50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
62 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
juulimaali
Õppematerjali autor
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Elina, Osi, Margo Kalamägi ANEEMIAT PÕDEVA PATSIENDI ÕENDUS Rühmatöö Juhendaja: Marit Kiljako, MSc, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2018 2 1. ANEEMIA OLEMUS Aneemia ehk kehvveresus on maailmas kõige levinum verehaigus. Arvatakse, et seda esineb rohkem kui 1,3 miljardil inimesel. Aneemia tekkest annab märku hemoglobiini kontsentratsiooni langemine alla normaalse väärtuse. Meestel on normaalsed hemoglobiini väärtused vahemikus 130170 g/l ja naistel 120150 g/l. Aneemia kujuneb, kui luuüdi ei taga punaliblede küllaldast asendamist. Aneemia tekke põhjused on järgmised. 1. Erütrotsüütide kaotus või hävimine: äge verekaotus (trauma, verejooks elunditest, hüübimispuudulikkus), krooniline verekaotus (haavand, kasvaja) 2. Erütrotsüütide produktsiooni häired, mis se
......................................................25 2 SISSEJUHATUS Sooritasin kirurgilise haige õendusabi praktika Ida-Tallinna Keskhaiglas uroloogia osakonnas 5.09.2017 kuni 29.09.2017. Patsiendi õendusloo koostasin vahemikus 26.09 kuni 29.09. Patsiendi diagnoosiks oli neeru ebaselge või teadmata loomusega kasvaja. Patsiendi kaasuvateks haigusteks esmane ühepoolne gonartroos. Jälgisin patsiendi nii pre- kui ka postoperatiivselt. Patsiendil oli plaaniline operatsioon. 27.09 laparoskoopiline nefrektoomia(parem neer). Patsient tuli osakonda 1 päev enne operatsiooni. 26.09 algas patsiendi operatsiooniks ettevalmistamine. Valisin patsiendiks 78-aastase naise. Sünniaeg 28.04.1939. Patsient pöördus haiglasse 26.09.2017 plaaniliseks laparoskoopiliseks nefrektoomiaks.
Patsient elab üksi, vajadusel käib poeg ja tütar tal kodus abis. Varasemalt viibinud haiglas sarnase murega kuid ise seda ei mäleta. Haiglas viibimise ajal külastas teda korra tema lapsed. Patsiendi valik toimus praktikandi soovil ning patsiendi enda nõusolekul. Patsiendi valikut soodustas kliiniliste diagnooside vähesus ja nende omavaheline seos. Juhtumi koostamiseks küsiti privaatselt patsiendi ning raviarsti nõusolekut. Eetilisuse tagamiseks, juhtumi koostamisel teostati intervjuu privaatses palatis ning patsiendile selgitati, mis tema andmetega tehakse. Juhtumianalüüsi koostades on kasutatud patsiendi andmeid õdede/arstide poolt koostatud haigusloos. 2 1. KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED 1.1 Põhidiagnoos ja kaasuvad haigused Patsiendi põhidiagnoosiks on 20.04.2021 diagnoositud kongestiivne südamepuudulikkus (I50.0)
Patsient elab üksi, vajadusel käib poeg ja tütar tal kodus abis. Varasemalt viibinud haiglas sarnase murega kuid ise seda ei mäleta. Haiglas viibimise ajal külastas teda korra tema lapsed. Patsiendi valik toimus praktikandi soovil ning patsiendi enda nõusolekul. Patsiendi valikut soodustas kliiniliste diagnooside vähesus ja nende omavaheline seos. Juhtumi koostamiseks küsiti privaatselt patsiendi ning raviarsti nõusolekut. Eetilisuse tagamiseks, juhtumi koostamisel teostati intervjuu privaatses palatis ning patsiendile selgitati, mis tema andmetega tehakse. Juhtumianalüüsi koostades on kasutatud patsiendi andmeid õdede/arstide poolt koostatud haigusloos. 2 1. KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED 1.1 Põhidiagnoos ja kaasuvad haigused Patsiendi põhidiagnoosiks on 20.04.2021 diagnoositud kongestiivne südamepuudulikkus (I50.0)
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Maria Vilgats AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Geriaatria Juhendaja: Erle Remmelgas Tartu 2013 Sissejuhatus Sooritasin ,, Geriaatrilise õendusabi " praktika SA TÜK Uroloogia ja neerusirdamise osakonnas alates 08.04.2013.a. kuni 10.05.2013.a. Geriaatrilise õendusabi praktikat juhendasid: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpetaja Erle Remmelgas ja Uroloogia osakonna õde Piret Pennar. Akadeemilise õendusloo haigeks valisin eesnäärme healoomulistkasvajat põdeva eaka meespatsiendi kellel on olnud mõned varasemad kokkupuuted haigla statsionaarse raviga. Patsient hospitaliseeriti plaaniliselt eesnäärme resektsiooniks. Oli huvitav jälgida, kuidas inimene leppis oma haigusseisundiga ja tegi haiglas olles kõik, et oma seisundit parandada. Patsient järgis kõiki tervistavaid juhendeid ning nõuandeid, mida talle jagas arst ja õde. Andmed patsiendi kohta 1.Üldandm
Ene Kotkas, Siret Piirsalu, Kalev Salumets ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE Õpetajaraamat Tallinn 2012 Õppematerjal on valminud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed koostöös. Erialatoimetaja: Merike Kravets Keeletoimetaja: Kaidi Vahar Retsensent: Olesja Ojamäe Küljendaja: Riina Orumaa Tõlkijad: Marina Sarri, Marina Kopti, Olesja Ojamäe Helilindistus: Argo Ilves, Riina Orumaa, Kateriina Rannula, Siret Piirsalu, Liisa-Marie Ilves Helirezissöör: Argo Ilves Projekti koordineerija: Siret Piirsalu Tellija: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed SISUKORD 1. SUHTLEMINE Dialoog 1 Ülemõe kabinetis. Vestluses osalevad haigla ülemõde Tiina Parik ja Malle Soo. Malle: Tere hommikust! Olen Malle Soo ja kandideerin teie haiglasse hooldustöötaja ametikohale. Ülemõde: Tere hommikust! Ülemõde Tiina Par
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Egne Juudas, Merelle Paart, Kätrin Pärn KÕRGVERERÕHKTÕBE PÕDEVA HAIGE ÕENDUS Iseseisev töö Õppejõud: Marit Kiljako Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2018 SISUKORD 1. SITUATSIOONI KIRJELDUS .............................................................................................. 2 2. SEISUNDI HINDAMINE ...................................................................................................... 4 3. ÕENDUSPLAAN ................................................................................................................. 11 3.1 Puudulik perifeerne verevarustus ................................................................................... 11 3.2 Aktiivsuse talumatus........................................................
................................... 171 11. Stress ja läbipõlemine............................................................................................................... 180 12. Surm ja suremine...................................................................................................................... 195 13. Ergonoomika kiirabis ............................................................................................................... 204 14. Sündmuskoha ülevaatus, esmane hinnang ja patsiendi uurimine ............................................. 210 15. Teadvusehäired ........................................................................................................................ 234 16. Hingamishäired – düspnoe ....................................................................................................... 244 16.1. Laste hingamishäired.....................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid