Esitlus meedia kohta (0)

Sarnased õppematerjalid

18

pptx

Meedia

Meedia Kaisa-Mai Hütt 10.klass Ajaleht ●Perioodiline väljaanne ●Päevasündmused ●Aktuaalsed teemad ●Arvamused ●Meelelahutus ●Kvaliteetlehed ja tabloidid Uudise ülesehitus ●Juhtlõik ●Sündmus ●Lisamaterjal ja taust ●Perspektiiv ●3M+3K: o Kes? Mis? Kus? Millal? Miks? Kuidas? Koolileht ●Üldjuhul ilmub korra kuus ●Rollid on jaotatud õpilaskonna vahel ●Toimetuse töö on sarnane tava ajalehele ●Sisu on raskem leida Eesti ajakirjanduse ajalugu ●Tekkis 1675 - Post-Zeitung ●Esimesed ajalehed o Lühhike öppetus o Tarto maa rahwa Näddali-Leht o Marahwa Näddala-Leht o Perno Postimees o Eesti Postimees Reklaamikunst ●Eesmärgiks inimeste veenmine, mõjutamine, käitumise muutmine ja pakkujal kasu teenimine. ●Idee-, toote- ja firmareklaamid. ●Ostja- ning kaubakesksed reklaamid. Avalik ja privaatne ala ●Avalik ruum (tänav, park, rand, kaubanduskeskused, jaamad) ●Poolavalik ruum (kooli- ja medi

Meedia

3

docx

Meedia ja kommunikatsioon - küsimused ja vastused

Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Millise mudeli põhjal kommunikatsioon toimib? 2. Mis rolle meedia ühiskonnas täidab ning kuidas on meediumite areng ühiskonda mõjutanud? Meedia – katusmõiste erinevate meediumite kohta, mis reguleerivad ühiskonna arengu seisukohalt olulisi protsesse ning talletavad ja edastavad infot. Ülesanded: informeerimine, arvamuste ja reaalsuse vahendamine ning kujundamine, riiklike ja ühiskondlike institutsioonide mõjutamine, meelelahutus. 3. Millised on peamised meediumid ja mis on nende iseloomulikud jooned? Trükiajakirjandus - Valdavalt kirjalik (järjest rohkem ka pilti), paberkandjal, võimalik tekste süvenenult ja korduvalt lugeda, mahult ja tiraažilt piiratud.

Meedia

11

doc

Seminari küsimuste vastused

* 1. jun 1934 ­ raadio riigistati (parandused programmis, uuemad, kvaliteetemad seaded) * pärast 1940. a. Juunipööret raadio punase propagandateeninduse käsutusse * Eesti Raadio algselt Estonia kontserdimajas, vana raadiomaja ehitati pärast sõda (siseministeeriumi vastu) 2.Visuaalse kommunikatsiooni, eriti televisiooni areng maailmas ja Eestis kuni 1960. aastateni (televisioon ja raadio). MAAILMAS: * 1896 leiutas Edison vitaskoobi (projitseerib ekraanile) ­ visuaalse meedia algus * Edison ja tema abiline Dixon leiutasid kaamera, mis tegi mitu pilti järjest ­ augud linti, hammasrattad liigutajateks * 1894 võtsid Edisoni patendi üle vennad Lumiere'id, hakkasid kinofilme tegema (lühikesed tummfilmid) * 20. sajandi alguses arenes kino, USAs nickledoni-kinod * 1925-26 GBRs ja USAs kujutiste juhtmeteta edastamine mehaaniliste laotussüsteemide abil * 1928 GBRs värvilised kujutised * 1930ndatel olemas televisiooni tehnoloogia * massidesse jõudis TV pärast II MS

Massikommunikatsiooni ajalugu

132

doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Me teeme iseenda ajalugu, kuid mitte üksnes iseenda valikutega ­ me sõltume ka tingimustest. Tingimuste tundmaõppimine võimaldab kujundada oma elu rohkem selliseks, nagu ise loodame ja soovime. Teaduslik mõtlemine on olnud üpris erinev, selle tõepärasus on alati olenenud üksikute teadusharude omavahelisest kokkuleppest. St igasugused väited on suhtelised, olenevalt nende huvidest ja standarditest, kes neid väiteid on kinnitanud. Paljude sotsiaalsete nähtuste kohta on leitud üksikute juhtumite abil seletusi, niisamuti on tehtud nende abiga teoreetilisi üldistusi. Teaduslikust vaatevinklist võib paista, et sotsiaalne õiglus on kehtestatud üldiste abstraktsete seadustega; tegelikult sotsiaalse maailma mõistmine tuleneb üksikute juhtumite tundmise kaudu. Näide elulugude kirjastamisest: http://www2.kirmus.ee/elulood/valjaanded.htm Kultuurimälu toetuspunktideks saavad mälestusmärgid, kirjalikud tekstid, muuseumid, <= st ametlik mälu

Sotsiaalteadused

19

doc

Kokkuvõte põhikoolis õpitust

tegelased on vastandlikud (rikas ja vaene, hea ja kuri, noor ja vana, tark ja rumal). Enamasti on muinasjutud õnneliku lõpuga. Eestis hakati muinasjutte sihipäraselt koguma 19. sajandi teisel poolel Jakob Hurda (1839 -1907) innustusel. Muistend - rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Tuntumad muistendiliigid on tekkemuistendid, mis sisaldavad fantastilisi seletusi maa, inimeste, loomade tekkimise kohta, vägilasmuistendid,. mis on seotud Kalevipoja, Suure Tõllu, Vanapaganaga; kohamuistendid, mis jutustavad järvede, rändrahnude, puude tekkimisest; ajaloolised muistendid, mis on seotud ajalooliste sündmuste ja inimestega. Mõistatus - rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata. Mõistatus koosneb kahest osast: küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendusest).

Kirjandus

6

doc

Avalikud suhted (spikker) suhtekorraldus , avalikud suhted , public relations , avalikkus , PR , meediamonitooring ,

-1.enda usutavaks tegemise kunst; liidrid; massidele sümbolid ja sõnakõlksud. Uuringud- sihtgruppide käitumise ja suhtluse määratlemine sk planeerimiseks, vastastikuse mõistm loomiseks 1917- Avaliku Informatsiooni Komitee või avalikkuse veenmiseks. A.W.Page (1889-1960)- 1. Asepresident sk alal.7-printsiipi: Räägi tõtt ; tõesta tegevusega; kuula ostjat; Kajastamine- sõnumi levitamine meedia kaudu. korralda homne; käitu avalike suhetega nii nagu kogu organisats sõltuks sellest; mõista, et organisats tõe Kogukonna suhted- plaanitud tegevused kogukonnas, säilitamaks organis kasu toovat keskkonda. tunnus väljendub tema inimestes; säilita rahu, kannatlikkus ja hea huumor. Valitsussuhted- o nimel otseselt seotud seadusandlike kogude ja reguleerivate asutustega. Ka Lobby

Avalikud suhted

50

docx

KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs

Kõne või tekst on osa suhtlussituatsioonist ja laiemast ühiskondlikust või kultuurilisest kontekstist. Suhtlussituatsioon on laiem mõiste kui pelgalt vestlus, nt ajaleht vs lugeja, linnavalitsuse reklaamiagentuur vs tarbija. Keeleanalüütikud peavad keelekasutust keskkonnast sõltuvalt ning keelekasutus mõjutab ka ise keskkonda. Pelgalt teksti analüüsides võime välja lugeda palju teksti tegijate, vastuvõtjate ja nende ühiskondliku kultuuri kohta. Kriitiline lingvistika ei tähenda kritiseerimist, vaid vaatab tekstist väljapoole, mida keelega tehakse, nt võimusuhete esiletoomine. „Kriitiline“ tähendab alternatiivile viitavust, küsimuste tekkimist. Miks keelekasutus on selline, nagu see on? Kriitilisus on tekstide teadlik, analüüsiv lugemine, st loomulikustunud struktuuride, eriti implitsiitsete tähenduste väljatoomine. Eesmärgid võivad olla normatiivsed, viidata sobivatele keelekasutustele. Sellel on sarnased eesmärgid

Foneetika

45

doc

Suhtekorralduse eksami materjal

Probleemi määrangule järgneb põhjuste analüüs. Suhtekorralduslikust aspektist on alati kasulikum alustada probleemi allika otsimisel sisemiste faktorite analüüsiga, st enne kellegi teise süüdistamist on mõttekas vaadata, mida on ise valesti tehtud. Ülaltoodud probleemi kirjeldus eeldab sügavat enesekriitikat ning ausust. Küllaltki tõenäoline on, et meediaga suhete rikkujaks oli organisatsioon ise, jättes meedia päringud tähelepanuta, andes vastakaid ning "hämavaid" kommentaare ning jättes suure osa informatsioonist üldse avaldamata. Samuti võib sisemiseks faktoriks olla ebaviisakus meediaga suhtlemisel. Lisaks võidi käituda pealetükkivalt, näiteks saates iga nädal mitu vähese uudisväärtusega pressiteadet ning helistades vihaselt toimetusse: "Miks te ei ole meie teadet avaldanud?" Väliste faktorite osas kriitiline olla on lihtne võrreldes enesele "näkku vaatamisega"

Suhtekorraldus

Meedia

Kommentaarid (0)