklile juurde häbitekitavaid pilte, aga lihtsalt nende piltide avalikustamine, kus näha, et ta on alaarenenud, ei ole hull.
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab enese vaatluse kaudu jõudma
ütles, et paavst ei saa annetada maad, mis kuulub juba teistele õiguspärastele valitsejatele. Teiseks need maad olid juba enne hispaanlasi avastatud. Kolmandaks, kui indiaanlased keelduvad ristiusust, siis sunniviisiliselt ei tohi ristida. Neljandaks barbarid võivad teha patte, sest teistel valitsejatel pole võimu, jurisdiktsiooni nende maade üle. Küll aga leidis ta 'õiglased põhjused' vallutuse õigustamiseks : • kõikidel inimestel on õigus maailmas vabalt ringi reisida, kaubelda ja suhelda, kui indiaanlased seda takistavad, siis on teistel õigus neile vastu hakata. • õigus takistamatult levitatad ristiusku • Kui osad inimesed juba ristiusku astusid oli hispaanlastel õigus neid kaitsta. • Kui kogu rahvas on juba ristitud, siis võib paavst määrata kristliku valitseja. • Kui barbareid vailtseb türann, võib kristlik valitseja välja astuda barbarite alamate kaitseks.
August Gailiti ,,Nipernaadi" Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis". Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid eesmärgiks ei olnud ju seksuaalne rahuldus, vaid inimese kui sellise, tundmaõppimine läbi armastuse. Sealjuures võis ka tajuda, et ta toda sama inimest juba väga hästi tundis, et ta oli teda juba varem tundma õppinud. Seega võis ta alati aimata millist valet vastava inimese juures kasutada. Naisi
Voldemar Kolga: ,,Kellel on adekvaatne Küllap see on nii ka tänapäeval, enesetunnetus, see enamasti ei lase sest me ju igatseme nii vabadust kui ka ennast sõpradest, iidolitest, autoriteetidest, armastust. Aga ilmselt oli vabaduse reklaamist, poliitikast mõjutada." algne ja konkreetne tähendus selline: ta laskis mind vabaks, sest ta armastab ,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS TEEB VABAKS Epictetus (55 ca 135), k
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitseja
2) hariduse omandamine väljaspool Eestit. Oma tööga tahan leida hüpoteesidele kinnitust. 4 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist Kuni 19. sajandini elas väljaspool Eesti ala väga vähe eestlasi. Needki olid enamasti Eesti- lähedastele aladele sattunud võrdlemisi ammu, otsides pääsu kas sunni või kättemaksu eest, või oli feodaalisand asustanud nad ümber sõjast ja taudidest tühjaks jäänud aladele. Selliste Eesti asunike hulka on hinnatud 18. sajandi algul u 6000-le, 18. sajandi lõpul u 20 000-le ja veel 19. sajandi keskpaiku 30 000-le. See moodustas vaevalt 3–4% eestlaste tollasest koguarvust. Selle hinnangulise arvu sisse on aga arvatud ka setud. (Rosenberg 2007) Väljarännet soodustas Vene riigi teenistuses karjääri teinud ja valitsejate poolt toetatud
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: Arthur Lovejoy. Metodoloogia: universaalsed probleemid, "ühikideed", tsüklilisus, testipõhisus. Kanooniliste "suurte mõtlejate rida" Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond. Autori intentsioon ehk kavatsus. Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid. Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud. Pidusöök: Ilupüüdluse (armastuse erinevad astm
teadvustamine on palju väärt . ,, Need ametlikud sõnad öeldi ja kirjutati Fred Jüssi kohta siis , kui ta sai Eesti Taassünni auhinna . Fred Jüssi nime ja raadiost tuntud hääle taga peitub karismaatiline isiksus , kellega suhtlemine võib olla raske , aga võib olla ka väga kerge . Ent kindlasti on see huvitav ja rikastav inimesele , kes temaga kokku puutub , sest Fred Jüssil on , mida jagada . Kui tihti looduses käite ? Vaimus elan seal kogu aeg , sest muidu ma ei kujuta oma elu üldse ette . Kas metsas käite enamasti üksinda ? Oleneb oludest . Mõnikord eelistan üksi käia , teinekord tahaks minna toreda kaaslasega. Aga kaaslaste puhul on tingimuseks kõigepealt see , et saan nad ise valida . Mitte nii , et keegi otsustab minuga kaasa tulla ja ongi siis minu kaaslane . Kas olete üksi metsas hirmu ka tundnud ? Mille ees ? Mõne metslooma , näiteks karuga kohtudes ? Oi , kuidas ma olen seda oodanud
