Inimese tervis sõltub tema eluviisist. Ma olen selle väitega täiesti nõus, aga ei tohi ka unustada, inimene ei saa oma elu ise valida. Kui tal on võimalus tervena sündida ja elada, siis tal tuleb seda ka teha. Kui see võimalus puudub, tuleb hakkama saada vastavalt võimalustele. Kui me oleme väiksed, hoolitsesid vanemad meie eest. Juba siis saame me õppida, kuidas elada tervislikult. Heas perekonnas ongi vanemad need, kes seletavad, millised toidud on tervislikud ning valmistavad lastele neid sööke. Vanemad räägivad ka sportimisest ja valivad sageli laste välja parimad trennid, kus need käia saaksid. Kui ei ole võimalus käis trennis, võib perega koos jalutamas või matkamas käia. Ma usun, et kõik need lapsed, kes on isa ja emaga palju jalutanud, teevad seda hiljem iseseisvalt oma sõpradega. Liikuv eluviis on tervislik ja see on ka keskkonnale kasulik, sest ei saasta keskkonda. Lapsepõlves me ei saa sellest aru, et me omandame need harjumused, mida me hiljem kogu
- MEESTE TERVIS Referaat - - Pärnu 2011 SISUKORD 1. Meeste tervis: suurimad ohud........................................................................................3 1.1. Südame- ja veresoonkonna haigused......................................................................3 1.2. Kasvajalised haigused.............................................................................................3 1.3. Traumad ja vigastused............................................................................................4 1.4. Insult.......................................................................................................................4 1.5. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK)........................................................5 1.6. II tüüpi diabeet........................................................................................................5 2. suitsetamine.............................
Narva Vanalinna Riigikool Referaat ,,Tervislik eluviis" Evelina Säkk 9.a klass 2009 aasta Sisukord 1. Toitumine lk.3 2. Söö hästi, siis tunned end hästi lk.3 3. Nõuanded tervislikuks toitumiseks lk.4 1 4. Ärge maiustage liiga tihti lk.4 5. Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine makro ning mikroelemente lk.45 6. Kui tarbite alkohooli, siis ainult mõõdukalt lk.5 7. Suitsetamine lk.56 8. Kokkuvõte lk.6 9. Kasutatud kirjandus lk.6 Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumine. Toitumine · Süsivesikud peavad andma 5565 % vajalikust energiast. Leiduvad
huvitanud, kuidas noored toituvad ja mida nad üldse tervislikust eluviisist arvavad. Mina isiklikult ei vaata eriti, mida söön. Samas olen teadlik, mida teeb rämpstoit ja igasugused energia joogid tervisele. Arvan, et iga tervislikke eluviise pooldav inimene peaks kindlasti tegema vähemalt kaks korda nädalas trenni, see teeb head kehalisele liikumisele ja enesetundele. Ise proovin ka võimaluse korral ikka liikuda nii palju kui saab jala. Toitumisharjumused ja tervislik eluviis on igale inimesele väga kasulik. 6. ANALÜÜS 8 Uurimuses selgus, et 15-16 aastased õpilased on üsna teadlikud tervislikust toitumisest ja tegelevad üsna aktiivselt spordiga. Samas 95% küsitletutest sõi rämpstoitu, mis on päris suur protsent, aga ei olnud ka ühtegi õpilast, kes sööks rämpstoitu tihedamini kui kord nädalas.
