Essee - Keskkonnaprobleemid Eestis (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Keskkonnaprobleemid eestlase elus

Keskkonnaprobleemid Eestis Keskonnaprobleemid on saanud üha aktuaalsemaks teemaks eestlaste elus. Enamus meist loodab, et selle probleemiga tegeleb keskkonnakaitse ja teised asjakohaste teadmistega inimesed. Tegelikult peaks iga eestlane mõtlema sellele, et mida ta ise saaks looduse heaks ära teha, sest teadupärast suured muutused saavadki alguse väikestest tähelepanekutest. Millised aga on Eesti peamised keskkonnaprobleemid ja kuidas saaks igaüks meist aidata? Puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks. Metsi ohustavad põllumaade laiendamine ja kontrollimatu igapäevase tarbepuidu raiumine. Kuid ka see on metsadele halb, kui sinna loopida prügi või muul viisil metsa reostada või kahjustada. Eestlastele on juba väga ammusest ajast olnud mets tähtis selle poolest, et seal on mõnus lõõgastuda ja tunda ennast looduse lähedal

Ühiskond

3

doc

Eesti keskkonna probleemid

põhjaveekihtide hüdrodünaamiline tasakaal rikutud, mille tulemusel on kuivanud joogiveekaevud maapiirkondade paljudes kaevudes. Fosforiit- ooboluskonglomeraat. Fosforiit on kollaka või hallika värvusega liivakas settekivim, mis koosneb kahest komponendist ­ kvarts ja biogeense päritoluga fosfaat. Eest fosforiit on tekkinud ligi 50 miljonit aastat tagasi kambriumi ajastu lõpul ja ordoviitsiumi alguses veekogudes settimise teel. Eestis leidub fosforiiti Põhja-Eestis Maardu, Toolse, Aseri ja Lääne- Kabala piirkonnas. Fosforiiti kasutatakse enamasti fosforväetiste toorainena. Praegusel hetkel Eestis fosforiiti ei kaevandata ja uusi kaevandusi ei ole hetkel võimalik kasutusele võtta mitmesuguste keskkonnaprobleemide tõttu. Tulevikus on kõige potentsiaalsem fosforiidi kaevanduskoht Toolse, mille katendis on ka muid maavarasid (aluriitne savi, glaukoniitliivakivi ja lubjakivi).

Keskkonnaõpetus

12

doc

Jäätmed Referaat

plastikust. Kui varem kasutati jäätmeid sageli energia saamiseks, siis tänapäeval kasvab prügi juurde tunduvalt kiiremini, kui seda likvideerida või millekski muuks kasulikuks muuta osatakse. Prügi veetakse spetsiaalselt selleks kohandatud paikadesse ­ prügilatesse (prügimägedele). Need tekitavad keskonna probleeme, sest jäätmete lagunemise japõletamise tõttu satub õhku reistavaid ja ebameeldiva lõhnaga gaase. Inimene on õppinud prügimäel tekkivaid gaase kasutama. Ka eestis on juba loodud prügilagaasil töötavaid katlamajad. Tulevikus sellise gaasi kasutamine kindlasti laieneb. Eestis tekib olmejäätmeid ühe inimese kohta aastas umbes 380kg, mõnes Euroopa riigis 311kg, aga Eurooma Liidu maades keskmiselt 505kg. Jäätmestatistika järgi tekkis 2000. aastal Eestis 11,6 miljonit tonni jäätmeid, millest 9,9 miljonit tonni tekkis põlevkivikompleksis. Jäätmete

Bioloogia

12

doc

Biojäätmed

paber, paberkleeplint ja tetrapakendid. Paberit valmistatakse puust, seega on see üldiselt taastuv loodusvara, kuid selle jaoks raiutakse niigi vähenevat metsa koguaeg maha ning loodus ei jõua nii kiiresti metsa juurde kasvatada. Ühest puust saab umbes 70 kg paberit. Selle valmistamine nõuab palju energiat ning selle kokkuhoidmine aitab säilitada metsa. Selle tõttu tuleb paberi kasutamisel olla säästlik- kasutada mõlemat paberi poolt ning kirjutada vihikud täis. Eestis töödeldakse ümber umbes 15 % tekkivast vanapaberist, mis on võrreldes arenenud riikidega küllaltki väike (50%). Plastiktaaraks sobivad plastikpudelid, mis on märgistatud tähisega PET (polüetüleen tereftalaat), kuid need tuleb enne ära viskamist tavaliselt kokku pressida. Kuigi ka sampoonipudelid on tehtud plastikust, ei sobi need ega ka näiteks salatikarbid ja kilekotid siia kategooriasse. Plastik laguneb looduses kuni 500 aastat. Plastikust tehakse ka bioplastitehases bioplasti,

Bioloogia

31

doc

Jäätmeprobleemid

................................................25 9.Mähkmetest............................................................................................................................28 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................30 KASUTATUD MATERJAL....................................................................................................31  SISSEJUHATUS Eestis on probleemiks on kõigi suuremate linnade prügimäed, mis ei vasta tänapäeva nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, taimede, loomade mürgistusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase pöördumatuid kahjustusi. Prügimägedest ja aherainemägedest leostub looduskeskkonda orgaanilisi ühendeid, mis on reostatud mürgiste ainetega ning sisaldavad mikrobioloogilist reostust. Kontroll selliste lekete üle puudub või on nõrk

Keskkonnakaitse ja keskkonnaprobleemid

15

docx

Biojäätmete käitlemine Eestis

TALLINNA TEENINDUSKOOL Agnes Ott T11KO BIOJÄÄTMETE KÄITLEMINE EESTIS Iseseisev töö Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 SISUKORD 1. Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.1 Biolagunevad jäätmed, nende liigid ja käitlusmeetodid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.2 Biolagunevate jäätmete käitlemise eesmärgid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Keskkonnaõpetus

64

pdf

Jäätmemajanduse loengumaterjalid

LITTER, littering, ... - jäätmete taaskasutus, korduvkasutus, biokäitlus, ... All will be waste ­ sooner or later! Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 9 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 10 Jäätmekäitluse areng Jäätmekäitluse areng Eestis Asjad meie ümber muutuvad varem ­ linnastumine või hiljem kasutuks, s.o jäätmeteks. ­ prügimägi (dumping site) ­ prügila (landfill) Ühiskonna suhtumine jäätmekäitlusse ­ tootmise koondumine suurettevõtetesse Prügi - kasutusel olmejäätmete kohta ­ üleminek kaugküttele

Jäätmekäitlus

26

pdf

Referaat: kiirmoe kahjulik mõju inimesele ja keskkonnale

kuna ohtlike jäätmete käitlemine ei ole tootmispiirkonnas kohustuslik. [9] Reostatud veekogud ja põllud ei puuduta ju otseselt ei tarbijat ega tellijat. Ometi on kaasaegne maailm niivõrd ühte põimitud, et kriis ühes maailma piirkonnas mõjutab paratamatult kõigi selle planeedi elanikke. Võimetus end ära toita, kuna põllud ei kanna vilja või kalad on mürgised, mõjutab ka rikkamaid riike, kes on võtnud endale kohustuse abistada vaesemaid riike. Keskkonnaprobleemid ei pea riigipiiridest kinni. [9] Kiirmood põhineb odaval toormaterjalil ­ puuvillal ja polüestril ­, mis kokku moodutavad 80% maailmas toodetavast kangast. [13] Puuvillast, mis oli kuni 19. sajandini luksuskaup, on tänapäeval saanud enim kasutatud looduslik tekstiilikiud. Suurimad puuvilla eksportijad on USA, Hiina ja India. (6) Kolm protsenti maailma põllumajandusest toodab puuvilla, kuid neljandik maailmas kasutatavaist putukamürkidest kulub puuvilla kaitsmiseks

Bioloogia

Kommentaarid (0)