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. Ludwig W
Peaminister on Helle Thorning- Schmidt, kes on riigi poliitiline juht. (Maailma riigid, 2001) Paljudel taanlastel on raske defineerida, mis on tüüpiliselt taanlaslik. Muidugi on mõned traditsioonid, mis on ainult Taaniga seotud. Nendest ongi alljärgnevalt juttu. Pea igas Taani linnas võib leida “Pølsevogn’i”, mis tähendab vorstikäru. See tähenab, et taanlased serveerivad traditsioonilisi taani hotdoge täiesti erinevatel kujudel. Taanlased on harjunud hotdogi kõrvale jooma shokolaadipiima. Kodustest toitudest on kõige populaarsem “smrrebrød”, mis on lahtine võileib koos lihapallidega. Samuti on väga populaarne 6 “hakkebøf”,mis kujutab endast burgerit, mida serveeritakse koos kartulite, kastme ja praetud sibulatega. Üldiselt toituvad taanlased väga tervislikult. Koolides pakutakse õpilastele toitu kolm korda päevas: hommiku,-lõuna-ja õhtusöök
kõiki inimesi, kes temalt nõu küsivad, et olles kõik võrdsed ja sõltumatud, ei tohi ükski kahjustada teise inimese elu, tervist, vabadust ega vara. Sest kõik inimesed on ühe Kõikvõimsa ja lõpmatult targa Looja meistriteosed, ühe suveräänse Isanda sulased, kes on saadetud siia maailma tema korraldusel ja tema asju ajama. Nad on tema omand [Property], kelle meistriteosed nad on, olles loodud elama niikauaks, kuni tema, ja mitte keegi teine, heaks arvab. Kuivõrd loomulikus koosluses elades me kasutame kõiki asju ühiselt ja meile on antud sarnased võimed, siis pole võimalik ette kujutada meie seas sellist allumissuhet,mis volitaksmeid üksteist hävitama, just nagu ühed meist oleksid loodud teistele kasutamiseks, nii nagu alamad olendid on loodud meie jaoks. Igaüks on kohustatud ennast alal hoidma ja mitte lõpetama oma elu tahtlikult, ning selsamal põhjusel peaks ta, juhul kui tema enda elu ei satu ohtu, hoidma nii palju kui võimalik alal kogu ülejäänud inimkonda
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,
Ei ole võimalik teada seda, mis on väär. Kõik, mida teatakse, on tõene. Kuid see tingimus ei ole piisav selleks, et S teaks, et p on tõene. Kõike, mis on tõene, kõik ju ei tea. 11. Selgitage filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi! Need on väga mitmekesised: ühed käsitlevad fakte, teised väärtusi; ühed puudutavad sõna, teised sümboleid. Neile pole võimalik vastata ei vaatluse, arvutluse, induktiivsete ega deduktiivsest meetodite abil. Negatiivne vabadus Sunni puudumine, vabadus millestki. Sund ja vabadus on vastandid, inimese vabadus peab võimaldama tal teha ka enda jaoks kahjulikke tegusid. N-vabaduse pooldajate eesmärgiks on autoriteedi kärpimine. Positiivne vabadus Toimimine endast lähtudes, vabadus millekski. P- vabadus viib üldiste tegevuse printsiipide põhjendamiseni, see omakorda poliitilise autoriteedi põhjendamiseni. Inimene, kes ei järgi üldisi mõistuslikke tegevusprintsiipe, ei ole vaba — seega on lubatud sund n.ö
vahenditest. Loomulikud seadused on muutumatud ja igavesed. Hobbes loetleb kakskümmend sellist seadust. Nimetame kuus esimest. Esimene loomulik seadus: iga inimene peab taotlema rahu ning säilitama seda; kui see aga ei õnnestu, siis kaitsma end sõjas kõigi võimalike vahenditega. Teine loomulik seadus: inimene peab loobuma õigusest asjadele sel määral, kuivõrd see on rahu ja enesekaitse huvides, ning rahulduma sellise vabadusega teiste suhtes, mida ta lubaks ka teistele iseenda suhtes. Kuni inimesed lubavad endale teha kõike, mida tahavad, ei lõpe sõda. Kolmas loomulik seadus (õiglusnõue): inimesed peavad järgima sõlmitud lepinguid. Seal, kus pole lepinguid, ei saa olla ka õiglust. Ebaõiglus on lepingu täitmata jätmine. Kõik, mis ei ole ebaõiglane, on õiglane. Et sõnad õiglus ja ebaõiglus omandaksid sisu, peab olema mingi
