Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esmasektor (8)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks ei tegeleta Argentina pampa- aladel piimakarjakasvatusega?
  • Millistel Põhja- Ameerika aladel poetakse piima- millistel lihakarja?
  • Millistes maailma piirkondades on levinud lambakasvatus?
  • Miks on maailmas kujunenud just selline loomakasvatusharude paiknemine?
  • Millised on joonisel näidatud tegevuste tagajärjed?
  • Missuguseid meresaadusi peale kalade tarvitatakse inimtoiduks?
  • Miks ei ole kalapüük maailmamerest viimastel aastatel enam suurenenud?
  • Miks on ookeani pinnakihid kalarikkamad?
  • Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine?
  • Millised riigid seda rakendavad?
  • Miks on maailmamerd puudutavaid kokkuleppeid väga raske saavutada?
  • Milles seisneb metsade majandamise põhinõue?
  • Millistes maailma riikides paiknevad suured metsamassiivid?
  • Millistes maailma riikides ei ole üldse metsa?
  • Millega tegeleb metsamajandus ja millega metsatööstus?

Lõik failist

ESMASEKTOR
Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus , kalandus ja jahindus .
Põllumajandus
Looduslikud tegurid
kliima:
* temperatuur
* niiskusolud
* kasvuperiood
mullad :
* viljakus
* põuakindlus
* paksus, lõimis
reljeef:
* tasane, mägine
* nõlva kalle
Majanduslikud tegurid
kapital :
* hooned
* masinad , seadmed
* väetised
tööjõud:
* tööjõu kvaliteet
* traditsioonid
valitsuse poliitika:
* toetused
* tollipoliitika
* seemned, tõuloomad
Taani on üks maailma põllustatumaid riike (60% haritavat maad). Arutlege, mis on selle põhjus.
* Looduslikud tingimused
Reljeef- tasane, madal 0-100m
Kliima- parasvööde 0 -8 (talvel), +16 (suvel), sademeid piisavalt (500-1000mm)
Mullad- viljakad
* Majanduslikud tegurid:
Kapital - piisavalt raha masinaid, seadmeid ja tõuloomi soetada
Tööjõud- heade oskuste ja haridustasemega tööjõud
Turg toodangule- Euroopa turg lähedal
Põllumajanduse allharud
Taimekasvatus :
Teraviljad - nisu, riis , mais, oder, hirss , rukis jt
Mugulviljad - kartul , bataat , maniokk , jamss jt
Õlikultuurid- sojauba , päevalill, puuvill , raps, õlipalm, maapähkel jt
Suhkrukultuurid- suhkruroog , suhkrupeet jt
Mõnukultuurid- kohv, tee, koka, kakao jt
Söödakultuurid- juurviljad, põldhein
Kiukultuurid- puuvill, lina, kanep jt.
Köögiviljad- tomat , kurk, kapsas , salat jt
Puuviljad , marjad - apelsin , õun, viinamari jt
Loomakasvatus :
Veised- piimakari , lihakari, tööloomad
Sead
Lambad - villa- ja lihalambad
Linnud - kanad , kalkunid, pardid , haned jt
Karusloomad - polaarrebased, naaritsad jt
Muud loomad- hobused , kaamelid , kitsed jt
Siidiussikasvatus
Mesindus
Erinevates agrokliimavöödetes kasvatatavad kultuuritaimed
Polaarkliima
Jahe parasvööde- rukis, kartul
Mõõdukas parasvööde- nisu, oder, kaer , viinamari, puuviljad
Soe parasvööde- oliivipuu, tsitruselised , puuvill, riis, soja, viinamari
Lähistroopiline- talinisu , mais, viinamari, oliivipuu, tsitruselised, riis
Troopiline - datlipalm, puuvill, suhkruroog, riis, nisu
Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne- hirss, maapähkel, puuvill, riis, suhkruroog
Pika vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne- hirss, maapähkel, puuvill, maniokk, jamss, mais, riis, banaan , sisal
Ekvatoriaalne- maniokk, mais, riis, banaan, suhkruroog, kakaopuu , kohvipuu, kautšukipuu, õlipalm
Miks ei tegeleta Argentina pampa- aladel piimakarjakasvatusega?
Kuna seal kasvatatakse peamiselt teravilja. Karjakasvatuse alasid on vähe. Kasvatatakse lihakarja kuna on kuiv ja looduslikud karjamaad .
Millistel Põhja- Ameerika aladel poetakse piima-, millistel lihakarja? Põhjenda sellist paiknemist.
Piimakarja idaosas, kuna seal on hea rohu kasv. Lihakarja lõuna- ja keskosas, kuna seal on kuiv preesia ala.
Millistes maailma piirkondades on levinud lambakasvatus ?
Austraalia , Uus- Meremaa , Sise- Aasia , Venemaa, Hiina. Rohtlates ja poolkõrbetes.
Miks on maailmas kujunenud just selline loomakasvatusharude paiknemine ? Analüüsi paigutustegureid nii looduslikust kui kaubanduslikust aspektist.
Loomakasvatusharud on paiknenud nii kuidas nende loomadel on paremad kasvutingimused .
Segatalud
* talunik tootis oma perekonna jaoks toiduaineid, kuid mõnda saadust hakati sõltuvalt loodusoludest ja traditsioonidest tootma ka müügiks. Aja jooksul muutusid nad aina tootlikumaks ja müüsid juba suurema osa oma toodangust. Saadud raha eest oli võimalik osta väetist, põllutööriistu, tõuloomi ning tellida veterinaar - ja masinahooldusteenust. Hakati saadusi tööstuslikult töötlema, millega tõusis ka hind ja kvaliteet. Levinud arenguriikides ha Mustas Aafrikas.
Spetsialiseeritus suurtalud
* müügiks toodeti vaid mõnda saadust. Kõigepealt kujunesid välja piimakarjatalud . palju raha kulub tõukarja, hoonete, masinate, väetiste ja nõuannete peale. Teraviljataludel kasvatatakse peamiselt nisu. Peremees tuleb tallu ainult külvi ja lõikuse ajaks ning palkab selleks sulased. Töö tehakse paari nädalaga, vili müüakse. Vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskomleksis pakutavaid äriteenuseid. Levinud Euroopas, Põhja- Ameerikas ja Austraalias.
Rantšo
* loomakasvatusmajand, peetakse lihaveise- või lambakarju, neid söödetakse looduslikel karjamaadel. Annab odavat toodangut, kulutusi tehakse vaid tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Levinud Austraalias, Argentiinas, Lõuna- Aafrikas.
Istandus
* taimekasvatusmajand , toodab saadusi müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Kasutatakse odavat tööjõudu. Levinud eelkõige arengumaades.
Toidupuuduse tekkepõhjused:
* traditsiooniliste tootmisvormide säilimine arengumaades
* suur rahvaarv
* asustustihedusest tingitud maapuudus
* kohati halvad loodusolud
* vaesusest tulenev ebavõrdne juurdepääs toidule
Esinemispiirkonnad :
Lõuna- Aasia, Aafrika, Andide piirkonna maad
Arenenud riikide põllumajanduspoliitika:
* Oma riigi siseturgu kaitstakse tollimaksude, kvootide või muude impordipiirangutega.
* Riik maksab oma põllumajandustoodetele toetusi ehk subsiidiume (ekspordipreemiad, preemiad põldude söötijätmise eest, tasu külvipinna vähenemise või majapidamise müügi eest).
* Riigi ettevõtlus põllumajandusega seotud harudes ( keskkonnakaitsetööd tehakse tasuta või soodushinnaga riigi kulul)
Millised on joonisel näidatud tegevuste tagajärjed? Kuidas neid mõjusid keskkonnale vähendada?
Põhjused
Tagajärjed
Abinõud
Kuivendamine
* põhjaveetaseme alandamine
* liigilise mitmekesisuse vähenemine
* põllupinda vähendada
Niisutamine
* sooldumine
* põllupinda vähendada
Üleväetamine
* põhjavee reostumine
* veekogude kinnikasvamine e. eutrofeerumine
* panna väetist õiges koguses
* mahepõllumajandus
Mürkkemikaalide kasutamine
* kuhjumine toiduahelas
* mürgitatud saak
* vähem mürgitada
* mahepõllumajandus
Monokultuuride kasvatamine
* mulla viljakus langeb
* taime haiguste ja kahjurite levik
* kasvatada vaheldumisi erinevaid kultuure
Raskete põllumasinate kasutamine
* muulad tihenevad
* õhusaastus mullas väheneb
* mullaorganismide elukeskkond halveneb
* põllumasinate kasutada laiemaid rehve
* vähendada harimiskordi
Lageraie suurel maa-alal
* pinnase erosioon
* segaviljelusalad
Lageraie sademeterohkel alal
* pinnase erosioon
* vältida suurte taimestikuta alade teket
Lageraie nõlvadel
* pinnase erosioon
* harimine risti nõlvaga
* terrassid
Ajutise üleujutuse piirkonnas
* pinnase erosioon
* kaitsetammide ja tõkete ehitamine
Missuguseid meresaadusi peale kalade tarvitatakse inimtoiduks?
Molluskeid, limuseid, vähilisi.
Miks ei ole kalapüük maailmamerest viimastel aastatel enam suurenenud?
Limiidid, kuna kala ei taastu nii kiiresti. Merevee saastumine , haigused.
Territoriaalvesi - 5-12 meremiilirannikust, nendes vetesse tohivad laevad liikuda ainult rannikuriikide loal.
Majandusveed - kuni 200 meremiili, laevasõit vaba , kala ja maavarade kaevandamine toimub rannikuriigi loal.
Avaookean e. neutraalveed- võivad liikuda kõik laevad, kalapüük ja maavarade kaevandamine rahvusvaheliste kokkulepingute alusel.
Miks on ookeani pinnakihid kalarikkamad?
Parajalt soe vesi, vesi hapniku rikkam, rohkem valgust, jõed toovad endaga kaasa magedat vett ja toitaineid.
Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Millised riigid seda rakendavad?
