TALLINNA TEENINDUSKOOL Alla Rajur ME13-KE CO2 HEIDETE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2014 Alla Rajur Tööohutus SISUKORD Sissejuhatus .......................................................................................................3 1. Sõiduautode CO2-heitmete vähendamine..................................
Joonis 1.6 Soojustarbimine Eestis majandusharude kaupa ja kaod soojusvõrkudes ajavahemikus 19602009 1.2 Maa energiavarud Energiavarude hulka loetakse tavaliselt need varud, mida on sel ajal kehtivate piirangutega tehniliselt võimalik kasutusele võtta. Kuigi kehtivad piirangud ja keskkonnakaitselised nõuded karmistuvad pidevalt, suurenevad samaaegselt tehnilised võimalused energiavarude ohutuks kasutuselevõtuks. Seetõttu on maa energiavarude suurus ajas muutuv. Energiavarusid jagatakse taastuvateks ja taastumatuteks. Taastumatute energiavarude hulka kuuluvad aegade jooksul maapõues moodustunud fossiilsed kütused, samuti tuumkütused. Suurem osa inimkonna energiavajadusest kaetakse praegu taastumatute energiaallikatega, mille hulka kuuluvad kivisöed ja pruunsöed, põlevkivi, nafta ja õliliivad ning maagaas.
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·
Praeguseks oleme jõudnud selleni, et arenenud maades inimene ei tarbi otse loodusest enam peaaegu midagi, vaid kogu looduslik aine läbib enne lõppkasutamist tootmisprotsessi. Ka inimeste konkreetsed vaimsed hüvised ja nende kasutamine põhinevad üldistatud tootmise tulemustel. Tehnika areng on teinud võimalikuks rahuldada järjest suurema hulga inimeste vajadusi, samuti nende soove ja tujusid, mis kohati kasvavad vajadustest kiiremini. Võimalused oma vajadusi rahuldada suurendavad omakorda nõudlust hüviste järele. Suurenenud on igaühe tahe oma vajadusi ja soove järjest täielikumalt rahuldada. Seetõttu on tootmise maht maailmas suurenenud kiiremini kui inimeste arv. Üldistatud tootmine on inimese majandustegevuse alus. Toodetu jaotamine inimeste vahel ja sellega seonduv on ühiskonna korralduse probleemid. Üldistatud tootmise tulemusel muudetakse loodusressurss konkreetseteks hüvisteks - aineteks,
siis võib maapinnatemperatuur tõusta sajandi lõpuks 5,2 kraadi Celsiuse järgi ning 90% tõenäosusega jääb Maa soojenemistemperatuur 3,5 ja 7,4 kraadi vahele. 2009. aasta septembris neid tulemusi korrigeeriti ja jäädi selle juurde, et kui majandustegevust jätkatakse senisel viisil, siis tõuseb temperatuur sajandi lõpuks 4,5 kraadi Celsiuse järgi. Kui suudetakse ka kõige ambitsioonikamad emissioonide vähendamise plaanid ellu viia, siis tõuseb temperatuur ikkagi 3,5 kraadi Celsiuse järgi. Eesti keskkonna muutumise trendid: Õhutemp. on tõusva trendiga, samuti sademete hulk, merevee tase tõuseb. Olmejäätmete maht hakkab vähenema, sorteerimine ja taaskasutamine peamisel kohal. Põlevkivijäätmete vähenemine- efektiivsed põletustehnoloogiad ja alternatiivsed energiatootmise viisid. Joogivee tootmiseks sobiva kvaliteediga põhjavee ja põhjaveealade kahanemine
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Seega on pri- maarsed turundus ja tootmine ning vastavad eesmärgid. Logistika funktsioon on teenindava vald- konna ülioluline funktsioon. Logistika strateegia, eesmärgid ja ülesanded lähtuvad ettevõtte ja selle turunduse eesmärkidest. Logistika peaks looma eeldused ja võimalused efektiivseks toot- miseks ning turunduseks. Kuna ärilogistika on tootmist ja kaubandust teenindav, paljudest omavahel seotud valdkon- dadest koosnev tegevusala, on seda logistikaspetsialistid määratlenud veidi erinevalt. Logistika
Seega on pri- maarsed turundus ja tootmine ning vastavad eesmärgid. Logistika funktsioon on teenindava vald- konna ülioluline funktsioon. Logistika strateegia, eesmärgid ja ülesanded lähtuvad ettevõtte ja selle turunduse eesmärkidest. Logistika peaks looma eeldused ja võimalused efektiivseks toot- miseks ning turunduseks. Kuna ärilogistika on tootmist ja kaubandust teenindav, paljudest omavahel seotud valdkon- dadest koosnev tegevusala, on seda logistikaspetsialistid määratlenud veidi erinevalt. Logistika
Kõik kommentaarid