Järeldus • Isiklikult kasutasin FitLapi programmi kus oli minu mõõtude põhjal välja arvutatud kcal , milleks oli keskmiselt 1350-1550kcal päevas. • Enesetunne oli koguaeg väga hea .Kehakaal langes stabiilseslt ja kokku sai kaotatud nädalaga 1,5 kg ja kehalt ka 8 cm . • Kaal lõpus 64,5. Kokkuvõte • Kui inimene vaatab üle oma toidulaua , proovib liikuda võimalikult palju ,ning puhkab piisavalt ,ei ole ka ohtu ,et tema tervis teda alt veab . • Pärilikest ja viiruslikest haigustest siinkohal ei räägi. • Minule kujunes esimene nädal proovimist üsna kergelt ,kuid olles selle sees võin öelda ,et vahepeal kimbutab ka laiskus ja motivatsioonikriis. • Soovitan olla enda suhtes lugupidavam ja järjekindel , vaid siis näete tulemusi. • Kogu selle katsetuse ja uurimise käigus ,panin mina tähele ,et
Suitsetamise, alkoholi ja narkootikumide negatiivset mõju organismile. 1. TERVISLIK ELUVIIS 1.1.Füüsiline tegevus Regulaarne liikumine ei ole mitte ainult kasulik, vaid lausa vajalik. Inimene peaks päevas liikuma vähemalt 30 minutit. See aeg, mis kulutatakse liikumisele aitab ennetada hilisemaid terviseprobleeme. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele. Treenima peaks vähemalt kolm korda nädalas ning sobiva koormusega. Südamele on kasulik, kui liikuda või sportidad kogu treeningu vältel mõõduka intensiivsusega, mis on 6070% maksimaalsest pulsisagedusest. Treeningu lõppedes peaks treeningueelne pulsisagedus taastuma kuni 10 minuti jooksul. Kehaline võimekus ehk fitness on oluline komonent peale kehalise hariduse ja spordi ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus, jõud, tasakaal, osavus, vastupidavus, kiirus, tasakaal.
banaanid, õunad, kiivid, mesi, kuivatatud puuvilju, puuviljamahl, puuviljasiirup, spordijoogid, teraviljatooted. 1-2 päeva enne võistlusi peab toit olema süsivesikuterikas. Kehalisel pingutusel vähemalt 90 minutit, tõstab sportlikku sooritusvõimet, kui manustada süsivesikuid enne võistlusi 1- 4 tundi. Enne trenni ei tohiks manustada 15- 60 minutit kergesti imenduvaid süsivesikuid. Pingutusel, mis kestab üle kahe tunni, viib kehalise töövõime tõusule, kui tarbida veidi enne koormuse algust või koormuse ajal süsivesikuid. · Kiudained--aedvili, kaer, oder, must rukkileib, täisterasai, sepik, tanud, täisterahelbed Kiudained seovad vett, aitavad vältida kõhukinnisust, samuti ka kõhulahtisust, soodustavad kolesterooli väljumist organismist, tekitavad täiskõhu tunde. Kiudainete sisaldus sportlase toidus peaks olema 25-30 grammi päevas. Kiudained leiduvad kuivatatud aprikoosides, hernestes, ploomides, viigimarjades.
organismis häireid toitainete omandamisel, mille käigus hakkab kogu keha talle mitte nähtud skeemi järgi töötamast. · Kiirtoidu tarbimisel moodustab organism hulk ebavajalikke moodustisi ehk liited, mis kuhjuvad veresoonte seintel, takistades vere normaalset tsirkuleerimist. · Et tervislikult toituda, on tähtis süüa võimalikult vähe organismi saastavaid aineid, süüa mõõdukalt ( vastavalt energia kulutamisele) ja kindlasti liikuda. [1:62-63] 4.2 Mida noored valesti teevad? Noorte inimeste arusaam tervislikust toitumisest osutab pahatihti valeks, sest nad ei mõtesta seda kõike, mis sellega kaasneb. Noored söövad kõike mida nad tahavad, millal tahetakse ja kui palju tahetakse. Inimesed liialdavad toiduga seni, kui jõuab kätte aeg, kui miski hakkab välimuse juures häirima olgu selleks liigne kaal, nähtav lõualott või voldid kõhul.
- lapsed kõrvaltänavas asuvasse kooli jalgsi ei lähe, selleks on auto või takso. Väheliikuv eluviis põhjustab organismis muutusi, mille iseloom sõltub organismi kohanemisest liikumisvaegusele. Liikumisvaegus mõjub kõigile elunditele ja kudedele, nii noortel kui täiskasvanuil. Noortel on liikumisaktiivsuse pideva vähenemise tulemuseks tervise nõrgenemine, sagenevad külmetushaigused, väheneb organismi kehaline töövõime, nõrgenevad südame ja vereringe töö, muutuvad vereomadused, väheneb lihasjõu areng. Täiskasvanuil lisanduvad mitmed haigused, mida tänapäeval tsivilisatsioonihaigustena tuntakse. Jalak, E. (2007). ,,Liikumisharrastuse olulisus ja vajalikkus". Liikumine ja sport. Tervisesport on inimese elus väga tähtsal kohal. Regulaarselt sportides me tõstame oma füüsilist võimekus, oleme tervemad ning energilisemad. Regulaarne
C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium Siret Käo 11c klass Ebatervisliku toitumise põhjused ja tagajärjed Referaat Juhendaja õpetaja Erika Rummel Viljandi 2008 Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 1. TOITUMISEST ÜLDISELT........................................................................................4 2. EBATERVISLIK TOITUMINE................................................................................... 6 2.1 Põhjused.................................................................................................................................................
tervist ja pikendab eluiga. Regulaarne liikumine ei ole mitte ainult kasulik, vaid lausa vajalik. Inimene peaks päevas liikuma vähemalt 30 minutit. See aeg, mis kulutatakse liikumisele aitab ennetada hilisemaid terviseproblee me. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele. Treenima peaks vähemalt kolm korda nädalas ning sobiva koormusega. Südamele on kasulik, kui liikuda või sportidad kogu treeningu vältel mõõduka intensiivsuseg a, mis on 6070% maksimaalsest pulsisageduses t. Treeningu lõppedes peaks treeningueelne pulsisagedus taastuma kuni 10 minuti jooksul. Kehaline võimekus ehk fitness on oluline komonent peale kehalise hariduse ja spordi ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus, jõud, tasakaal, osavus, vastupidavus, kiirus, tasakaal.
kokkuvõte haldusüksuse või piirkonna prioriteetsetest tervise- ja heaolunäitajatest ning peamistest tervisemõjuritest. Tervise- ja heaoluprofiili koostaja uuendab terviseja heaoluprofiili vähemalt kord nelja aasta jooksul. Maakondlikud tervise-ja heaoluprofiilid on kättesaadavad Terviseinfo veebilehe 3. TAI toitumispõhimõtted ja liikumispõhoimõtted TAI liikumispüramiid: Iga päev tuleb vähemalt 30 minutit liikuda. Liikumise 4 põhimõtet: nii lapse kui täiskasvanu kehalises aktiivsuses on igapäevane liikumine! See on liikumine kooli, tööle, trenni. Liikumine vahetundides ja tööl puhkepauside ajal. Liikumine kodus majapidamis- või aiatöid tehes. Igapäevast liikumist ei ole kunagi liiga palju. on südame treening ehk kõik see mis tõstab pulssi, paneb natuke hingeldama ja higistama
normaalseks elutegevuseks, kuid nende ühendite sünteesivõimelt on organismirühmad küllaltki erinevad. Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga. Kuigi vitamiine on vaja väga väikestes kogustes- toiduhulgast vaid umbes 0,001%, kindlustavad nad kõigi kudede ja rakkude elutegevuse, organismi kasvamise ja arenemise, vastupanuvõime haigustele, ainevahetuse häireteta kulgemise, sigimise ja rakkude uuenemise. Vitamiinid ei asenda kunagi toitu, kuigi me saame neid peamiselt toiduga. Igas toiduaines on mingeid vitamiine, kokku on neid ligikaudu 20, koos teisendite ja vitamiinitaoliste ainetega üle 30. Tutvustan paari tuntuimat ja meie elutegevuseks vajalikemaid vitamiine. 1. Vitamiin A - Nägemise kindlustamise kõrval hoiab vitamiin
söömist. 1.3.4. Vitamiinid Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks, kuid nende ühendite sünteesivõimelt on organismirühmad küllaltki erinevad. Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga. Kuigi vitamiine on vaja väga väikestes kogustes- toiduhulgast vaid umbes 0,001%, kindlustavad nad kõigi kudede ja rakkude elutegevuse, organismi kasvamise ja arenemise, vastupanuvõime haigustele, ainevahetuse häireteta kulgemise, sigimise ja rakkude uuenemise. Vitamiinid ei asenda kunagi toitu, kuigi me saame neid peamiselt toiduga. Igas toiduaines on mingeid vitamiine, kokku on neid ligikaudu 20, koos teisendite ja vitamiinitaoliste ainetega üle 30. Tutvustan paari tuntuimat ja meie elutegevuseks vajalikemaid vitamiine. 1. Vitamiin A- Nägemise kindlustamise kõrval hoiab vitamiin A tervetena naha ja limaskestad, stimuleerib kasvu, aitab vältida nakkushaigusi ja suurendab
Kui rääkida tervislikust toitumisest, siis tuleks mainida ka ebatervisliku toitumise tagajärgedest. Väärtoitumise all mõeldakse alatoitumist ning ületoitumist. Toitumisest tingitud haiguses on kõigile tuntud hambakaaries ning erinevad toiduallergiad ja toidutalumatus. 2.1 Ülekaalulisus ja rasvumine Ülekaalulisus on muutunud probleemiks juba koolieelikutel ning noorema kooliea õpilaste hulgas. Selle põhjuseks on eelkõige elustiil lapsi sõidutatakse lasteaeda ja kooli autoga ning aktiivne liikumine värskes õhus on asendunud toas teleri ja arvuti ees istumisega. Varasematest rohkem joovad lapsed magusaid karastusjooke ning söövad maiustusi. Kiirtoidukohad ahvatlevad sööma rohke rasvasisaldusega rämpstoitu.( Raukas, Uibo, Raal:2006:164) Lapsed söövad rohkem rasva kui on soovitav. Kuigi rasvad ja õlid on vajalikud toidu komponendid kuna nad on: · väga efektiivsed olulise energiaga varustajad · osa rakumembraani struktuurist igas keha rakus
See on üks olulisemaid tegevusi, mis on võimalik teha, et lisada aastaid elule ja elu aastatele. Mida tähendab olla vormis? Kõige lihtsam on vastata niimoodi: me suudame käia treppidest hingeldamata, me mahume vabalt oma eelmise aasta suveriietesse, suudame töötada efektiivselt terve päeva ja magame rahulikult kogu öö. Ühiskonna areng on muutnud oluliselt inimese eluviisi. Võimalused aktiivseks füüsiliseks tegevuseks vähenevad pidevalt: kõndimise asemel me sõidame autoga ning isegi kodus pole vaja end eriti liigutada - erinevate pultide arv suureneb pidevalt. Üha omasemaks saab SDT sündroom: sussid-diivan-televiisor. Juba aastaid on terviseuurijad tõestanud, et inaktiivsetel inimestel on enam terviseprobleeme kui kehaliselt aktiivsetel. Organismis valitseb seadus: kõik, mis liigub, see kasvab, kõik, mis püsib kasutamatult, see degradeerub. Liikumisvaeguse mõjul tekivad taandarenduslikud muutused kasutamata jäänud lihaskoes
organism sunnib meid rohkem sööma (15). 2.2 Toidupüramiidi põhimõtted Toidupüramiid (vt joonis 1) näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Joonis on jaotatud toidugruppide kaupa korrusteks ning mida laiem on korrus, seda rohkem peaks konkreetsest toidugrupist toite tarbima. Iga toiduaine portsjoni hulk lähtub konkreetse inimese energiavajadusest (1: 30). Toidupüramiidi aluseks on liikumine, kusjuures igal täiskasvanul soovitatakse liikuda iga päev vähemalt 30 minutit. Esimene korrus koosneb teraviljasaadustest ning kartulist, teine aga puu-ja köögiviljadest ning marjadest. Toidupüramiidi kolmanda korruse moodustavad piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna. Nii piima- kui ka lihatooteid võiks päevas süüa 23 portsjonit. Neljanda korruse moodustavad lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned. Püramiidi tipus asetsevad mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ning mahlajoogid
2) loob edaspidiseks soovi ning aitab niiviisi säilitada motivatsiooni liikuda; 3) paraneb ainevahetus ning õige tempoga liikumine vähendab/reguleerib kehakaalu; 4) paraneb liigeste/lihaste tundlikkus; 5) alaneb vererõhk ja väheneb diabeedirisk. Suur osa liikumise alustajaid teab liikumise kasulikku mõju ja peab selle saavutamist vajalikuks, kuid sellele vaatamata jätavad paljud treeningud pooleli, enne kui ilmnevad kasulikud toimed või tekib tõeline liikumisharjumus. Me võime liikuda erinevatel põhjustel ja eri moodi. Osa inimesi harrastab liikumist selleks, et parandada oma sporditulemusi, osa tervise pärast. Mõnele annab liikumine võimaluse teha midagi kasulikku, näiteks käia jala poes või tööl, koristada õues lund. Vahest võiksid inimesed liikuda ainult seepärast, et saada head enesetunnet, uusi elamusi ja põnevust. Kõik me teame,et ilma aktiivse ja regulaarse liikumiseta väsime rutem nii tavatoimingutes kui ka tööd tehes