Kui riik ise ei suuda temale eraldatud püügimahu ulatuses kalavarusid püüda, siis müüb ta selle teisele riigile. Angola , Namiibia, USA, Kanada .
Miks on maailmamerd puudutavaid kokkuleppeid väga raske saavutada?
Kuna rahvusvaheliste lepete täitmine on osaliselt vabatahtlik, nende lepete eiramise eest mingit karistust ei määrata.
Kalavarude vähenemise põhjused:
* massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale
* maailmamere reostumine- nafta ammutamine merepõhjast
* meretransport
* õnnetused tankeritega
* aktiivne tegevus rannikualadel
Keskkonnaprobleemid:
* Moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme.
* Kalavarade vähenemisel on palju ulatuslikum mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka linnud ja teised loomad, kes kaladest toituvad.
* Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemide hävimine.
* Veetransport maailma erinevate piirkondade (veekogude) vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi.
Tähtsamad püügipiirkonnad:
Ida- Aasia, Euroopa lääne- ja kirdeosa, Põhja- Ameerika idaosa , Põhja- Ameerika lääneosa, Lõuna- Ameerika lääneosa
Teised püügipiirkonnad:
Aasia lõuna- ja kirdeosa, Austraalia kirde- ja lääneosa, Vahemere piirkond, Lõuna-Ameerika edela- ja kirdeosa, põhja- Ameerika edela- ja kirdeosa, aafrika lääne-, kirde- ja edelaosa.
Suurimad kalariigid:
Hiina, Peruu , Jaapan, India, USA
Suurimad ekspordi kalariigid:
Norra, Hiina, Taani
Suurimad impordi kalariigid:
Jaapan, Taani, Hispaania
Milles seisneb metsade majandamise põhinõue?
Säiliks ökoloogiline koosseis, et oleks puiduvaru .
Millistes maailma riikides paiknevad suured metsamassiivid ?
Euroopa- Venemaa, Soome, Rootsi, Norra, Prantsusmaa, Hispaania
Aasia- Venemaa, Hiina, India, Indoneesia
Põhja- Ameerika- Kanada, USA
Lõuna- Ameerika- Brasiilia, Peruu, Boliivia, Colombia , Venezuela
Aafrika- Kongo DV
Millistes maailma riikides ei ole üldse metsa?
Egiptus , Põhja- Aafrika, Argentiina, LAV
Metsatüüp
Metsa iseloomustus, juurdekasv hektari kohta
Ekvatoriaalsed vihmametsad
Aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha. Väheväärtuslikud puuliigid.
Lähisekvatoriaalsed hõrendikud
Madala tootlikud jändrikke puid kasutatakse palju kütteks. Juurdekasv ja liigiline koosseis väike.
Lähistroopika metsad
* niisked
* kuivad
* juurdekasv suur 15-20 m3/ha. Kasvavad okas-, kõva leht- ja väärispuud.
* juurdekasv 1-2 m3/ha, intensiivse maakasutuse tõttu vähe säilinud.
Parasvöötme leht- ja segametsad
Lehtmetsade aastane juurdekasv 5-10 m3/ha, segametsades 2-3 m3/ha. Liigiliselt mitmekesisemad, puid kasutatakse mööblitööstuses.
Parasvöötme okasmetsad
Kasv aeglane, suhteliselt hõre ja aastane juurdekasv 1-2 m3/ha. Koosnevad vähestest puuliikidest, kasutatakse tarbepuiduna- tselluloos, paber, ehitusmaterjalid jne.
Millega tegeleb metsamajandus ja millega metsatööstus?
Metsamajandus tegeleb puude istutamine, hooldamine, haiguste, kahjurite tõrje, kuivendamine. Metsatööstus tegeleb puidu varumise, töötlemise ja toodete valmistamisega.
Milliste maailma regioonidele ja riikidele on iseloomulikud järgmised metsade hävimist põhjustavad nähtused?
Pidevad metsatulekahjud - Austraalia, USA
Happevihmad - Jaapan, Hiina, Lääne- Euroopa
Pidev põllumaade laiendamine metsade arvelt- Lõuna- Ameerika, Aafrika, Kagu- Aasia
Metsade röövraie- Lõuna- Ameerika, Aafrika, Kagu- Aasia
Suur puidu kasutus- Lääne- ja ida- Euroopa
Metsamajandus ja –tööstus
Arengumaad- Metsade üleraie (röövraie) nii väärispuidu ekspordis, uueks põllumaadeks ( aletamine ), kütteks. Peamiselt ümarpuidu eksport (vähetulus).
Arenenud riigid- Raie ja juurdekasvu tasakaal, metsade hooldamine (istutamine, kahjuri tõrje, hooldusraie jne.) Puidu täielik kasutamine, kaasaegne raietehnoloogia. Peamiselt paberi- ja puidutoodete eksport (tulutoov).
Esmasektor #1 Esmasektor #2 Esmasektor #3 Esmasektor #4 Esmasektor #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 321 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor merku15 Õppematerjali autor
10.klass. Kordamine arvestuseks, küsimused ja vastused, mõisted.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
odt