Euroopa ideede ajalugu Tarkust jagas Pärtel Piirimäe Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalse uurimismeetodi juhtfiguuriks oli Arthur Lovejoy teosega 'The Great Chain of Being'(1936). Selle lähenemise põhiteesideks on: · Ajalugu uurib inimest · Ideed on tsüklilised, puudub progress · Eksisteerivad universaalsed probleemid ning ajatud ideed · On olemas nn `idee-ühikud' (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivideks · Ajaloos on suurte mõtlejate kanooniline rida; uurida tuleb just nende teoseid · Autoreid endid pole vaja uurida: väidete tähendus selgub tekstist. Kontekstuaalse uurimismeetodi esindajateks on Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt). Nemad väidavad, et tekstuaalse meetodi puhul on välja jäetud kaks olulist aspekti: esiteks peame mõistma autori kavatsust, mitte üksnes, mida ta kirjutas, vaid
sügavamat. *Inimene on maailma kroon tänu oma kujutlusvõimele. Kujutlusvõime abil loome me fantaasiamaailma, mida isegi jumal ei suuda, sest kõik, mis jumal mõtleb, ta loob, ta ei saa fantaseerida(N: ta ei saa mõelda ringikujulist ruutu, inimene aga küll). 7. Kontstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia Hegel: ,,mina" vahendatuse protsessid. Marx: inimene on ühiskondlike suhete summa 20.saj saabub ,,subjekti surm" postmodernismis ja poststrukturalismis. See, mille kohta ma olen harjunud ütlema ,,mina", on katseliselt kokkusattunud narratiivid. Seda ,,mina" ei ole enam olemas. Kodus: Bibihhin, Maailm, I loeng Küsimused: Mis on maailm? Bibihhin, ,,Maailm" I loeng Mis on maailm tema arvates? *ei annagi lõplikku definitsiooni *Maailm on see tervik, millest moodustub inimese jaoks see, kus ta on. Lk 1693 Meeleolu seos maailmaga: *meeleolu kaudu tajume me seda tervikut. Meeleolu kaudu algab küsimus olemise üle. Filosoofia algab meeleoluga, mingisuguse tundega. (lk 1694)
küsimustele. 3. Valija käitub massides teisiti. Massipsühholoogia. 15. Milles seisneb Schumpeteri demokraatiakontseptsioon? "Demokraatlik meetod on selline institutsionaalne koraaldus poliitiliste otsuste vastuvõtmiseks, mis teostab üldist hüve, lastes rahval endal otsustada küsimusi indiviidede valimise teel, kes peavad kokku tulema selleks, et tema tahet täita." 6. VABADUS 1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega! 1) Kuidas mõõta vabdust? 2) Mis on vabadus? 3) Mis on vabaduse piirajad? 4) Kes või mis on vabaduse subjekt? 2. Kuidas on vabadus poliitikafilosoofia probleemiks? Keskne küsimus on, et kui palju vabadust peab riik indiviidile andma? Mil määral on isikul võimalus ühiskonnas toimida, ilma et sellele tegevusele eelneks piiranguid või järgneks moraalset või legaalset hukkamõistu? 3. ,,Negatiivne vabadus" tähendab ...
Nimelt arvavad vaesed, et rikkad on petised, varimajandusega tegelejad, ebaausad jne ning rikaste arvates on vaeste seisukord põhjustatud nende eneste laiskusest, harimatusest, töötahte puudumisest jne. Tegelikule ei ole maailm sugugi nii must valge. Sotsioloogide uuringud on näidanud, et vaestest peredest väljakasvanud lapsed on omaks võtnud oma vanemate mõttemaailma, neil puudub piisav auahnus, eneseteostustahe, loomulikult ka majanduslikud ressursid. Rikkad seevastu on harjunud nö teisi jalge alla tallama, minnakse võidu peale välja, samuti on neil väga kõrge enesehinnang. Töökoha saamisel loevad nii mõneski kohas perekondlik päritolu (see on aga diskrimineerimine, inimõiguste rikkumine). Rikkurid ei tohiks vaestele ülalt alla vaadata, vaid pigem mõtlema välja võimalusi, kuidas aidata abivajajaid. Kaasaegses ühiskonnas on aga tihti nii, et leitakse, et igaüks on oma õnne sepp (liberaalne maailmavaade) ning keegi ei soovi uppujale õlekõrt ulatada.
Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte har
Tallinna Saksa Gümnaasium Homoabielude seadustamine Eestis Uurimistöö Koostajad: Henry Tõnnis 11b Karl-Kristjan Veskus 11a Juhendaja: Kaarel Rundu Tallinn 2011 The legalization of gay marriage in Estonia Author: Henry Tõnnis and Karl-Kristjan Veskus Summary The aim of this research is to get the opinion of Estonian youngsters, aged 14-21, about the legalization of gay marriages in Estonia. We chose this topic because it is on the media everywhere and we think that the opinion of young people is equal to the opinion of every other person. With our
Riigiõigus 12.09.2013 Madis Ernits Põhiseadus kaasas (võib olla kaasas ka arvestusel ja eksamil) Arvestusel 10 küsimust (2 akadeemilist tundi aega) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Põhiseaduse aluspõhimõtted III. Põhiõigused IV. Riigikorraldusõigus (kevadise semestri peamine teema) Sissejuhatus § 1. riigiõigus Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas. · Riigiõigus kui juriidiline distsipliin Uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Õigusharu on normikogu. Eesmärgiks õppida kohaldama seda õigust ühel kindlal juhul. Et lahendada ühte konkreetset kaasust. Juristi oskust mõõdetakse selle järgi, kui hea ta on võimeline lahendama tundmatut kaasust. · Riigiõigus kui avaliku õiguse juriidiline distsipliin. Jaguneb avalikuks ja eraõiguseks.Normi saab klassifitse
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Helen Rohtla VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS Lõputöö Juhendaja: LLM, Jaanus Konsa Tallinn 2013 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kinnitan, et antud töö koostamisel olen kõikide teiste autorite seisukohtadele, probleemi- püstitustele, kogutud arvandmetele jmt viidanud. Autor Helen Rohtla Õppekava: Õigusteenistus Töö vastab kehtivatele nõuetele. Juhendaja Jaanus Konsa SISUKORD LÜHENDITE LOETELU..........................................................................................................4 LÜHIKOKKUVÕTE.................................................................................................................5 SISSEJUHATUS.......................................................................................................
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajalool on kaks traditsioonilist suunda või meetodit, kaks kõike mõjukamat koolkonda. Neid eristab see, et nende lähenemisnurk ideedeajaloole (metodoloogilises mõttes) oli erinev. Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy ja tema koolkons) Tekstuaalne meetod tekkis kõigepealt ja seda võib lugeda ideedeajaloo kui distsipliini alguspunktiks. Selle meetodi loomise juures mängis olulist rolli A.Lovejoy (19. saj). Lovejoy väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad põhimõtteliselt samu universaalseid probleeme. Ideed on tsüklilised, st samad ideed käivad ringi ratast ja tulevad välja uues ajaloolises situatsioonis. Uued teooriad tekivad vaid vanade "ühikideede" ümberkombineerimisel.'ühikideede' uurimiseks peab lugema teksti ja see on piisav kõik, mis on mõtlejate ideede kohta võimalik teada saada on lei
Kui see on tehtud, tuleb muidugi vastata küsimusele, kuidas neid eesmärke saavutada. Viimane küsimus võib nõuda asjassepuutuvate valdkondade sügavamat tundmist, mis teeb vajalikuks ekspertnõustamise. Kuid väide, et on olemas ka niisugused eksperdid, kes on pädevamad kui inimesed ise kindlaks määrama, mida neil üldse tuleks oma elus soovida ja milliseid eesmärke seada, läheb ilmselt hoopis kaugemale, kui meie tänapäeval oleme valmis õigustatud poliitilise ekspertnõustamisena tunnustama. (Loomulikult on eesmärgiseadmise ja vahenditemääratlemise vahekord reaalses poliitikas märksa komplitseeritum kui antud skeemist välja paistab). Laeva võrdpilt modelleerib ühiskonda vastandlikult sellele ühiskonnamudelile, mille Platon esitas müüdi kujul dialoogis “Protagoras” ning mis oli kõne all sofistide teemas (4. loeng). Protagoras põhjendas viimases seda, et suutlikkus poliitikas osaleda kujutab endast üldist kompetentsi, eeldused milleks on kõigil inimestel
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem
Kõik on tõlgendus ja see sõlbtub rakendusest. Inimene haarabki maailma tõlgenduste kaudu. Inimene võib maailma muuta ja moonutada, teisiti tõlgendada. Inimestes on tendents öelda seda, mis on kasulik või mis vähemasti tundub õige. Usk Jumalasse andis inimesele kindlustunde, lohutuse. Ent nüüd see osa, mis oli reserveeritud Jumalale, vabaneb inimesele. Inimene saab lõpuks ise olla universumi kangelane. Kuna enne oli mass harjunud Jumala tõega, siis nüüd tekib küsimus, kelle tõe poole pöörduda, kelle tõde jääb peale. Suur osa inimesi ei taha midagi määrata, vaid tahavad, et seda tehtaks nende eest. Üliinimene (übermensch) on aga see, kel on kõige rohkem loomujõudu ja tahet ellu viia oma vaadet. Übermensch hakkab looma enda tegelikkust ning seda, mis on väärtuslik. Pärast Jumala surma kerkib esile tugevama õigus e olelusvõitlus. Inimeses hakkab tööle vajadus kuuletuda sellised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