- mida ühiskond mõtleb tervisest ja kuidas sellesse panustatakse. - Erinev panus vastavalt sotsiaalsele klassile - Vastavalt vanusele Tervisemõjurite ehk tervise determinantide all mõistetakse selliseid tegureid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremas või halvemas suunas. Salutogenees (Ladina k. Salus- tervis Geneesis- areng) - otsib ja uurib tervisemõjureid ning nende kujunemist. Patogenees- otsib ja uurib haiguste kulgemise seaduspära. TULEMUS VÕIB OLLA MITMETE TEGURITE KOOSMÕJUL. A. Antonovski Tervis kui tasakaaluseisund või pigem ebastabiilne pidevalt muutuv, aktiivne adaptatsiooniprotsess? Pigem ebastabiilne pidevalt muutuv adaptsiooniprotsess, kuna sotsiaalne füüsiline ning psühholoogiline tervis on pidevas muutumises. Kuna mittemiski ei ole staatiline. Ottawa harta (1986) esitab tervise tagamiseks kindlad eeltingimused: rahu, piisav
Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid (neid on üle 4000, mitukümmend neist soodustavad vähi teket) ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti, ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse - peaaegu kõikidesse elunditesse. Nikotiin C10H14N2 Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetaja siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning oksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Sõltuvust tekitavateks aineteks on tubakasuitsus nikotiini erinevad vormid. Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine
kahjustavate sümptomite ja infektsioonide kogum, mille põhjustajaks HIV-i viirus. Ehk teisisõnu on AIDS HIV-i viimane aste. Siis on inimese immuunsüsteem kaotanud vastupanuvõime ja kui AIDS-is olev inimene nakatub mingisse haigusesse, näiteks tuberkuloosi, siis ta võib enam mitte 4 paraneda. HIV on viirus, mis põhjustab AIDS-i ja mille vastu ei ole tõhusat ravi. HIV hävitab inimese immuunsüsteemi. Immuunsüsteem kaitseb meie keha haiguste vastu ja HIV-i tulemusena ei suuda organism enam muude nakkustega võidelda. Ühelt inimeselt teisele levib HIV, mitte AIDS. Inimesed võivad kanda HIV-i mitmeid aastaid, ilma, et nad haigeks jääksid. Inimest, kellel on testimisega leitud HIV-i antikehad, nimetatakse HIV-positiivseks. Inimest, kellel ei ole leitud HIV-i antikehasid, nimetatakse HIV-negatiivseks. HIV elab kõikides inimese kehavedelikes, aga levib ainult vere,
Liikumine ja tervis Tänapäeval me just nagu ei vajagi ellujäämiseks kehalist aktiivsust. Tänane inimene sõidab punktist A punkti B autoga, olgugi et vahemaa võib olla vaid mõnisada meetrit. Poode külastades valime trepist liikumise asemel mugavama vahendi eskalaatori. Poes riiulite vahel liikudes valime mõnusaks äraolemiseks ning tööstressi maandamiseks toite, mis sageli on rasva ja suhkrurohked. Lisaks ehk pudel kerget veinigi. Pärast "vaimselt ja füüsiliselt väsitavat " poeskäiku võime kodus rahumeelselt diivanile pikali visata ja nautida kokkuostetud delikatesse, valides televiisorist meelepäraseid telesaateid
Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks võimalust: piirata toiduenergia tarbimist, s.t. söödava toidu kalorsust või suurendada organismi energiakulu, s.o. tõsta kehalist aktiivsust. Kõige otstarbekam on need kaks moodust ühendada. Toidu kalorsuse järkjärguline vähendamine organismi tegeliku vajaduseni võimaldab suhteliselt hõlpsasti kaalus maha võtta. Esialgu nõuab see muidugi tahtepingutu
