· Vastab arukalt teadvusel. · Vastab üksikute sõnadega raputamisele somnolents. · Vastab ebamäärase häälitsusega pikale raputamisele soopor. · Ei vasta, reageerib näpistamisele käe või jala ära tõmbamisega pindmine kooma. · Ei reageeri sinu tegevusele teadvuseta. Kontrolli hingamist: Aseta põsk kannatanu suu lähedale. 1. Põsega tunneta, kas tunned hingeõhku. 2. Kõrvaga kuula, kas on mingit heli. 3. Silmaga vaata, kas rindkere tõuseb. · Õhu liikumine on vaba, mingit häält pole kuulda, rindkere tõuseb hingamine vaba. · Norskav, lõrisev heli hingamisel hingamisteed suletud. · Üksikud kramplikud sissehingamised, väljahingamist ei ole näha; võib kesta 5-7 minutit agonaalne hingamine. Sage südameseiskuse korral kontrolli pulssi. Agonaalne hingamine võrdub hingamise puudumisega ja kannatanu vajab elustamist. · Õhuvoolu liikumine puudub, ei kuule mingit heli, rindkere ei tõuse hingamisseiskus
......................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD.......................................................................................................7 3.1. SISEMINE VEREJOOKS ......................................................................................8 3.2. NINAVEREJOOKS............................................................................................8 4. LUUMURRUD..........................................................................................................8 4.1. LIIGESTE VIGASTUSTE ESMAABI ..............................................................9 4.2. LÜLISAMBA JA VAAGNAVIGASTUSED ......................................
........... 142 7. Suhtlus ja interaktsioon patsientide ja nende lähedastega .......................................................... 152 8. Psühhosotsiaalsed probleemid patsientidel ................................................................................ 159 10. Vägivald kiirabitöös ................................................................................................................. 171 11. Stress ja läbipõlemine............................................................................................................... 180 12. Surm ja suremine...................................................................................................................... 195 13. Ergonoomika kiirabis ............................................................................................................... 204 14. Sündmuskoha ülevaatus, esmane hinnang ja patsiendi uurimine ..............
.......................139 Elustamise ABC .................................................................................................140 Võõrkehad hingamisteedes ...........................................................................142 Uppumine ..........................................................................................................142 Teadvusetu kannatanu püsivasse küliliasendisse seadmine ..................143 Haavad ja eluohtlik verejooks .......................................................................144 Sokk ....................................................................................................................146 Luumurrud ........................................................................................................146 Venitus, nikastus, nihestus .............................................................................147 Põletused ...................................
talitlus ei allu inimese tahtele. Silelihaste abil reguleeritakse vererõhku, tagatakse aga olulisi erinevusi soolestiku ja mao normaalne talitlus ning rea muude funktsioonide toimimine inimese kehas. Südamelihaskudet esineb ainult südames. Nii nagu silelihaste ta- litlus, ei allu ka südame töö inimese tahtele. Südamelihas on praktiliselt väsimatu, süda hakkab tööle varakult enne inimese sündi ning toimib vahetpidamata kuni surmani. Südame olulisim ülesanne on katkematu vereringe tagamine. Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja gliiarakkudest. Neuronid on kohanenud närviimpulsside genereerimiseks ja juhtimiseks, omades selleks erineva pikkusega jätkeid. Neuroni pikimat jätket nimetatakse aksoniks, närvid moodustuvad aksonite kimpudest. Gliiarakkudel on mitmekesised ülesanded, nad moodustavad aksonitele elektrilise isolatsioonikihi, toestavad neuroneid ja Närvikude koosneb nende jätkeid, kontrollivad ainevahetust vere ja närvirakkude vahel
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
