50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sannndrrra
Õppematerjali autor
Selge on see, et haridus ei tee haritust. See on inimeses endas kinni millise harituse tasemega ta on. Mitte millise hariduse tasemega ta on. Lugemine, maailma nägemine ja jälgimine, mõtlemine, kuulmine ja palju muud sellist aitavad kõigele sellele kaasa. Aga kus kohast algab haritus ja millega seda mõõta? Kui palju võõrsõnu pead sa teadma, või kui mitmel alal pead oskama kaasa rääkida, et olla haritud ja intelligentne? Kui palju on vaja selleks, et mitte ühel hetkel ärgata ja märgata, et APPI! Ma olen jobu!
Karin Kaugeranna LÕ-12 Haridus ja haritus Essee Meie riigis alustab iga aasta mitu tuhat õpilast uut kooliteed, olgu see koht siis kas esimene klassi koolipink või ülikooli auditoorium. Viimase puhul on meil olemas omad visioonid, püstitatud eesmärgid, mille poole me püüdleme. Tõesti, koolis saame me omandada haridust kuid haritus näitab seda, kui suured mõtlejad me siiski oleme. Kui me suudame iseseisvalt otsustada, arutada ja omandatut efektiivselt ära kasutada, siis näitab see, kui kõrge on meie haritus
tänu oma teadmistele ja laiale silmaringile. Kuid mis on see, mis annab meile hariduse? Esimesed teadmised omandab laps juba varajases lapsepõlvast. Peamiselt õpib ta vaatlemise teel, kuid kindlasti ka oma kogemustest. Haridust hakkab ta saama siis, kui ta läheb kooli.Kuid lisaks õpitud teadmistele omandab laps koolis ka teisi oskusi- näiteks suhtlemist teistega, enda eest seismist, hakkama saamist võõrastes olukordades. Niisiis on kool see, mis annab meile hariduse. Kuid kas ta annab ka harituse? Koolis õpitud teadmised jäävad liiga ühekulgseteks. Ainevaldkond on küll lai, kuid õpitu on liiga teoreetiline, sageli puudub teadmistel praktiline väärtus. Ainult sellise teadmistepagasiga elus hakkama ei saa. Seepärast arvan ma, et kool meile haritust ei anna. Küll aga annab ta hariduse, mis tegelikult on harituse põhialuseks. Haritus väljendub kindlasti inimese mõttemaailmas. Viimane kujuneb aga välja
Eesti ühiskond ootab, et koolis kasvaksid targad, loovad, ettevõtlikud, ausad, sallivad, osalustahtelised ja vastutustundlikud noored.( TU teave) 17. Kuidas kujuneb haridusprotsessides inimese identiteet? • .HARIDUS KUI TEEKOND • ...HARIDUS KUI ENESELEIDMINE • ...HARIDUS KUI ENESELOOMINE • ...HARIDUS KUI ENESEÜLETAMINE • ...HARIDUS KUI VABANEMINE • ...HARIDUS KUI TÄISEALISUS 6 18. Avage kolm kuni viis hariduse määratlust. Milline on nende seos tänapäevaga?9. • Haridus kui inimese loomine harmooniliseks tervikuks - (humanism) Haridus tähendab arengu jooksul sammhaaval omandatud võimet olla oma arengu subjekt: inimesest saab nn iseenese teos. Humanistid rõhutasid inimese vaba tahet, valikuvabadust ning võimet eneseteostuseks hariduse abil. • Haridus kui inimese võimete ja suutmiste esiletoomine. - uushumanism, Sarnaselt
Haridus- kas vahend või eesmärk Selles kiiresti muutuvas maailmas, kus me elame, on vaja palju saavutada,et ei katkeks põlvkondade areng, et rahvus püsiks tugevana, et säiliksid väärtused ning inimesed käituksid kooskõlas ühiskonnas kehtestatud reeglitega. Kui inimesed on rahul ühiskonnaga, kus nad elavad, siis on nad suutelised olema iseseisvad ja vabad. Kõige selle eelduseks on haridus. Tänu sellele võivad inimesed õnnelikud olla. Aga kas haridus on tulemuse ideaalne kujutis ehk eesmärk või vahend, mille abil saavutame teise eesmärgi? Järk-järgult harivad inimesed ennast, et saavutada elus midagi märkimisväärset. Haridus on kui pikk protsess, see on elukestev sündmuste teke. Justkui Kafka "Protsess", millel lõppu ei näigi olevat. Mineviku tundmine ja tuleviku aimamine. Miks tehakse elus valesid otsuseid? Teadmised ilma oskusteta pole palju väärt. On vaja arusaamist. Inimene teeb ja oskab,
Melgem selle le.. meie koolides pivad tiskasvanud noored: ppurid, kelle jaoks ppimine ei ole phitegevus, kes on esmase hariduse omandanud ning prdunud hiljem koolis ppimise juurde tagasi pdlevad Tg-des ldharidust sotsialiseerumiseks vajalike teadmiste, oskuste ja mistmise htsust osalevad elukestvas ppimises kigis elu jooksul ette vetavates ppetegevustes, eesmrgiga parendada oma teadmisi, oskusi ja kompetentsi neis kujuneb eluharidus - haridus, millega kaasneb oskus tulla toime igapevases suhtlemises erinevates rollides, rajada perekond ja kodu, osaleda hiskonna- ja kultuurielus kujunemisele. Levinud vrarusaamu haridusest... Enamikul (vga paljudel) on vga kindel kujutlus, et haridus on see, mida antakse koolis, ppetund on petaja "t" mtmiseks sobiv hik, petajad petavad ainet (mitte pilasi), petajad annavad tundi ldharidus ongi kogu haridus hinded iseloomustavad pilast vi tema mingeid omadusi.
Pildid lapsest ja lapsepõlvest mõjutavad generatsioone, kooliharidust, mõtteviise, kogu kultuuri sisemist laadi, kuni ühel hetkel saab aeg täis. Lastel on õigus saada kasvatust ja haridust. See on täiskasvanutepõlvkonna enesestmõistetav ülesanne, et kõik, mis on üle aegade väärtuslikuks loetud, peab jätkuma laste kaudu. Vahendit kui toimimisviise selle väärtusliku jätkamiseks on mõistetud kui kasvatust. Hariduse seletuseks Eesti kultuuris on mõisted haridus ja kasvatus eristatavad, erinevalt inglise keelest, kus neid ei eristata. Kui kasvatus on niisugune protsess, mis mõjustab inimest väljastpoolt teda ennast, haridust aga protsessina, mis toimub inimeses eneses. Haridust on mõistetud kui kulgemist täiuslikuma ja väärikama inimsuse teostumise poole, mis on inimeseks sündinu õigusega talle võimalusena kaasa antud. Ent mitte kohe ja vabaks kasutamiseks. Haridus ilma vabaduseta jääb poolikuks ja vabadus
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool HARIDUS Referaat Koostas: Deivi Vasiljuk Mõdriku 2011 Haridus Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Hariduseks võidakse nimetada teadmiste omandamist mõnes spetsiifilises valdkonnas, aga ka eluks vajalike kogemuste omandamist laiemas tähenduses. See tähendab pigem üldist ning ühiskonna poolt suunatud sotsialiseerumise ja kultuuriga kohanemise protsessi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid