Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Essee Vilde Mäeküla piimamehe kohta (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Essee Vilde Mäeküla piimamehe kohta #1 Essee Vilde Mäeküla piimamehe kohta #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marili Kesküla Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
rtf

E. Vilde "Mäeküla piimamees"

E. Vilde "Mäeküla piimamees" Romaani tegevuse käivitas intriig Prillupi ja Kremeri vahel. Kremer tahtis Prillupi naist ning tegi Prillupiga tehingu.Ta annab Kremerile oma naist ning vastu saab mõisa. Romaani peategelased on Prillup, Mari, Kremer. Prillup tahab väga rikkaks ja tähtsaks meheks saada. Mari on Prillupi naine ja on üsna jonnakas ning isepäine. Kremer on üksik rikkur, kelle elu vajaks just noorust ja värskust, et vältida kibestumis tunde tekkimist. Tõnu Prillup on primitiivse hingeeluga "orangutaja", see tähendab seda, et Prillup on algeline inimene. Tema käitumine ja teod on väga rumalad. Ta ei teadnud, et tuleks hoolida abikaasast, tema hoolis vaid varast.Hiljem küll taipas, et armastus ja abikaasa on väärtused, mida tuleks hoida, kuid siis oli juba hilja. Kuna Prillup tahab rikkaks saada siis näeb ta Marit vaid vahendina selle saavutamisel. Prillupi traagika põhjuseks on

Kirjandus
thumbnail
1
doc

Eduard vilde"mäeküla piimamees"

Põhisõnumiks "Mäküla piimamehes" tundub mulle olevat see, et alatuste ja ahnusega saavutatu ei pruugi tegelikkuses pooltki nii hea olla kui unelmais. See, mida ihkad, ei ole kunagi see, mille sa lõpuks kätte saad. Tõnu sai hea äri asemel endale hoopis põhjakäiva, rahuliku südame asemele rahutu ning lisaks veel kohutavad süümepiinad. Häbitunne tekkis küll, kuid alles siis, kui tehing juba sõlmitud ning millegi muutmiseks juba liiga hilja. Püstitatud probleem võis tol ajal üsna aktuaalne olla.Abielud ei olnud pea kunagi armastusabielud ja nii oli ka naisest ja aust lihtne loobuda suurema sissetuleku nimel. Seda enam, et vaatamata teiste arvustamisele oli selge, et naabrimees oleks taolise pakkumise korral ise samamoodi talitanud. Teose peategelaseks oli Prillupi talus elav Tõnu, kes pärast oma naise Leenu surma viimase õe Mari endale naiseks ja oma lastele emaks võttis. Mari ei olnud pooltki nii töökas kui Leenu, oli hoopis isepäine ja taltsutamatu. Ta s

Kirjandus
thumbnail
2
pdf

Eduard Vilde - Mäeküla piimamees kokkuvõte

Mäeküla piimamees Eduard Vilde 1. Teose sisu lühikokkuvõte Ulrich von Kremer oli vana mõisomanik, kes igal hommikuk/päeval ümber oma valduste jalutas. Ühel päeval, oma ringkäiku tehes nägi ta maas lamavat naist, kes talle tuttav polnud. Natukese aja pärast jooksid naise juurde lapsed, kes teda Mariks hüüdsid

Kirjandus
thumbnail
4
doc

Ed.Vilde „Mäeküla piimamees“

Ed. Vilde ,,Mäeküla piimamees" Tööülesanded teose analüüsiks Väide Minu arvamus Vilde arvamus 1. Abielu on äritehing. Minu arvates saab abielu Abieluga üritati rikastuda ja toimuda kui kahe inimese õnnelikuks saada vahel on armastus. Kui rahaga.Prillupi ja Mari abielu abielluda selleks,et oli ka ilma armastuseta. rikastuda,siis see kaua ei kesta. 2

Kirjandus
thumbnail
38
docx

I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees”

I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees” 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest ja olemusest. Üksik mõisahärra von Kremer kohtub ühel päeval Mariga, kes on talupoeg Tõnu naine. Mari ei ole otseslt just Tõnu naine, kuna Mari õde, kes paar aastat tagasi suri, oli Tõnuga abielus ning nüüd aitab Mari Tõnul lapsi kasvatada. See tõttu teeb von Kremer Tõnule ahvatleva pakkumise. Ta lubab anda Tõnule oma piimaäri kui Tõnu annab vastu oma naise. Tõnu, kes on vaene talupoeg jääb kohe selle ideega nõusse, kuid probleemiks osutub Mari nõusse rääkimine. Mari on tükk aega vasttu sellele ideele, kuid lõpuks jääb nõusse. Hiljem kui tehing tehutd, siis Tõnu ikkagi kahetseb, et andis Mari piimaäri vastu. 2. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem Kas Mari vahetamine piimaäri vastu oli õige tegu? b) 2-3 kõrvalprobleemi. Peale tehi

Kirjandus
thumbnail
5
pptx

Eduard Vilde ja "Mäeküla piimamees"

Mäeküla piimamees Eduard Vilde (04.03.186526.12.1933) Eduard Vilde 04.03.186526.12.1933 § Sündis Pudiveres, ning oli mõisateenijate Click to edit Master text styles perekonnast.Kasvas üles Muuga mõisas. Second level Third level § Õppis Tallinna kreiskooli.

Kirjandus
thumbnail
1
docx

Eduard Vilde "Mäeküla piima mees"

3. Vägagi igavana; poissmees kes igapäev käib üksi jalutamas ühte ja sama rada. Toas jalutas muusika saatel või siis ilma lihtsalt edasi- tagasi. 4. ­ 5. Minu arust oli see tehing igati seaduse vastane, sest oma naist ikka kooskõlas minna ei saa. Arvan et see on igati rõve ja jube teguviis, mille tagajärjed head ei saa olema. 6. Päris mehe tallalune ka ei saa olla, aga truu peab olema. Päris mehe orjaks ka ei saa hakata. Vilde ei sundinud Marit takka, et ta mõisniku juures käima hakkaks. Tõnu käis peale, aga lõpliku otsuse sai Mari ise teha. 7. Mõnesmõttes küll, et perel paremini minema hakkaks, aga see ei ole ikka õige tegu. Aga samas kui ta poleks mõisis käima hakand oleksid nad sama rahulikku elu edasi saand elada nagu varem. 8. Tõnu hakkas alles liiga hilja Mari peale mõtlema, siis kui ta juba mõisa lepingut täitmas käis

Kirjandus
thumbnail
1
doc

E.Vilde "Mäeküla piimamees" Arvustus

teistest üle olemist ja ka teised piirkonna elanikud hoolisid väga oma positsioonist. Tõnu ju teadis, mida mõteldi, kui ta piimatalu ära võttis: ,,Va Prillupi-näss võtt Kuru ja piimad ää!" Kas eestlased ei hoolinud üksteisest, isegi nendest, kellega pidevalt läbi käidi? Enne raamatu lugemist oli mul ettekujutus, et pärast aastatepikkust rõhumist olid eestlased õppinud kokku hoidma ning põlgasid ühtselt sakslasi. Teose järgi aga polnud eestlastel mingit ühtsustunnet. Vilde on väga hästi hakkama saanud realistlikult kujutluslaadi esindamisega. Nii teose tegelased kui ka sündmustik pole midagi erakordset ega võimatut. Tõnu suutmatus oma tunnetes selgust saada lisas oluliselt tema isikupärale, mistõttu oli oluliselt lihtsam tunda ennast Tõnu biograafiat, mitte ilukirjanduslikku teost lugemas. Ka Mari kinnisus, omapäi tegutsemine ning leplikus võimaldavad temast mõelda kui endale tuttavast isikust. Kuigi tänapäeva ühiskonnas elades

Kirjandus



Lisainfo

Essee kirjeldab suhtumist raamatu peategelasse Marisse. Essee annab infot ka raamatu sisust.

Kommentaarid (1)

clara profiilipilt
clara: suht norm
00:04 28-05-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun