Esitlus-põletused (0)

Sarnased õppematerjalid

10

doc

PÕLETUSED

...................................9 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................10 2 Jaanika Priimägi Referaat SISSEJUHATUS Antud referaadis räägin põletuste liikidest, põletuste vältimisest ning esmaabist põletuste puhul. 3 Jaanika Priimägi Referaat PÕLETUSTE LIIGID Põletused jaotatakse termilisteks-, keemilisteks-, kirgus ja elektrilisteks põletusteks. Põletusi saab liigitada ka põletuse tõsiduse järgi: I astme põletus-naha tugev punetus ja turse, näiteks päikese põletus. II astme põletus-põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad ka villid. III astme põletus-ulatub sügavamatesse naha kihtidesse ning nahk võib olla mustjas ja tihke. 4 Jaanika Priimägi Referaat TERMILINE PÕLETUS

Töötervishoid ja tööohutus

33

pptx

Põletushaavade põhjused, diagnoos, esmaabi ja ravi

PÕLETUSHAAVADE PÕHJUSED, DIAGNOOS, ESMAABI JA RAVI Põletus on kudede kahjustus, mis tekib kõrge temperatuuri mõjul kudedele. Põletushaavale sarnaseid koekahjustusi põhjustavad kudede kokkupuude kemikaalidega (söövitus) ja elektrivooluga. Põletuste põhjused: 1 Termilised põletused 2.Elektripõletused 3.Keemilised põletused (söövitused) 4.Kiirguspõletused 1. Termilised põletused 1.1.Tulised vedelikud 1.2.Leek 1.3.Kontaktpõletus 1.1.Põletused tuliste vedelikega · Tuline vesi, tee, kohv, supp · Inhalatsioonivedelikud · Boilerite, torude lõhkemine · Sauna põletus tulise auruga 1.2.Leegipõletused · Tulekahju · Küünlaleek · Lõke · Grill · Süttivate ainete plahvatus 1.3.Kontaktpõletused · Triikraud · Tuline ahjuuks · Tuline pliit · Tuline radiaator

Meditsiin

52

doc

PÕLETUS

PÕLETUSED Põletus ehk combustio 1. PÕLETUSE OLEMUS 1.1. Põletuse mõiste Põletuseks nimetatakse kudede kahjustusi, mis tekivad kudede paiksel kokkupuutel kõrge temperatuuri, keemiliste ainete, elektrivoolu või kiirgusega. Tekkinud koekahjustust nimetatakse ka põletushaavaks. 1.2. Põletuse liigid Põletus jaguneb:  termiline põletus;  keemiline põletus - kahjustus tekib keemiliste ainete toimel (happed, alused, lüisiit, ipriit);  elektripõletus - kahjustus tekib elektrivoolu toimel;  elektromagnetiline ehk kiirguspõletus – päikesepõletus, solaarium, kvartslambid. Termilised põletused: • Tulised vedelikud - vesi, kohv, tee, mahl, marinaad, supp, inhalatsioonivedelikud. Näiteks kuuma kohviga põletus on sügavam kui

Meditsiin

19

doc

Esmaabi, kannatanu abistamine

.................................................................................5 2.1 Hädaabi kutsumine............................................................................................................5 3. TEADVUSETUS....................................................................................................................7 4. PÕLETUS...............................................................................................................................9 4.1 Põletus kuumalt esemelt, veelt või tulelt...........................................................................9 4.2 Keemiline põletus...........................................................................................................10 5. ELEKTRITRAUMA.............................................................................................................11 6. VEREJOOKS.............................................................................................................

Esmaabi

83

ppt

Esmaabi konspekt 2011

(3) Kui ka sellest ei aita võib teha suultsuhu hingamist, selle abil võib võõrkeha sügavamale nihkuda või õhk sellest mööda pääseda. Kui võõrkeha ei välju, aga inimene suudab vaatamata köhale hingata ja abi on saabunud, siis on kõige tähtsam püüda hingamist säilitada ja kiiresti haiglasse toimetada. VAJADUSEL ALUSTA ELUSTAMIST!  Elektritrauma Elektrilöögi tunnused: Lihasvalu Juhtmetesse kinnijäämine Põletused Teadvuse kadu Südameseiskus, hingamise lakkamine  Elektrilöök Kindlusta oma ohutus! Lülita vool välja (võimalusel) NB! Kannatanut ei tohi puutuda enne voolu väljalülitamist! Voolu alt vabastamine puuoksa või muu sellelaadsega Hinda teadvuse seisundit, vajadusel küliliasend Kindlusta hingamisteede avatus, kontrolli hingamist Vajadusel alusta elustamise ABC Helista 112! Tegutsemisjuhised kõrgepinge elektrilöögi korral

Terviseõpetus

8

docx

Esmaabi kursus

KODUSTES TINGIMUSTES LAHASTADA EI TOHI! Elektsisokk · Elektrivool kahjutab otseslt kudesid, tekitab nahapõletuse, võib põhjustada südame rütmihäireid või koguni südame seiskumist. Põhjused: Katkised majapidamismasinad, kontaktid, voolu all olevad juhtmed Kõrgepingeliinid ja alajaamad Ohutustehnika eiramine Tunnused: · Kliiniline surm · Sokk · Teadvusekadu · Hingamistakistus · Ebaregulaarne pulss · 3nda astme põletus · Lihaste krampliin kokkutõmme Tegutsemisjuhend: · Katkesta vooluring · Vabasta kannatanu vooluringist ­ selleks isoleeri ennast elektrit juhtivast maapinnast ­ helista 112 · Vajadusel elusta või võitle soki tunnustega · KÕIK ELEKTRIKAHJUSTUSEGA KANNAtANUD VAJAVAD ARSTI KONSULTATSIOONI KUUMARABANDUS · Organism ei suuda küllaldasel määral ära anda füüsilise koormuse tagajärel või

Esmaabi

19

odt

Esmaabi eesmark on paasta kannatanu elu onnetuskohal

oksendamine, - kiire pulss, - sage hingamine, - teadvusehäired või teadvusekaotus, - krambid. Esmaabi: - vii kannatanu jahedasse keskkonda, - eemalda tema pealisriided, - aseta kannatanu otsmikule külma veega niisutatud rätik, - jahuta ja niisuta kannatanu nahka märja rätikuga, - kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab, keera ta lamama stabiilsesse küliliasendisse, PÕLETUSED Põletused moodustavad 50% laste ja 5% täiskasvanute traumadest. Ohtlikuks muudab põletuse suur vedelikukadu põletuspinnalt (nt villid). Põhjused: - kuumad vedelikud, - lahtine tuli, - kõrge temperatuur, - elekter, - kemikaalid – keemiline põletus, - päike. Põletuse astmed ja tunnused: I astme põletus: punetav kuiv nahk, tugev valu põletatud piirkonnas, kahjustatud on pealmine marrasnaha kiht. II astme põletus: tekib turse ja suured vedelikuga täidetud villid, mis on tihti lõhkenud ja valulikud, tugev valu, kahjustatud on sügavamad nahakihid.

Kategoriseerimata

19

odt

Esmaabi eesmark on paasta kannatanu elu onnetuskohal

oksendamine, - kiire pulss, - sage hingamine, - teadvusehäired või teadvusekaotus, - krambid. Esmaabi: - vii kannatanu jahedasse keskkonda, - eemalda tema pealisriided, - aseta kannatanu otsmikule külma veega niisutatud rätik, - jahuta ja niisuta kannatanu nahka märja rätikuga, - kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab, keera ta lamama stabiilsesse küliliasendisse, PÕLETUSED Põletused moodustavad 50% laste ja 5% täiskasvanute traumadest. Ohtlikuks muudab põletuse suur vedelikukadu põletuspinnalt (nt villid). Põhjused: - kuumad vedelikud, - lahtine tuli, - kõrge temperatuur, - elekter, - kemikaalid – keemiline põletus, - päike. Põletuse astmed ja tunnused: I astme põletus: punetav kuiv nahk, tugev valu põletatud piirkonnas, kahjustatud on pealmine marrasnaha kiht. II astme põletus: tekib turse ja suured vedelikuga täidetud villid, mis on tihti lõhkenud ja valulikud, tugev valu, kahjustatud on sügavamad nahakihid.

Kategoriseerimata

Meedia

Kommentaarid (0)