Essee: Maadeavastused (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Kellele olid maadeavastused kasulikud, kellele mitte?

Kellele olid maadeavastused kasulikud, kellele mitte? Hakkan arutlema, kellele olid maadeavastused kasulikud, mis neile kasulik oli ja kasu tõi ning kellele oli see hoopiski kahjulik ja mis neile selle juures kahjulik oli. Maadeavastus retked tõid eelkõige suurt kasu eurooplastele, kelle maailmapilt avardus. Nad avastasid otsetee Indiasse, tänu millele sai nüüd luksuskaupu ja vürtse euroopas odavamalt kätte ning kui enne oli tuntud kolm maailmajagu: Euroopa, Aasia ja Aafrika siis nüüd täienes see loetelu Ameerikaga, mida hakati kutsuma Uueks Maailmaks

Ajalugu

8

docx

Kordamisküsimused ajaloos. Keskaeg

Kordamisküsimused ajaloos. Keskaeg 1. Seleta mõisted: Manufaktuur- käsitöö ettevõte, kus töötasid palgatöölised. Tekkisid Euroopas alates hiliskeskajast Monarhia- valitsusvorm, kus riigi eesotsas on eluaegse võimuga ainuvalitseja Pank- asutus, mis kogub, hoiustab ja laenab välja suuri rahasummasid Intress- rahasumma, mida tuleb võlgnikul võlausaldajale laenamise eest tasuda Renesanss- hiliskeskajal Itaaliast alguse saanud murrang Euroopa vaimuelus ja kultuuris Humanism- ellusuhtumine, milles väärtustati inimest koos tema vooruste ja puudustega. Sultanaat- sultaniriik Karavell- hiliskeskajal levinud enamasti kolme mastiga purjekas, mis sobis pikkadeks meresõitudeks Konkistadoor- hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid XVI sajandil Ameerika vallutamisel Koloonia- väljaspool emamaad paiknev asundus või väljarändajate asutatud piirkond Uus Maailm- Ameerika Maiad- kõige tuntum kõrge kultuuriga rahvas Yucatani poolsaarel Inkad- Peruu piirkonnas

Keskaeg

3

doc

Suured maadeavastused

ning suurte geograafiaalaste teadmiste poolest. Portugal Portugali maadeavastuste organiseerijaks oli prints Henrique Meresõitja, kes asutas maailma esimese meresõidukooli. 14. sajandil ehitasid portugallased suhteliselt väikese, kuid merekindla laevatüübi, karavelli. Portugallaste huvipiirkonnad olid peamiselt Aafrika (arvasid leidvat sealt kulda), India ja Kaug-Ida, Ameerikas oli ainus Portugali valdus Brasiilia. Avastused: 1. H. Meresõitja algatusel avastasid Portugali meresõitjad Madeira ja Assoori saared, Roheneeme ja Roheneeme saared ja jõudsid Gambia ja Senegali jõe suudmeni. Need retked panid aluse Portugali mere- ja kolooniavõimule. 2. Suurte maadeavastuste ajastu algas B. Diazi jõudmisega hea Lootuse neemeni ning Inda meretee kindlakstegemisega. 3. Vasco da Gama pidi purustama India laevastiku ühel Inda retkel, kus eurooplased

Ajalugu

7

doc

Keskaja suured maadeavastajad

kolmele tütrele suure rahasumma, kuid see ei olnud selline tohutu varandus, millega ta oli hoobelnud. Ka soovis ta, et peale tema surma lastaks vabaks tema mongolist teener Pietro. 5 Kokkuvõte Maadeavastused mõjutasid oluliselt Euroopa kaubandust. Kuna uued kaubandusteed olid ookeaniäärsed, tõusid esile ookeaniäärsed sadamalinnad Sevilla, Lissabon, Antverpen ja Amsterdam. Itaalia kaubalinnad kaotasid oma tähtsuse. Maadeavastused panid aluse suurtele kolooniavallutustele. Paljud inimesed viidi Ameerikasse, paljudest said orjad. Kolooniavallutuste tulemusel toodi Ameerikast suuri rikkusi. Hispaanlased said teada, et põhja pool Mehhikos on palju kulda. Hispaania aadlik Hernan Cortes soovis seda ala vallutada. 1519 aastaks oli ta kogunud suure sõjaväe millega ta alustas sõjaretke Mehhikosse. Mehhikot piirates levis linnas nakkushaigus, sõdurid jäid nõrgaks ning hispaanlased vallutasid Mehhiko

Ajalugu

2

doc

Suured maade avastused

P+ Suured maadeavastuse. 1. Põhjused: 2. Uudishimu 3. Soov saada rikkusi 4. Tekkis vajadus idamaiste kaupade järele, kuid kaubateed olid türklaste ja araablaste käes, kes võtsid suurt vaheltkasu. 5. Oli vaja leida uus kaubatee Indiasse 6. Suured maadeavastused algasid Hispaaniast ja Portugalist sest: 7. Mõlemad olid mereriigid, mille elanikel olid pikaajalised meresõidu kogemused. 8. Avastusretkeks kõige sobilikum laevatüüp, karavell, arenes välja Portugalis. Selle laeva purjede ehitus oli selline, et sai sõita ka peaaegu vastutuult. 9. Lõppes reconquista ­ Pürenee ps. Tagasivallutamine araablaste käest. Selle tõttu jäid paljud väikeaadlikud sissetulekuta. 10. Portugallaste esimesed retked.

Ajalugu

4

doc

Suured Maadeavastused

Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Ave Altvälja 10 e klass Suured maadeavastused tõid suurt kasu eelkõige eurooplastele, kelle maailmapilt avardus ja kes said endale juurde uued kaubanduskeskused (Lissabon, Amsterdam). Levisid uued põllukultuurid nagu kartul, tomat, mais, kakao jm. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõi kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. Suurte maadeavastuste põhjused : · Idakaubanduse kriis: 15. saj. jooksul kadusid traditsioonilised kaubateed

Ajalugu

5

doc

Indiaanlased ja suured maadeavastused.

Nad tundsid ka uimastavaid aineid, näiteks olid Kagu Viiele Suguharule teada stimulaator kofeiin ja salitsüülhape (aspiriin). Suurtasandiku suguharud kasutasid astma vastu skungikapsa juurt ja kergemate haavade raviks raudrohtu, mis mõlemad on tõhusa ravitoimega. Samaanid (nagu valgete arstidki) olid siiski võimetud suurte Euroopa epideemiate vastu, nagu näiteks rõuged, mis vähendasid põliselanike arvu 1500. aasta 1,3 miljonit 400 000 inimeseni. Suured maadeavastused Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid uudishimu ja seiklusjanu  kullajanu ­ Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Eeldused:

Ajalugu

7

doc

MAADEAVASTUSED 15. – 18. SAJANDIL

võimalikuks ookeanisõidu. Araablastelt võeti üle kolmnurkne, nn ladina puri, mis võimaldas vastu tuult sõita. Kujunes uus laevatüüp karavell. AMEERIKA NIMESAAMISE LUGU Amerigo Vespucci töötas Itaalia suurperekonna Medici juures, kes saatis ta 1491. aastal tööle Hispaaniasse laevade varustamise alal. Seal kohtas ta Kolumbust. Aastatel 1497 ­ 1504 reisis ta ise mitmel korral üle Atlandi. Keegi ei tea täpselt, mitu reisi ta tegi, sest avastused olid väärtuslikud ja nende üksikasju hoiti saladuses. Kindel on, et ta purjetas piki Lõuna-Ameerika rannikut lõuna suunas, möödudes Amazonase suudmest. Nagu Kolumbuski, arvas ta algul, et uurib üht osa Aasiast. Edasi lõunasse sõites sai aga selgeks, et see maa ei ole Aasia. Aasta pärast Kolumbuse surma, 1507. aastal tegi kartograaf Martin Waldseemüller ettepaneku, et selle uue maa leidis Amerigo, kandku see nime Amerige või Ameerika. Nii ka jäi. MAADEAVASTUSED AUSTRAALIASSE 17

Ajalugu

Kommentaarid (0)