Geograafia kt lk 85-106

Geograafia kt lk 85 - 106 1. Millised näitajad iseloomustavad riigi põllumajandust? Riigi põllumajandust iseloomustavad põllumajandusega hõivatud inimeste osatähtsus ja põllumajanduse osatähtsus SKT-s 2. Iseloomusta looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele. LOODUSLIKUD TEGURID: KLIIMA: MULLAD: RELJEEF: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine. * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle. * kasvuperiood * paksus, lõimis MAJANDUSLIKUD TEGURID: KAPITAL: TÖÖJÕUD: VALITSUSE POLIITIKA: * hooned *tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised *seemned, tõuloomad. 3. Selgita kaubalise (turumajanduslik) ja omatarbelise (naturaalmajanduslik) põllumajan

Geograafia
thumbnail
7
doc

Põllumajandus

Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed 1 Põllimajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kogu maismaast. See jaguneb: 3 o haritav maa o looduslik rohumaa Ligi 1,5 miljardit hektarit haritavat maad on enamjaolt põldude, kuid ka mitmeaastaste istanduste all. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jagada kaheks: o elatus- e. naturaalmajandus(omatarbeline) o turumajandus (kaubaline) Nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud. · Polaakliima o kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarne kliima o lühike vegetatsiooniperiood o kasin soojushulk o vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma talu

Geograafia
thumbnail
4
doc

Geograafia esmasektor

2. Nimeta pmj tootmist mõjutavaid tegureid. Iseloomusta lühidalt agrokliimavöötmeid. Looduslikud: Kliima temperatuur Kui kõik need 3 tegurit on head, st temperatuur on parajalt soe, niiskusolud kuid mitte liiga kõrge; niiskusolud on head ning kasvuperiood kasvuperiood on võimalikult pikk, siis on põllumajanduslikud tegurid väga soodsad. Mullad viljakus Kui kõik need 3 tegurit on head, siis on selles piirkonnas head põuakindlus põllumajanudslikud tegurid. paksus, lõimis Reljeef tasane, mägine Kui maapind on tasane ning nõlva kalle pole väga suur, siis on nõlva kalle head tingimused põllumajanduseks. Majanduslikud: Kapital hooned Kui on olemas põllumajanduseks vajalikud asjad, siis masinad, seadmed sujub põllumajandus kindlasti paremini väetised seemned, tõuloomad Tööjõud tööjõu

Geograafia
thumbnail
4
doc

Geograafia esmasektor

GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖ "ESMASEKTOR" 1. Esmasektor Esmasektori ehk hankiva sectori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. Kõrgelt arenenud infoühiskonnas, kus tööviljakus on väga kõrge, tullakse toime vähese tööjõuga. Esmasektori allharud: põllumajandus (taimekasvatus ja loomakasvatus), metsandus, kalandus, jahindus, toorainet töötlevad harud (toiduaine-, kerge-,

Geograafia
thumbnail
6
doc

Geograafia - esmasektor

KORDAMINE ­ ESMASEKTOR. (õpik lk.85-106) 1. Agrokliimavöötmed (oskad lühidalt kirjeldada ja näidata kaardil, tead, milliseid põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi). Polaarkliima: Jää-ja külmakõrbed; suvel külm, talvel külm; sademeid alla 200mm. Lähispolaarkliima: Tundrad; suvel jahe, talvel külm; sademed suvel mõõdukalt, talvel vähe; redis, kapsas, põhjapõdrakasvatus Jahe parasvööde: Okasmets; talvel külm, suvel jahe; sademed aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, kartul jne Mõõdukas parasvööde: Segamets; suvel soe, talvel külm, sademeid aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, nisu Soe parasvööde: mereline-lehtmets, sisemaa-rohtlad; suvel soe, talvel jahe; sademeid aasta läbi möödukalt; nisu, mais, sojauba, päevalill Vahemereline lähistroopiline: vahemerlised hõrendikud; suvel soe, talvel pehme; sademeid suvel vähe

Geograafia
thumbnail
3
odt

Geograafia KT kordamine – ESMASEKTOR

Geograafia KT kordamine ­ 4. ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. 4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed *Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. *Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline) PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD: LOODUSLIKUD TEGURID MAJANDUSLIKUD TEGURID

Geograafia
thumbnail
8
docx

Geograafia põllumajandus

1. Maailma toiduprobleemid ­ toiduprobleemide tekkepõhjused: vaesus, ebavõrdne juurdepääs toidule, suur rahvaarv,haritava  maa puudus, halvad loodusolud, põud, osoonikihi hõrenemine, traditsiooniliste tootmisviiside  säilitamine, madal haridustase ­ toiduprobleem esineb peamiselt arengumaades (Lõuna­Aasia, Aafrikas, Andid),  alatoitumuse alla kannatab umbes pool maakera elanikkonnast. ­ Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt toodangut sisse osta, sest see on iiga kallis.  Arenenud maad seevastu kannatavad ületootmise all, toitu visatakse ära, satub  prügimäele, saastab keskkonda. ­ võimalikuks lahenduseks on toitumisharjumuste muutmine ­ bakterite, pärmseente  kasutamine toidu tootmiseks, maaharimisviiside ja tehnoloogia täiustamine, haridustaseme  tõstmine, pere planeerimine 2. Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja majanduslikud t

Põllumajandus
thumbnail
2
docx

Kalandus, metsamajandus- ja tööstus, põllumajandus

KALANDUS * Mis on majandusvöönd? 200 miili e 370 km pikkune mereala, kus riik võib arendada majandustegevust * Millised riigid müüvad oma kalapüügiõigust? Okeaania riigid, Namiibia, Angola * Kalarikkamad piirkonnad ­ jõgede suudmealad, 30ndad laiuskraadid, külmade hoovuste piirkonnad * peamised kalapüügipiirkonnad ­ põhjapoolkera rannikualad, Lõuna-Ameerika läänerannik *perspektiivsed kalapüügipiirkonnad ­ lõunapoolkera * Suuremad kalapüüdjariigid: a) Euroopas ­ Island, Norra, Suurbritannia b)Aasias ­ Hiina, Jaapan, Filipiinid c) Ameerikas- Usa, Peruu, Tsiili * kalanduse vormid, nende iseloomustus: RANNIKUPÜÜK: kaluritel külmutusseadmetega laevad: minnakse merele nädalateks: kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses ja väljaspoolgi: rannabaasis on kalurite ja nende perekondade elamud ning neid teenindav infrastruktuur. Ida-Aasia ja Kagu-Aasia OOKEANIPÜÜK: püügiga on seotud terve laevastik, kus peale püügilaevade on ka saaki töötlevad baas- ja

Geograafia




Kommentaarid (8)

Omatydruk profiilipilt
Omatydruk: Väga sisukas materjal, kokkuvõte esmapilgul kogu materjalist, usutavasti tuleb väga kasuks. Tänan.
19:31 28-01-2010
enameijaksa profiilipilt
Enam Eijaksa: Väga hea oli. Arvestuse sain tänu sellele väga hea hinde :)
20:34 16-04-2011
muhkel666 profiilipilt
muhkel666: Tundub asjalik tekst olevat. Kõike siiski ei sisalda
19:38 11-03-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun