10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Annemai Harak
Õppematerjali autor
Antsla Gümnaasium ANNEMAI HARAK 12. klass FILOSOOF JOHN STRUART MILL referaat Juhendaja: õpetaja Peeter Lemats Antsla 2015 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3
SISUKORD: 1. ELULUGU 2. LOOMING 3. KOKKUVÕTE 4. ANALÜÜS 1. ELULUGU John Stuart Mill (20. mai 1806 London 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest. Milli vaatepunktide kohta sotsialismile ja elitarismile on vastuolulisi vaateid. Mill ise pidas end sotsialistiks ja mida vanemaks ta sai, seda enam on ka tema töödes näha kaldumist sotsialismi poole. Näiteks ei pidanud Mill eraomandit lõplikult puutumatuks ja pühaks, vaid pidas sotsiaalse heaolu suurendamise nimel täiesti mõeldavaks selle asendamist mingi muu süsteemiga. Milli ei saa siiski pidada tavapärases mõttes sotsialistiks, vaid "sotsialismi" all tuleb eelkõige näha tema kriitikat kapitalistliku süsteemi pihta ja tema nägemust endast kui reformaatorist, mida paljuski mõjutas 19. sajandi Inglismaa romantism ja utoopiline sotsialism.
John Stuart Mill (1806-1873) oli Inglise filosoof. Kuulsa utilitaristina (ld utilitas 'kasu') nagu Bentham'gi oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad."
John Stuart Mill 20. mai 1806 - 8. mai 1873 Elulugu John Stuart Mill sündis 1806. aastal Pentonvilles Londonis, James Milli vanema pojana. Juba kolme aastaselt hakkas tema isa James Mill (David Ricardo sõber ja suunaja) pojale kreeka keelt õpetama. Kaheksaselt oli Mill juba lugenud Platonit, Diogenest ja Xenophoni kreeka keeles. Kaheteistkümne aastaselt Aristotelese ja Aristophanes lugemise, aritmeetika ja geomeetria harrastamise vahepeal õpetas Mill oma õdedele-vendadele ladina keelt. Kuni 1822 aastani oli Mill vaid väga haritud, üksildane ja kinnine nooruk, kuni ta avastas Jeremy Benthami ja utilitarismi. 1818 kohtus ta esmakordselt oma isa sõprade David Ricardo, Joseph Hume ja Jeremy Benthamiga. Järgmisel aastal, olles läbinud poliitökonoomia täiel mahul, reisis ta Prantusmaale, kus kohtus ka Jean- Baptiste Sayga. 1823 asus tööle Ida-India kompaniisse ja avaldas kolm kirja
sest ta kaotab oma ratsionaalse aluse. 4. Muutes mingi arvamuse kriitikale suletuks, võib see arvamus kaotada oma mõtte ja mõju inimeste käitumisele. Argumentatsioon on järgmine: kui arvamus on tõene, siis tähendaks tema keelustamine inimestele tõe teadmise keelustamist; kui aga arvamus ei ole tõene, siis tähendaks tema keelustamine seda, et inimestelt võetakse võimalus mõista tõde sügavamalt, sest just selline on tavaliselt tõe ja eksimuse konflikti tulemus. Tegelikult ei saa me Milli arvates kunagi kindlad olla, kas see või teine arvamus on tõene või väär. Kuid ükskõik milline ka poleks arvamus, tema keelustamine oleks ikkagi kurjast. Indiviidideks ei pea Mill neid, kes, kes ei ole suutelised enda tegude eest vastutama: lapsi, vaimselt puudulikke jne. Laste suhtes vabaduse nõue ei kehti ning ühiskond omab õigusega nende üle täielikku võimu selleks, et nad
Siit tekib filosoofiline probleem: millistel jhtumitel toihime piirata, mis on vabaduse minimaalsed piirid jne. Vabaduse miinimumi defineerimine on otsustava tähtsusega probleem, kuna selle kaudu saab põhjendada piiranguid meie tegevusele, mis ahistab teiste vabaduse miinimumi. Tegelikult on eeltoodud vabaduse määratluses sees kaks aspekti, mis tingivad erineva lähenemise vabaduse küsimusele. Ühelt poolt sunni puudumine ja teiselt poolt toimimine.(1) Inglise filosoof John Stuart Mill oli kuulus utilitarist, kes oli veendunud, et moraalselt õige on käitumine on selline, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Mill püstitas vabaduse probleemi järgmiselt: Millistes piirides on ühiskonna võim indiviidi üle õiglane? Ühiskonna võim indiviidi üle avaldub kahel kujul: seadusandlusena ja ühiskondliku arvamusena. Seaduste rikkumine on karistatav, kuid küsimus on selles, et seadusandlus peab olema samuti õiglane. Mill vaatleb eraldi mõtte- ja tegevusvabadust.
Need on värv, heli, maitse, soojus/külmus lihtideed ümbruse vaatlusel tekkinud ideed(mõistus passiivne) keerulised ideed mõistuse poolt töödeldud lihtideed loomuliku õiguse teooria: loomulik seisukord võrdsuse seisukord, loodusseaduse piires, kus iga võim ja iga õigus on vastastikused. Loodusseadus mõistus, see on vajalik loomuliku õiguse tunnetamiseks Inimesed võiksid eksisteerida ilma pooliitikata, kuid mitte moraalsuseta JONH STUART MILL Inglise filosoof ja majandusteadlane Sündis 1806 aastal Londonis Juba 3 aastaselt hakaks isa Millile kreeka keelt õpetama .. 1826 aastal läbis Mill kriisi, peale mida, hakkas huvituma luulest ja kujutlusvõimetest 1851 aastal abiellus ta Harriet Tayloriga, abielu kestis 6 aastat Kuni oma surmani aastal 1873 jätkas ta tegutsemist sotsiaalse reformaatorina, Mõtted Iirimaa, orjus, hukkamine.... Looming: Mill ise pidas end sotsialistiks
13. Mida lisas põhjuslik teadmisteooria ÕTU-le? Et miski on uskumuse põhjustajaks. ET p põhjustab S-i uskumuse. Aprioorne (teadmine ideedevaheliste suhete kohta) teadmine. Aprioorne teadmine ei tule kogemustest (nt 2+2=4). Aprioorne teadmine võib olla kas mõistuspärane (loogiline) või konventsionaalne (kokkuleppeline). Empiiriline (teadmine faktide kohta) teadmine tugineb meelelisele kogemusele. seda liiki on näiteks teadmised, et Päike täuseb idast, et mõned loomad on lihatoidulised jms. Teaduslik teadmine-kogu koolihariduse üks eesmärke on teadusliku maailmavaate kujundamine s.o. teaduslike teadmiste omandamine. Teaduslikud teadmised moodustavad süsteemi st teadlased püüavad luua teooriaid, mis ühendaksid võimalikult palju teadmisi mingi valdkonna kohta. Tänapäeval liigitatakse teadusi formaalseteks (n. Eukleidese geomeetria, hulgateoori, aritmeetika) ja empiirilisteks (n. Newtoni mehaanika, Darwini evolutsiooniteooria). Teaduslik teadmine sõnastatakse täpselt. 14
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid