Esitlus - Hüpnoos (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Hüpnoos

Hüpnoos Iga inimene on vähemalt kaks korda ööpäevas hüpnoosiseisundis - vahetult enne uinumist ja vahetult enne ärkamist. Seega võib öelda, et hüpnoos on osalise une taoline teadvuseseisund, kus meele analüütilise poole ehk teadvuse aktiivsus on madal ning kus me oleme oma alateadvuse reaalsuses. Mida väiksem on teadvuse aktiivsus, seda rohkem domineerib ning on tõene alateadvuse reaalsus ehk seda sügavamas transis me oleme. Hüpnoosi iseloomustab tugev lõdvestumine ja suur vastuvõtlikkus sisendusele. Kunstliku hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat, näiteks väga monotoonset sõnalist ärritust

Psühholoogia

2

doc

Meditatsioon ja hüpnoos

Buddha olevat näiteks tõusnud kaheksandale astmele, siis laskunud tagasi esimesele, tõusnud uuesti neljandale ning sealt läinud nirvaanasse. Meditatsioonideks on pealkirjastatud ka usulisi või filosoofilisi kirjutisi, kirjapandud mõtisklusi mingil teemal (Descartes'i "Meditatsioonid esimesest filosoofiast"), muusika- ja kunstiteoseid jpm. ­ ehk siis meditatsiooni tulemusel või käigus loodud asju.  Hüpnoos (hypnos - uni kreeka k) Kunstlikult esile kutsutud osalise une taoline teadvuseseisund, mida iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele. Hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat, näiteks väga monotoonset sõnalist ärritust. Hüpnoos võib olla erineva sügavusastmega, sõltuvalt sellest, millised ajukoore osad säilitavad aktiivsuse. Kontakt

Inimese õpetus

2

doc

Hüpnoos ja meditatsioon

com/?topic=77 http://et.wikipedia.org/wiki/Meditatsioon http://www.terviseleht.ee/200001/1_meditatsioon.php http://teosoofia.ee/praktikad/budistlik_meditatsioon http://kodu.neti.ee/~ok003a/zhongyi/stress.html Kokkuvõte: Hüpnoos (hypnos - uni kreeka k) on kunstlikult esile kutsutud osalise une taoline teadvuseseisund, mida iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele. Hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat, näiteks väga monotoonset sõnalist ärritust. Hüpnoos võib olla erineva sügavusastmega, sõltuvalt sellest, millised ajukoore osad säilitavad aktiivsuse. Kontakt hüpnotiseerijaga säilib hüpnoosis viibijal ka siis, kui ta muid väliseid ärritusi ei taju. Hüpnootilisi ja transiseisundeid on osatud esile kutsuda mitmetes traditsioonilistes kultuurides. Hüpnoosiga tänapäeva mõistes hakkas esimesena tegelema 18. sajandi Austria ravitseja Franz Anton Mesmer, kelle teooria järgi põhines nähtus inimeses peituvatel magnetjõududel ehk nn

Inimeseõpetus

12

ppt

Hüpnoos

Hüpnoos Karolin Roosipuu, Elizabeth Heinsar KK12-PE1  Mis on hüpnoos? kunstlikult esile kutsutud osalise une taoline teadvuseseisund iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat, näiteks väga monotoonset sõnalist ärritust erineva sügavusastmega, sõltuvalt sellest, millised ajukoore osad säilitavad aktiivsuse  Hüpnoos, kui täiesti loomulik olek Enamik inimesi on hüpnoosiolekus kaks-kolm korda päevas ja nad ei pruugi seda isegi hüpnoosiseisundiks lugeda. Näideteks on: 1. unistamine 2. millegagi nii hõivatud olemine, et te ei märka isegi enda ümber aset leidvaid sündmusi 3. millegagi hõivatud olemine ja ajataju kaotamine 4. jõudmine teekonna lõppu mäletamata teekonnal asetleidnut  Milleks kasutatakse? Erinevate haiguste(peamiselt psüühiliste) ravimiseks

Inimeseõpetus

6

pdf

Hüpnoos

mõõtmatult võimas vahend. (Streeter, Michael, 2004) Hüpnoosi olemus Hüpnoos (hypnos - uni kreeka keeles) on meele muudetud seisund ehk kunstlikult esile kutsutud teadvuseseisund, mida iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sugestioonile ehk sisendusele(Laurence, J, Perry, C, 1988). Hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kes inimese transiseisundisse viimiseks kasutab erilist metoodikat, näiteks monotoonset sõnalist ärritust(Streeter, Michael, 2004). Hüpnoos võib olla erineva sügavusastmega, sõltuvalt sellest, millised ajukoore osad säilitavad aktiivsuse(Streeter, Michael, 2004). Transi ajal on hüpnotiseerija eesmärk rääkida otse patsiendi alateadvusega. Ta viib ravialusesse sisendused, mille eesmärgiks on inimeste harjumuste muutmine, tema eneseusu suurendamine või minevikumälestustest ülesaamine. Sisendused ei jõua teadvusse, vaid alateadvusse. (Streeter, Michael, 2004) Iga hüpnoosiseanss peaks reeglina sisaldama kuut staadiumi:

Enesehindamine

7

pptx

Hüpnoos

Hüpnoos Maria Elise Remme Greete Hiiemäe  Mis on hüpnoos? kunstlikult esile kutsutud osalise une taoline teadvuseseisund, mida iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele. Hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat.  Millal tekkis ja kes oli looja? Tänapäevane hüpnoos tekkis 18.sajandil ja loojaks oli Austria ravitseja Franz Mesmer (1734-1815). Tema teooria järgi põhines nähtus inimestes peituvates magnetjõududel ehk nn animaalsel magnetismil. Terminit ,,hüpnoos" hakkas kasutama soti arst James Braid (1795-1860). Hiljem tegeles sellega tuntuim psühhiaater dr Milton H. Erickson (1901-1980).  Erinevad hüpnoosiseisundid Unistamine Keskendumine (ei märka ümbritsevat) Hõivatud olemine ja ajataju kaotamine

Psühholoogia

82

docx

Levinumad arusaamad hüpnoosist

.............................................................................8 1.5. Hüpnoosi kasutusalad..........................................................................................9 1.5.1. Hüpnoosi kasutusvõimalused sõltuvuste korral...........................9 1.5.2. Hüpnoosi kasutusvõimalused foobiate ravis.............................10 1.5.3. Meditsiinilised rakendused........................................................10 1.5.4. Hüpnoos kohtupraktikas............................................................11 1.6. Hüpnoosi puudutavad eksiarvamused...............................................................12 1.6.1. Inimest on võimalik hüpnotiseerida vastu tema tahtmist..........12 1.6.2. Hüpnoosi ajal on hüpnotiseerijal võim hüpnotiseeritava üle.....12 1.6.3. Hüpnoos sarnaneb magamisega...............................................13 1.6.4

Mõjustamisepsühholoogia

3

doc

Psühholoogia sissejuhatus

harjumused, kombed ja on seotud kõrgema närvitalitlusega. 4. Sünnieelne areng 1. EOSTUMISPERIOOD ­ 2n alates viljastumise hetkest, ~36h pärast viljastumist hakkab sügoot jagunema 2. EMBRÜONAALPERIOOD ­ 3n-8n lõpuni kujunevad KNS, süda ja kehaosad, käed, jalad, silmad, kõrvad 3. LOOTEPERIOOD ­ 9n kuni sünnini, meenutab juba inimest 5. Teadvuse väljendusvormid (6tk) Ärkvelolekuteadvus, unistamine, uni, unenäod, hüpnoos, meditatsioon. 6. Närviraku ehitus Dendriidide kaudu saabub impulss närvirakku ja aksoni kaudu antakse see edasi teisele närvirakule. 7. Unefaasid ja seisundid; jaguneb: AEGLANE uni 4 faasi: 1. Kerge uni ~2min, kaovad alfalained, lõdvestumine 2. Uinumine ~20 min, aeglustub südametöö, hingamine 3.-4- Deltauni ~30 min, aju on aktiivne, lihaste toonus pole oluliselt muutunud, võimalik unes rääkimine, käimine KIIRE ehk REM-uni

Sissejuhatus psühholoogiasse

Meedia

Kommentaarid (0)