.........................................................................................................................................................7 TAIMESTIK............................................................................................................................................................ 8 LOOMASTIK...........................................................................................................................................................8 UKRAINA LOOMASTIK ON LIIGIVAENE. PÕHILISELT ON LEVINUD PISIIMETAJAD, ROOMAJAD JA URULOOMAD. PALJUD NEIST JÄÄVAD TALVEUNNE. PÕLINE LOOMASTIK ON HÄVITATUD: TARPANEID JA PIISONEID ENAM UKRAINAST EI LEIA. SEAL VÕIB SIISKI KOHATA HIRVI, KOPRAID JA NUGISEID. KA MITMESUGUSEID LINDE. NÄITEKS EURAASIA RAISAKOTKAS, STEPIKOTKAS JA HÕBEHAIGUR.....................................................................8 VEESTIK..........................................................................
UKRAINA ÜLDANDMED Asend Ukraina on riik Euraasias , Euroopas. Ukraina ja Eesti vahele jäävad Valgevene ja Läti. Nii Eestil, kui Ukrainal on ühine piir Venemaaga. Ukraina jääb Mustast merest põhja ja Ukraina kirdepiiri äärde jääb Aasovi meri. Ülejäänutest külgedest piirab Ukrainat maismaa. Suurus Ukraina pindala on 603 700 km2. Euroopas on Ukraina suuruselt viies riik. Ukrainast suuremad on Venemaa, Prantsusmaa, Türgi ja Hispaania. Ukraina on Eestist 13 korda suurem. Naaberriigid Ukrainal on 7 maismaanaabrit ja üks ülemere naaber. Ukraina idanaaber on Venemaa, põhjanaabrid on Valgevene ja Poola. Edelasse jäävad Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Moldova. Moldova on osaliselt Ukraina territooriumis sees. Teisel pool Musta merd on Ukraina vastas Türgi. LOODUS Pinnamood Ukraina on väikeste kõrgustikega tasane maa. Kõrgeimad mäed on Karpaadid riigi lääneosas. Ka kõrgeim mäetipp Goverla, mis on 2061 meetrit üle
Sõltumatute Riikide Ühenduse alusdokumendid on järgmised (kronoloogilises järjekorras): 1. SRÜ asutamise kokkulepe (vastu võetud 8. detsember 1991. a., Minskis); 2. Alma-Ata deklaratsioon. (vastu võetud 21. detsember 1991. a., Alma- Atas); 3. SRÜ põhikiri (vastu võetud 22. jaanuar 1993. a., Minskis); 4. Ühenduse riigipeade ja peaministrite Nõukogu menetlusreegleid reguleeriv määrustik (vastu võetud 16. mai 1996. a., Minskis). SRÜ asutamine otsustati Valgevene, Venemaa ja Ukraina poolt 1991. aasta detsembris asutamise kokkuleppega, milles ülalmainitud riigid nimetasid ennast 1922. aasta Liidulepingu allkirjastajateks-asutajateks ning ,,konstateerisid" NSV Liidu kui rahvusvahelise õiguse subjekti eksisteerimast lakkamist. Veidi hiljem ühinesid Alma-Ata deklaratsioonis nende kolme riigiga teised endise NSVL-i riigid. Seoses Sõltumatute Riikide Ühenduse õigussubjektsusega peab märkima, et vastavalt
Riigiteaduste Instituut MILLINE ON EESTI ENIMLOETUIMA ONLINE-MEEDIAVÄLJAANDE POSTIMEES.EE NÄGEMUS UKRAINA JA VENEMAA VAHELISTEST SUHETEST NING NENDEVAHELISEST SÕLTUMISEST KRIISI AJAL JA SELLE JÄRGSELT? Kvalitatiivsed uurimismeetodid (3EAP) Mariin Virolainen Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Metoodika......................................................................... 5 Tulemused........................................................................7
Ukraina kriis Ukraini kuulus enne Esimest maailmasõda Venemaa koosseisu, kuid 1917. Aastal peale Oktoobrirevolutsiooni kukutati bolsevikkude poolt Venemaa Ajutine Valitsus ning Ukraina rahvuslastel tekkis võimalus ennast vabaks kuulutada nii nad tegidki. Kuigi nad kuulutasid ennast iseseisvaks, pidi Ukraina siiski olema föderatsioonis ehk liitriik Venemaaga. Samal aastal nõudsid ka eestlased Venemaa Ajutise Valitsuse käest autonoomiat, mille nad ka said. Kuna NSVL oli tol hetkel nii nõrk siis oli see kõik võimalik, Venemaa kaotas väga suuri alasid. Kõik kestis kuni järgmise, Teise maailmasõjani, mil Saksamaa ja Venemaa lõid Molotovi Ribbentropi lepingu tulemusena kõik Euroopa poliitilised piirid sassi. Lepingul oli
Idapartnerlus ja Lõunamõõde ehk Lõunadimensioon. Kuna viimase aluseks on nn Barcelona protsess ning EL-i Vahemerepoliitika, siis leiavad ka need osispoliitikad käesolevas ainekursuses põhjalikumat käsitölemist. Kõikide nn komponentpoliitikate käsitlemisel vaadeldakse ühtlasi ka nende poliitikatega hõlmatud riike. Eriti suure mahu võtab ainekursusest enda alla Idapartnerluse poliitika, mille sihtriikideks on Vene Föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Moldova, Armeenia, Gruusia ja Aserbaidžaan. Nende riikide puhul antakse üliõpilastele edasi ka lühiandmed riigi kohta nagu elanike arv, territooriumi suurus, põhilised majandusharud, riigivalitsemise süsteem jne. Kui neid riiklikke kapasiteete võrrelda neile riikidele EL-i poolt antava konkreetse abiga, saab selgeks ka EL-i naabruspoliitika raames antava abi tõhusus või ebapiisavus. Mõistagi pöörab ainekursus neist riikidest enim tähelepanu Venemaale
NSV Liidu lagunemise põhjused Anastassia Beljajeva Tallinn 2013 Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu moodustamisele eelnesid mitmed koostöö etapid sotsialistlike nõukogude vabariikide vahel, kus kõrgemaks võimu organiks oli formaalselt Töörahva Saadikute Nõukogu, kuid tegelikku juhtimist teostas Kommunistlik Partei. · 1919. aasta 1. juunil allkirjastati dekreet Venemaa, Ukraina, Läti, Leedu, Valgevene ühinemiseks võitluses interventsiooni vastu. Moodustati ühine sõjaväeline juhtkond, ühinesid rahvamajanduse nõukogud, transport, rahanduse ja töörahvakomissariaadid. Nende juhtimine toimus ühisest Moskvas asuvast keskusest, mille moodustasid kõikide liidulepingu sõlmijate esindajad. · 19201921 a sõlmisid Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidzaani ühendav Taga-Kaukaasia SFNV sõjalis-majanduslikud
(linnu-, sea- või loomakasvatus) ning alustati suurfarmide rajamist. SURM: Stalini tervis hakkas halvenema pärast teist maailmasõda. Tal oli tugevast suitsetamisest tingitud ateroskleroos. 1953. aasta 2. märtsil diagnoositi tal ajuverejooks, mille oli põhjustanud kõrge vererõhk ja kõhuverejooks. Stalin suri 3 päeva hiljem 74 aasta vanuselt. HRUŠTŠOV Nimi: NIKITA SERGEJEVITŠ HRUŠTŠOV ( 1953-1964) Päritolu: Kurski kubermang, Ukraina Majandus: Majanduselus pööras Hruštšov rohkem tähelepanu kergetööstuse ja põllumajanduse arengule, andes rohkem otsustamisvabadust tootjatele. See tõi kaasa olukorra, kus rahva elatustase paranes. Majandusnäitajad kasvasid sedavõrd kiiresti, et Hruštšovi arvates pidi Nõukogude Liit üsna varsti jõudma olukorda, kus oleks võimalik alustada kommunistliku ühiskonna ülesehitamist. Seetõttu võetigi NLKP XXII kongressil vastu NLKP programm, mille kohaselt 1980.
Kõik kommentaarid