Muretsemiseks
pole põhjust
Ma
usun, et kui tahta hästi elada, siis peaks võimalikult vähe
muretsema ja igast väiksest asjast rõõmu tundma. Kuigi on palju
asju, mis muretsema panevad ning meie rõõme röövivad, tuleb osata
neid lahendada või siis vältida. Ja kui seda oskad, siis muutub elu
kohe palju paremaks ja elamisväärsemaks.
Muretsemiseks
annavad põhjuseid paljud tegurid, kuid kõige enam hirm, ärevus, stress ja süütunne. Ka neid mõjutavad omakorda paljud tegurid.
Kuna kõiki probleeme, mis muretsemiseks põhjusi annavad, on pea
võimatu vältida, tuleb neid analüüsida. Näiteks, kui ema
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kenka93
Õppematerjali autor
................................................................................................................ 34 LISA 4 ............................................................................................................................. 36 2 SISSEJUHATUS Stress ehk pingeolek on meile õpilastele üsnagi tuttav mõiste. Tänapäeval on kooliõpilaste hulgas suhteliselt laialt levinud negatiivne stress. Selle üle pole midagi ka imestada, sest õppimimine on iseenesest märksa pingestavam ja raskem protsess kui paljudel ametikohtadel töötamine. Kooliõpilane on veel noor ja kogenematu ning ei pruugi pingeseisus toime tulla. Idee uurida koolistressi avaldumist, põhjuseid ja toimetulekut tuli eelkõige sellepärast, et enamik õpilastest puutuvad kokku koolistressiga ning see teema on maailmas muutunud üsna suureks probleemiks.
2 Sa võidad ärevuse kui võtad omaks tõe: o Sind ei aja ärevusse mitte asjaolud või inimesed vaid sina ise asjatute ebarealistlike ootustega. o Õnneks on suurem osa sinu tõsistest, ebatervetest ärevusseisunditest sinu enda looming kuid õnn on see, et sinu võimuses on ka ärevusest lahti saada või vähendada seda. Kuna sinu kalduvus ärevuseks või muretsemiseks on sulle sündides kaasa antud ning sul pole mõttekas püüda ärevusest lahti saada, sest see seaks ohtu sinu ellujäämise. Elus võib tulla palju raskusi ette ja need võivad saada kergesti takistuseks sinu tahtmistele ning naudingutele, mis nõuab sinult pidevat ettevaatlikkust, seetõttu vajad sa ärevust kui kaitseviisi. o Sind kallutavad terve ärevusepoole. o Sinu bioloogiline, pärilik soodumus olla ettevaatlik ja valvas
närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana. Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest, töökoha mikrokliimast ning perekonna ja sõprade toetusest. Oluline on meeles pidada, et mitte kõik stressi vormid pole negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset ja isegi jõuduandvat rolli. stress saab meil aidata tõsta oma loovust ja motivatsiooni. Rohkem tajuvad inimesed siiski negatiivset stressi, mille sümptomiteks võivad olla energiapuudus, viha, kurbus, ülesöömine või alkoholi ja uimastite tarvitamine, unetus, halb keskendumisvõime, peavalu, probleemid suhetes teiste inimestega jne. Need stressi liigi on näiteks tööstress, perestress ja koolistress.
Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,teistele mõjuda. Teadmisi saab edasi anda ,elutarkust mitte. Kui te arvate, et haridus on kallis, proovige harimatust.
inimese elus. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulla mitmekordse koormusega: kasvamisega ning organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja stressirohke koolieluga ning vanemate esitatud nõudmistega. Selleks vajalikud oskused ja kogemused tal aga puuduvad. MILLEST TEKIB STRESS? Õpilastel on stress põhiliselt koolist - on liiga palju õppida, aega pole, pikad õppepäevad, halvad hinded jne. Koolitöödest on õpilaste jaoks olulisemateks stressoriteks kontrolltööd, arvestused, eksamid ja kodused tööd. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks pettumine sõbras, võimetus toime tulla esitatavate nõudmistega, rahulolematus oma välimusega, haigused ja õnnetusjuhtumid, pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt, elukoha vahetus, konflikt perekonna ja ühiskonna väärtuste vahel, pinged perekonnas, rahapuudus,
152/77 Uudishimu on rahuldus, et pärast seda kõike kõigiga jagada. 153/628 Me jjahime kuulsust nii väga, et oleksime selle nimel kõike tegema. 252/821 Harjumus muudab meie tõestused elavaks. Me oleme harjunud midagi uskuma ja midagi tegema. Me enam ei mõtle sellele, vaid me teeme kohe. Kui vaim hakkab aru saama, kus on tõde, tuleb meil hakata teistmoodi end ümber harjutama. 253/183 Ilma mõistuseta pole midagi. 365/756 Mõtlemine on suursugusemaid ja samas ka naeruväärsemaid asju üldse. 366/48 Jumalat ei häiri mitte ükski suursugune lärm, kuid kui pisikene rääkimine või piuksatus tema kõrval on, siis ei suuda keegi enam selgelt mõelda. Tuleb keskenduda ühele kindlale asjale. 367/22 Pisikesed asjad tähendavad palju rohkem, kui suured asjad. 346/759 Intelligentsusetase määrab see, kui palju inimene sellele tähelepanu mõeldes pöörab. 347/200
ühiskondlik staatus, siis loob see soodsa pinnase emotsionaalsete kogemuste mõtlemisest eraldamisele. Sellised seisundid kerkivad esile kahel moel - emotsioonid surutakse alla ja käsitletakse elu mõistlikult, emotsioone elatakse välja täielikult nendega identifitseerudes ja lastes neil ennast valitseda, elades üle äärmuslikult ülepaisutatud tundeid tühiste asjade pärast ning käitudes väga ebaratsionaalselt. Emotsioonide alahindamine tingib selle, et enamus inimesi pole oma emotsioonidele tundlikult häälestunud. Emotsionaalse energia liigne allasurumine põhjustab seisundi, mis fikseerub lihaspingetena. Emotsionaalsed liialdused on müüdi teine pool. Mõistus ja tunded võivad olla suurema osa ajast konfliktis ning seda ei pruugita iseendale teadvustada. Sel juhul otsivad tunded väljapääsu unenägudes, ebaratsionaalsetes hirmudes, neuroosides, depressioonis või ka haigustes. Emotsioonid võimaldavad kontakteeruda isikliku sisemise reaalsusega.
võime tuua palju näiteid koos hea huumoriga ning vaimukusega. Minagi leidsin, kuidas see raamat mind tugevalt mõjutama hakkas. Lihtsad seletused hakkasid kiiresti külge ning oli tore ka teistega neid arutada ning omadele järeldustele jõuda. Igas ühiskonnas kehtivad omad arusaamad selle kohta, mida tuleks uskuda ja kuidas käituda, et vältida kahtlustusi ja ebapopulaarsust. Ometigi oleks vaja mitte uskuda kõike, mis on loodud, vaid kasutada enda tervet mõistust. Mitte keegi pole ilma jäänud võimalusest ja suutlikusest ise midagi luua ja loogikale põhinevaid ideid välja mõelda. Seepärast ei tohiks karta end tõestada targal ning kütkestaval moel, isegi kui teised sellest lugu ei pea. Need filosoofid, kellest raamatus ,,Filosoofia lohutus" juttu tuleb, ei kartnud ära põlatust, nad uskusid seda, mis tundus neile loogiline ning südamelähedane. Sokrates sündis 469.aastal eKr Ateenas. Tema välimus polnud just kiita, kuid sõbrad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid