Essee "Säästliku eluviisi valud ja võlud" (0)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Mis on säästmine ja kas koonerdamine võib kokkuhoid olla?

Enamus soovib lihtsalt koguda raha ja selle hiljem lihtsalt emotsiooni pealt ära raisata, mitte investeerida endasse või kuhugi, mis neile hiljem palju tulu toob. Jutt ei käi muidugi paarist vaid kümnest, viieteist aastasest raha kogumisest, et see panna mingi asja alla. Olgu see siis äri, mida oled alati soovinud alustada või haridus, mida oled soovinud omandada, kuid mis maksab vms. Mis on säästmine ja kas koonerdamine võib kokkuhoid olla? Säästliku eluviisi võlud ja valud. Mis on säästmine ? See on kokkuhoid , mõne arust ka koonerdamine. Sellel on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Säästmine saab tihtipeale alguse soovist osta midagi kallimat, mille kohene välja ostmine pole võimalik. Kuigi leidub ka teistmoodi põhjuseid. Selleks, et säästa, tuleb vähem kulutada. Väiksemate kulutuste jaoks millestki loobuda või asendada odava alternatiiviga. Loobumise halvemaks küljeks on kindlasti harjumuste muutmine

Ettevõtlus

4

docx

Mis on säästmine ja kas koonerdamine võib kokkuhoid olla?

Ikka tuleb vaadata, et oleks järgi raha ka mustadeks päevadeks. Raha säästmise viise on palju. Kõige levinumad raha säästmise viisid on ilmselt kõige odavama toote ostmine, toodete ostmine allahindluste ajal ja raha kõrvale panemine. Paljud kasutavad ka kuponge millega saab erinevaid soodustusi. Põhjuseid, miks inimesed säästavad on palju. Mõni inimene kasvab keskkonnas, kus säästmine on tavaline ja igapäevane nähtus. Selle tagajärjel on ka neil inimestel tavaks olla säästlik. Teisel aga ei jää muud üle kui olla kokkuhoidlik, et end toita või katust peakohal hoida. Muidugi on inimesi kelle kokkuhoiu eesmärk ei ole otseselt raha. Paljud sellised inimesed hoiavad kokku looduse päästmise eesmärgil. Need inimesed säästavad ka märkamatult raha. Näiteks, aastas visatakse ära tonnide viisi toitu. Sellega ka tegelikult raha. Toidu säästmine pole väga keeruline eriti, kui tegemist on oma majapidamisega. Tuleb osta just nii palju, kui vaja ja see ära kasutada

Majandus

28

docx

VEE KOKKUHOIU VÕIMALUSED KODUSES MAJAPIDAMISES

Termostaadi kasutamisel ei saa küll öelda, et paraja temperatuuriga vesi momentaalselt tuleb, kuid enamasti piisab 2-3 sekundist, et pesema saab asuda. Selle ajaga suudab segisti maksimaalselt 450 ml vett mulutada. [3] Uuendusena on kasutusele võetud segistitel LED nupp, mis visuaalselt aitab selgitada, kas vee kasutus on mõistlik. Nupule vajutamisel näidatakse lühiajalisel rohelist tuld. Kui nupule vee sulgemiseks vajutatakse enne 2 minuti möödumist, näitab segisti vee säästliku kasutamise märgiks samuti veidi aega rohelist tuld. Kui aga pesemisega läheb üle 2 minuti hakkab vilkuma punane tuluke ja kui möödunud on 4 minutit, sulgeb vesi automaatselt Eesmärgiks on motiveerida vee kasutamise harjumusi säästlikumaks muutma. Kogu asja mõtte on see, et inimesel peaks tekkima tahtmine jõuda etteantud aega ehk pesta rohelises tsoonis. Segisti käivitamine ja sulgemine ühe nupulevajutamisega aitab samuti vett kokku hoida.[3]

Praktika kaitsmine

5

doc

Säästmine ja ostuhullus

nädal eelarve täitmist, vajaduse korral tee muudatusi. · Vali soodsaimad teenusepaketid, sh sellised, mille hinda saad ise mõjutada. · Pese pesu ja küpseta nädalavahetusel ja öisel ajal, kui elekter on odavam. · Ära osta bensiinijaamadest, sest seal on kaup 15­25 protsenti kallim. · Ära osta lotopileteid. · Jälgi toidupoes alati kaupade kilo-, mitte tükihinda. · Soeta sooduskaardid. · Joo kraanivett, nii hoiad raha kokku ja oled ka keskkonna säästlik. · Ära viska taarat minema, vaid tee see rahaks. · Võimaluse korral käi kinos ja teatris päevastel seanssidel või etendustel ­ siis on piletid odavamad kui õhtul. ·Ava endale ,,säästukonto" ja kanna igal kuul teatud summa ettenägematuteks väljaminekuteks. ·Kontrolli oma ostutsekk alati kassa juures üle. Ostjate petmist (riiulil odavam hind, kassast läbi lüües kallim) harrastavad kõik kauplused. ·Asenda hõõglambid säästupirnidega.

Majandus

16

docx

Rikkaks saamise õpik - J. Roosare

Rikkaks saamise õpik – J. Roosaare  Ei ole hea üle oma võimete tarbida või võõrast vara laiali jagada.  Pettusega kaugele ei jõua.  Ettevõte, kus pead ise 100% ajast kohal olema, sind rahaliselt vabaks ei tee.  Häid töötajaid madala palgaga on raske leida.  Ära investeeri seda raha, mida sa kaotada ei saa.  Parem on olla rikas ja terve kui vaene ja haige. Esimene osa Nagu ütlevad ka paljud teised, siis Roosaare arust saab rikkust mõõta ajas, mitte rahas. Ehk kui sa lõpetaksid töötamise täna, kui kaua sa saaksid veel elada? Kui sul on kogutud 24 000 eurot ja igakuised elamiskulud on 1000 eurot, siis on sinu rikkus 24000/1000=24 kuud ehk 2 aastat. Rikkus oleneb inimeselt inimesele ja kui sa endale selgeks teed, mis tähendab sinu jaoks individuaalselt rikas olemine, saab raamatuga edasi minna. Järgmiseks on vaja seada eesmärk, Roosaare arust on üks parimaid reegleid eesmärkide seadmiseks SMART. Eesmärk peaks olema

Investeeringute alused

60

pdf

Makroökonoomika Enesetestid Vastustega

Makroökonoomika sissejuhatus Äritsüklid: a. on põhjustatud intressimäärade tõusust b. on põhjustatud negatiivsest seosest reaalse kogutoodangu ja hinnataseme vahel c. avalduvad majanduses vahelduvate langus ja tõusuperioodidena d. on põhjustatud tehnoloogia arengust Enamik Keynesi koolkonna majandusteadlasi usub, et: a. majanduse kaitsepühak on Bonefacius b. nii monetaar- kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks c. majandusele on parim see, kui riik üldse vahele ei segaks d. majanduses peaksid toimima ainult puhtad turusuhted J. M. Keynesi teooria arenes otsese vastureaktsioonina: a. 1970 – ndate aastate stagflatsioonile b. välisteguritest tingitud äritsüklite teooriale c. kommunistliku ideoloogia tungimisele majandusteadusse d. 1930-ndate aastate kõikehõlmavale majanduskriisile Keynsliku käsitluse kohaselt viib kogunõudluse suurenemine kõigi alljärgnevate näitajate, välja arvatud ühe,

Makroökonoomika

120

docx

TURUNDUSE ALUSED

TURUNDUSE ALUSED Sisukord 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................1 2.TURUNDUSE JUHTIMINE (PLANEERIMINE).............................................................5 3.TURU SEGMENTIMINE JA TOOTE POSITSIOONIMINE.........................................13 4.TARBIJAKÄITUMINE....................................................................................................16 5.SUHTLUSTURUNDUS...................................................................................................26 6.TOODE JA BRÄND.........................................................................................................28 7.TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON.............................................................................37 8.HIND.................................................................................................................................54 9.TURUSTUS.......

Turunduse alused

25

docx

Turunduse ainetöö

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Virve-Hella Kruus OSTUOTSUSTE LANGETAMINE JA MAJANDUSLANGUSE MÕJU OSTUOTSUSTELE. Ainetöö Juhendaja: Raul Vatsar Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada kas ja kuidas on muutunud küsitletud inimeste ostuotsuste langetamine ja üldised tarbimisharjumused ning millist mõju on avaldanud inimestele majanduslangus. Antud töö peamisteks ülesanneteks on selgitada välja: · Vastajate üldised tarbimisharjumused; · Igapäevaste kaupade ostmise sagedus ja peamised ostukohad; · Ostu- ja toitumisharjumuste muutused; · Allahindluskampaaniate ja/või eripakkumiste tähelepanek ning mõju ostuotsute langetamisel; · Igapäevaste ostude planeerimine ja impulssostude osakaal; · Tooted

Turundus

Kommentaarid (0)