ESMAABI KÜSIMUSED, millele peaks vastuseid teadma arvestustöös 1. Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt? (päästmine otsesest ohust ja sündmuskoha märgistamine, kannatanu seisundi hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi, haigla). Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille osad on: • päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine • kannatanu seisundi hindamine • elupäästev esmaabi • 112 – abikutse • jätkuv esmaabi • kiirabi • haigla 2. Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat? Kuidas päästa elektrilöögi saanud inimest, kes on vooluahela osa? jne 3
5. Ühistranspordis, millel on turvavööd, peavad lapsed olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. 4. Ohutuse tagamine 1. Õppekäigule/väljasõidule lubada ainult terved lapsed. 2. ÕK ajal kannavad kõik lapsed ja täiskasvanud ohutusveste. 3. Lasterühma ohutus tagatakse asjakohaste vahenditega, näiteks märgulipud, pimedal ajal helkurid, laternad või muu valgusallikas. 4. Mitmepäevase väljasõidu korral võta kaasa esmaabi komplekt. (Hea, kui ka lühikesel jalutuskäigul esmaabivahendid kaasas on). 5. Mitmepäevase väljasõidu korral selgita eelnevalt välja, millised on sihtkohas meditsiinilise abi võimalused. 6. ÕK ajal jälgitakse pidevalt laste ohutust, kõikide laste olemasolu, täidetakse liikluseeskirju. 7. Sõiduteed tohib ületada käigusilla või tunneli , ülekäiguraja või ülekäigukoha kaudu (väljumata selle piirest) või ristmikul
III-klass - Kaitseväikepingel töötavad (kuni 50V) elektriseadmed. Inimese keha läbiv rikkevool ei ole ohtlik ja nii on tagatud otse- ja kaudpuute kaitse. Kaitseväikepinget kasutatakse halogeenlampvalgustite, uksekellade, vannitoaseadmete jms toiteks. Kaitseväikepingeallikateks on madalpingevõrgust toidetavad turvalised väikepinge eraldustrafod. Kaitseväikepingeahel võib olla maandatud või maandamata, enamkasutusel on maandamata ahelad. 2. Elektrilöök, elektritrauma, kannatanu esmaabi. Elektrivoolu kahjustav füüsiline toime - lihaste krambid, hingamise lakkamine, südame seiskumine, südame vatsakeste fibrillatsioon, luumurrud, haavandid, põletused. Elektritrauma korral tekivad põletused, naha metaliseerumine, elektrimärgid, silmade kahjustused, mehaanilised kahjustused. I aste - lihaste krambid teadvuse kaotuseta II aste - lihatse krambid teadvuse kaotusega III aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon IV aste - kliiniline surm
KUNA ON VAJA ELUSTADA ELUSTAMINE ·... on esmaabi andmine südame seiskumisel ·Südame seiskumisel lakkab vereringe ·Hapnikku ei kanta kopsudest kudedesse ·Aju hapnikupuuduse tõttu 10-15 sekundit pärast südame seiskumist kaob teadvus ·Kui aju jääb hapnikuta 4-6 minutiks, saabub surm KONTROLLI TEADVUST ·Kõneta kannatanut, puuduta teda ettevaatlikult ·Näpista kannatanu nahka ·Teadvuseta kannatanu ei reageeri kõnele, puudutusele ega valule KONTROLLI HINGAMIST ·Vaata rindkere liikumist ·Kuula hingamiskahinat ·Tunneta õhu liikumist Otsusta 5 sekundi jooksul AVA HINGAMISTEED Keel, veri, okse või võõrkehad võivad hingamisteed sulgeda ·Lasku põlvili kannatanu kõrvale ·Keera kannatanu pea küljele, puhasta riidesse või kilesse mähitud sõrmedega suuõõs ·Keera kannatanu pea otse ·Aseta üks käsi kannatanu laubale ja suru peopesaga pea ettevaatlikult kuklasse ·Teise käe nimetis- ja keskmine sõrm pane lõuaotsa alla ja tõsta lõuga ette-üles Kontrolli uu
Esmaabi Referaat Koostaja: SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................................... 2 112 APPIKUTSE ................................................................................................................................ 3 ELUSTAMISE ABC ......................................................................................................................... 4-5 AJUKOLJU TRAUMA........................................................................................................................ 6 LIITTRAUMAD ................................................................................................................................. ..8 PÕLETUSED ................................................................................................................................... 8-9 ELEKTRIÕNNETUSED.
ESMAABI Esmaabi on abi, mis hõlmab päästmise, esmase abi ja kannatanu transportimise haiglasse, millele järgneb meditsiiniline abi kannatanule või äkkhaigestunule. Esmaabi ülesanne on inimese päästmine, tervisliku olukorra halvenemise ärahoidmine. Hoolitsemine lisaabi saabumise ja kannatanu või kannatanute raviasutusse saatmise eest. Iga inimene peab suutma ja tahtma esmaabi anda. Väga tähtis on matkadele ja kooliüritustele kaasa võtta korrlik esmaabikomplekt. Õnnetuse puhul tuleb käituda reegli järgi: aidake nii paljusid kui võimalik, nii lihtsalt kui võimalik ja nii kiiresti kui võimalik! Päästeahel Vaatan õnnetuspaiga üle – mis on juhtunud ? • Tagan enda ohutuse – kui on olemas oht ise viga saada, hoian eemale. • Päästmine otsesest ohust – kui on oht, et midagi plahvatab, hakkab põlema või kannatanu on
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool Esmaabi Referaat aines: Rahvatervis Anneli Saar Aineõp. Maie Tamm Mõdriku 2009 SISSEJUHATUS ESMAABI PEAKS OSKAMA IGAÜKS ANDA Esmaabi saamise või teistele andmise vajadus võib tekkida igaühel. Mõne inimese elu kulgeb selliselt, et esmaabi andmise vajadus tekib üliharva, teiste inimeste elus esineb selliseid olukordi sageli. Hindamaks enda elus esmaabi andmise oskuste vajalikkust tuleb mõelda mõttes teadvustada oma tegemistes õnnetuste ja vigastuste tekkimise tõenäosus. Ühtede tegevuste korral on õnnetuste, haigestumiste ja vigastuste tekkimine tõenäolisem kui teiste tegevuste korral. Seetõttu on ju ka mõistetav, et erinevad inimesed on esmaabist erineval määral huvitatud
SISUKORD TEGUTSEMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ÕNNETUSE KORRAL..................................... 2 KANNATANU UURIMINE VÄLTIMATU ESMAABI ANDMISEKS JA ESMASED TOIMINGUD............................................................................................................................... 3 ELUSTAMINE.............................................................................................................................4 VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES............................................................................................ 5 UPPUMINE...........................................................................
Kõik kommentaarid