Essee Koolivägivald (1)

Sarnased õppematerjalid

1

rtf

Koolivägivald

Koolivägivald Koolikiusamine on väga aktuaalne teema. Kiusamist on nii vaimset kui ka füüsilist. Seda kõike esineb suurtes koolides kindlasti rohkem kui väikestes, sest väiksemates maapiirkonna koolides levivad jutud kiiremini, et kedagi kiusatakse ja probleemile leitakse kiiremini ka lahendus. Suurtes koolides on aga õpilasi nii palju, et võib märkamatuks jääda, kui kedagi kiusatakse. Lapsepõlves kogetud trauma võib jätta inimesele märgi kogu eluks. Olenemata, kas trauma on vaimne või füüsiline. Kuigi ma usun, et vaimne terror on märksa hullem, kuna sõnadega on võimalik väga valusalt haavata. Kui laps läheb kooli ja hakkab kaasõpilasi terroriseerima, näitab see, et tema kodus käitutakse nii, või et ta ei saa ennast mujal välja elada kui koolis. Selliste õpilastega peaks tegelema psühholoog ning neile peaks leidma teistsuguse võimaluse ennast väljendada, iseasi, kui vastuõtlikud nad abile on. Nende jaoks keda k

Suulise ja kirjaliku väljenduse õpetus

2

odt

Kooliprobleemid

Paljud inimesed on väitnud et nende lastel on probleeme koolis. Osad räägivad et kord neid kiusatakse või siis ei saada lihtsalt aru, mida õpetaja üritab õpetada. Kuigi koolis peab käima pole paljudel õpilastel viitsimist õppida, kuna neile ei seletata nii detailselt lahti teemat, mida nad peaksid õppima. Õpilastel on täitsa tavaliseks just see, et kui neil on veel käia koolis üks nädal ei viitsi, nad mitte midagi teha. Koolivägivald on hetkel väga levinud teema. Sellest kirjutavad erinevad ajalehed,ajakirjad kui ka tehakse erinevaid filme ja raamatuid. Mis on koolivägivald? Miks on vaja teisi kohelda halvasti? Koolivägivald on iga aastaga aina silmatorkavamale kohale kerkinud. Vägivallaks saab nimetada kiusamist, mõnitamist, alandamist ja peksmist. Tänapäeva lapsed kannavad koolis kaasas nuge, tikke ja isegi relvi. Kaklema minnakse väga tühjade asjade pärast ja kiusatakse nii füüsiliselt kui ka

Kirjandus

16

doc

Koolivägivald

Koolivägivald Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 2.0 Sissejuhatus....................................................................................................................3 3.0 Koolivägivald.................................................................................................................4 4.0 Kelle mure on koolivägivald?........................................................................................5 5.0 Kas koolivägivald on kuritegu?.....................................................................................7 6.0 Kokkuvõte......................................................................................................................8 7.0 Kasutatud kirjandus....................................................................................................... 9 8.0 Lisad ...............

Eesti keel

1

docx

Kooli Vägivald

Kooli vägivald Kooli vägivald on nii laialdane teema, et selle üle võib palju arutleda. Olen kindel, et selline probleem on paljudes koolides. Sageli on lihtsalt nöökimine, narrimine või juustest tirimine, mis kuuluvad iga koolipäeva sisse. Kuid samas on ka kõigel sellel, mis koolis toimub ka mingi muu põhjus. Nii tekivadki küsimused. Mis on koolivägivald? Kuidas koolivägivald tekib? Kuidas seda ära hoida või kuidas saaks aidata , et koolis vägivalda ei tekiks? Koolivägivald on minu arust õpilaste kiusamine nii vaimselt kui ka füüsiliselt.Põhiline vägivald toimub vahetunnis, jala taha panemine, lükkamine trepi peal ja koridoris, selja tagant löömine. Vaimselt noritakse, mõnitatakse pannakse igasuguseid inetuid hüüdnimesid. Kui klassis on laps, kes teistest erineb ja neile alla jääb ­ olgu jõult, tarkuselt,

Ühiskonnaõpetus

1

odt

Koolivägivald

Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või hoone hoovis toimuv vägivald. Kuna koolis õpib sageli palju väga erinevaid inimesi, siis on ka arusaam ja mõtteviis teistsugune. Koolivägivalda põhjustavad sageli inimesed keda ise on vägivaldselt koheldud kas koolis, lasteaias või hoopis kodus. Samas ka need lapsed kes tahavad ennast näidata ja populaarsust koguda, kuid nad ei ole võimelised seda õppimise või muude oskustega peale vägivalla saavutama. Koolivägivald võib olla näiteks õpilaste vaheline, õpetajate ja õpilaste vaheline või õpetajate vaheline. Koolivägivald väljendub tavaliselt õpilase kiusamisest. Tavaliselt kiusja teeb seda mis just pähe tuleb. Tihti sattuvad koolivägivalla ohvriks need kes on teistest erinevad kas füüsiliselt või psühholoogiselt nõrgemad, näiteks need kes kannavad prille või on paksemad. Samas on ka neid kes õppivad teistest paremini või siis halvemini

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Kaasaegsete noorte probleemid.

sai kahe või kolme, siis tema jaoks on see suur asi ja eriti kui seda ei saa järgi teha. Eriti ei julgeta sellest ka vanematele rääkida ja langetakse masendusse, ja see omakorda tekitab pidevalt stressi, mis on samuti halb tervisele. Osad õpilased tarvitavad ka antidepressante, mis võivad omakorda terviseprobleeme tekitada. Sellega on hädas suur osa õpilasi ja see on tõsine teema, millele peaksid lapsevanemad rohkem tähelepanu pöörama. Üks tõsine probleem koolides on koolivägivald. Koolis tihtipeale kiusatakse nõrgemaid ja väiksemaid lapsi. Lapsed ei julge sellest ka rääkida, sest nad arvavad, et neid kiusatakse veel rohkem. On ka lapsi, kes peavad teatud kambale igapäev oma raha andma, sest muidu antakse talle peksa. Koolivägivalla pärast pannakse koolidesse ka kaameraid üles, sest tahetakse ju teada, kes keda peksab, et saaks õpilase vastutusele võtta. Osad koolijuhid on öelnud, et nad ei pane kaameraid sellepärast, et õpilastel oleks

Ühiskonnaõpetus

3

doc

Koolivägivald

Koolivägivald Mida peetakse vägivallaks? Vägivald on jõu kasutamine kas füüsilise või vaimse vigastuse tekitamise eesmärgil ja vastu vägivalla ohvri tahtmist. ( allikas Vikipeedia ) Vägivald jaotub omakorda: füüsiliseks ( löömine, peksmine, togimine, vigastamine ); verbaalseks ( sõnadega ähvardamine, alandamine ); sotsiaalseks ( ignoreerimine, põlastamine, asjade peitmine, rikkumine, varastamine ); psühholoogiliseks ( manipuleerimine, kuulujuttude levitamine, jälitamine ). Koolivägivald saab alguse kodukeskkonnast ja ühiskonnast. Last mõjutavad suhted kodus. Kas ta peab võitlema tähelepanu ja armastuse eest või elab ta kodus, kus talle jagatakse piisavalt hellust ja hoolivust. Lastekaitse Liidu projekti " Ei vägivallale " raames viidi 2002a läbi uurimus, milles selgus, et õpilased olid kõige sagedamini kogenud eakaaslastepoolset korduvat kiusamist järgmisel moel: asjade är

Psühholoogia

2

doc

Koolivägivald

Koolivägivald Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste või õpetajate vastu. Seda esineb igas koolis suuremal või väiksemal määral. Tundub, et koolivägivald on kaasaegsele koolile omane. Koolivägivald on eesti koolides väga levinud probleem. Eriti jõhkralt käituvad oma kaaskondlastega just põhikooliõpilased. Selles eas noored püüavad kehtestada oma reegleid. Kui see aga ei õnnestu, siis võetakse käiku vägivald. Koolivägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt. Siia kuulub mõnitamine, norimine, solvamine, sõimamine, kiusamine. Aga ka asjade ära

Eesti keel

Kommentaarid (1)