Cola, limonaadid ja alkohol. Liiga vähe saadakse toidust kiudaineid, vitamiine ja mineraale. Tervisliku toitumise 7 põhireeglit: 1. Toit peab olema mitmekülgne 2. Toit ei tohi tekitada ülekaalu 3. Vältida liigset rasva ja kolesteriini 4. Toidus enam kiudaineid 5. Vähendada suhkru kogust toidus 6. Tarbida vähem keedusoola (sööme päevas 12 - 25g, vaja oleks vaid 6 g) 7. Tarbida vähem alkoholi Toitumine oleneb kulutatud kaloritest. Õige toitumine tagab kõrge sportliku töövõime ja kiire koormusjärgse taastumise. Toiduenergia ja energiakulu peavad tasakaalus olema, et kehakaalu normis hoida. Peale kalorite hulga tuleb ka jälgida, millest toit koosneb. Igal ainel oma tähtsus ja erinevaid aineid tuleb manustada nii, et need oleksid tasakaalus. Süsivesikud ja rasvad on energiaallikad, valgud on organismi nn ehitusmaterjaliks, vitamiinid, mineraalid, ja mikroelemendid mõjutavad meie ainevahetust, vedelik transpordib aineid organismis ja omab
tatart või seesamiseemneid. Insuliini pärsitud produktsioon põhjustab hüpoglükeemiat, veresuhkru vähenemist pärast söömist ja viib vähem tõhusa ainevahetuseni. Kaalukadu soodustavad tofu, mereannid, piimatooted, rohelised aedviljad. (171-173) AB-tüüp on terava ja tundliku A-tüübi ning tasakaalustatuma ja keskendunuma B-tüübi sulam. Tulemuseks on vaimne, mõnevõrra kihiline natuur, mis püüab innukalt haarata kõiki eluaspekte, tagajärgedele mõtlemata. AB-tüübi immuunsüsteem on parim sõber peaaegu igale viirusele ja haigusele siin planeedil. (202) 11 6. KASUTATUD KIRJANDUS Cousin, Pierre Jean 2007. Toit kui ravim. Luigela, Aive 2008. Targalt toitudes terveks Zilmer, Mihkel 2004. Normaalne söömine Cooper, Jay; Lance, Kathryn 2002. Kehakood http://www.toitumine.ee/10-soovitust-tervislikuks-toitumiseks 12
Oluline on toidu vaheldus, et organism saaks kõiki vajalikke toitaineid. Täiesti vale on süüa krõpse ja hamburgereid. Liigsöömise tagajärjel aga tekib ülekaalulisus, mis omakorda kahjustab tervist. Suur kehakaal koormab organismi. Toit ei tohi olla liiga süsivesikuterikas, söögikorrad peavad olema regulaarsed. Toitumisel peab piirama ka liigse vee ja soola tarbimist. Kasulik on rohkesti süüa puu-ja juurvilja.. Liigse kehakaalu vähendamiseks on vaja sportida, liikuda värskes õhus. SPORT. Vaja on, et laps viibiks piisavalt värskes tolmuvabas õhus, hea on viibimine mere ääres. Tuleb hoiduda, et higistamise järgselt ei külmetaks, vajalikud on ilmale vastavad riided. Suvel on hea jalgrattasõit ning talvel suusatamine, uisutamine ja kelgutamine. HAIGUSTE ENNETAMINE. Oluline on, et vanemad teeksid lastele õigeaegselt kaitsesüste ohtlike nakkushaiguste vältimiseks. Hoolt peab kandma hammaste eest, neid regulaarselt peale
palju. Alati küll ei ole vead halvad, kuid siiski rakkudes tekkinud mutatsioonid ei ole meile normaalsed ning mõjutavad meie ainevahetust (Britannica). Lisaks on inimese ainevahetus peale vanuse mõjutatud muudest geneetilistest aspektidest, millest tulevad igasugused allergiad ning toitained, mida organism ei omasta, inimese aktiivususest ning ei saa kõrvale jätta ka mõtlemise olulisust. On juba teada tuntud fakt, et inimene suudab ennast haigeks mõelda ning sellele ei pea isegi kuidagi kaasa aitama. 4 Toitumise põhialused Rääkides baasist, siis see on see mida õpetatakse toitumisõpetuses. Inimene on oma hammaste ja soolestiku järgi segatoiduline loom. See tähendab, et inimese toidust peaks olema kuskil 20-30% loomse ning 70-80% taimse päritoluga (loengu konspekt). Kõige olulisem, milleks me toitu vajame on energia
Toitu terviseks Maailmas on palju rahvaid ja väga palju erinevaid toitumistavasid. Uuemal ajal on aga kunagised traditsioonilised toitumisviisid üha rohkem taandunud, asendudes järjest enam universaalse, arenenud riike iseloomustava toitumisviisiga, mida on nimetatud ka toidusedeli ,,läänestumiseks". Mitmed uurijad on toitumisviisi ,,läänestumist" otseselt seostanud üha massilisema haigestumisega varem suhteliselt harva esinenud tõbedesse, nagu näiteks südamehaigused, diabeet, vähk, reumatoidartriit, podagra ja mitmed teised. Küllap annab see märku tõsiasjast, et traditsiooniliste toitumistavade hülgamisega on ühtlasi toimunud ka eemaldumine tervislikust toitumisest. TERVISLIK TOIT Missugune on tervislik toit? Tuleb silmas pidada, et peale päeva jooksul söödud toidu koguse on tähtis tähelepanu pöörata ka toidu kvaliteedile tervislikum on tarbida mahetoitu ja täisteraviljast tooteid ning kõrgekvaliteedilist valku kvaliteetsete liha ja piimatoodete näo
Tervislik toitumine Mis see on? Teades nüüd mis on tervis, peaks selgeks tegema, mis täpselt on toitumine ning mis on tervislik toitumine. Et mõista, mis on toitumine peaks teadma, mis on toit. Mõiste ,,toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega ,,toit" hõimatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste ,,toit" alla ei kuulu: sööt, elusloomad, välja arvatud juhul kui need on ette valmistatud turule viimiseks inimtoiduna; taimed enne saagikoristust; ravimid; kosmeetikatootet; tubakas ja tubakatootet; narkootilised ja psühhotroopsed ained; jääkproduktid ja saasteained. Toitumine on järelikult kõige selle, mida loetakse toiduks, tarbimine. Meie organism vajab mitmekülgset toitumist eelkõige sell
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...............................................................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...............................................................................................
ilma suitsetamata. Miks vanemad ütlevad, et ära suitseta - nad teavad, milleni see viib. Noore jaoks on see vaid kauge tulevik ja vähetõenäoline fakt. Siiski võiks mõelda hoopis käesolevale hetkele - suitsuhais, mis jääb külge riietele ja juustele, mis tuleb suust ja kopsudest. Praegu muud ei juhtugi, aga seesama suits takistab rakkude normaalset elu, 12 aja jooksul jäävad nad haigeks ja tekibki vähk - haigus, mis hävitab järk-järgult teisedki rakud. Praegu ajab jooksmine suitsetavaid noorukeid hingeldama ja hambad lähevad tasapisi kollasemaks - sama juhtub ka veresoontega. Suitsetamisel tekkivad ühendid rikuvad veresoonte seinu, need kattuvad kollase kihiga, mis takistab vere normaalset voolamist, ükski kude ei saa piisavalt hapnikku ja hingeldab koos peremehega. (Ashes to Ashes: The History of Smoking and Health (1998) edited by S. Lock, L.A. Reynolds and E.M
· Vanus. Liikumisvajadus on lapse põhivajadus. Laste loomulik liikumisaktiivsus kasvab 3- 4 aasta vanuselt ja saavutab maksimumi nooremas koolieas. · Liikumisaparaadi arengukiirus ja arenguaste. Liigutuste põhikoordinatsioon areneb välja 7-ndaks eluaastaks. · Isiksuseomadused. Kehaline aktiivsuse mõjul väheneb laste neurootilisus ja suureneb nende eneseusk. · Krooniliste haiguste või puuete olemasolu. Liikumispuuetega lastele meeldib liikuda ja nad vajavad seda samavõrd kui terved. Nendele lastele lubatud-keelatud võimalused määrab raviarst. II Individuaalsed muudetavad tegurid · Kehamass ja rasvkoe hulk kehamassist. Kuni 7-aasta vanustel lastel esineb ülekaalu harva. · Teadmised kehalise aktiivsuse soodsast toimest. Eelkoolieas omandatakse baasteadmised liikumise kasulikust mõjust tervisele. · Suhtumine kehalisse aktiivsusesse ja rollimudelite olemasolu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
