Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esitlus: CO2 HEIDETE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • KUHU CO2 LADUSTADA?

Lõik failist

Esitlus-CO2 HEIDETE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED #1 Esitlus-CO2 HEIDETE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED #2 Esitlus-CO2 HEIDETE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED #3 Esitlus-CO2 HEIDETE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED #4 Esitlus-CO2 HEIDETE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-09-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor shinybunny Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
doc

CO2 HEIDETE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED

TALLINNA TEENINDUSKOOL Alla Rajur ME13-KE CO2 HEIDETE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2014 Alla Rajur Tööohutus SISUKORD Sissejuhatus .......................................................................................................3 1. Sõiduautode CO2-heitmete vähendamine..................................

Keskkond
thumbnail
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

Joonis 1.6 Soojustarbimine Eestis majandusharude kaupa ja kaod soojusvõrkudes ajavahemikus 1960­2009 1.2 Maa energiavarud Energiavarude hulka loetakse tavaliselt need varud, mida on sel ajal kehtivate piirangutega tehniliselt võimalik kasutusele võtta. Kuigi kehtivad piirangud ja keskkonnakaitselised nõuded karmistuvad pidevalt, suurenevad samaaegselt tehnilised võimalused energiavarude ohutuks kasutuselevõtuks. Seetõttu on maa energiavarude suurus ajas muutuv. Energiavarusid jagatakse taastuvateks ja taastumatuteks. Taastumatute energiavarude hulka kuuluvad aegade jooksul maapõues moodustunud fossiilsed kütused, samuti tuumkütused. Suurem osa inimkonna energiavajadusest kaetakse praegu taastumatute energiaallikatega, mille hulka kuuluvad kivisöed ja pruunsöed, põlevkivi, nafta ja õliliivad ning maagaas.

Energia ja keskkond
thumbnail
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond ­ EL mõiste ­ Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse ­ tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse ­ meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ­ ökoloogia. ÖKOLOOGIA ­ õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 ­ Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ­ ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·

Keskkonnakaitse ja säästev areng
thumbnail
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

Praeguseks oleme jõudnud selleni, et arenenud maades inimene ei tarbi otse loodusest enam peaaegu midagi, vaid kogu looduslik aine läbib enne lõppkasutamist tootmisprotsessi. Ka inimeste konkreetsed vaimsed hüvised ja nende kasutamine põhinevad üldistatud tootmise tulemustel. Tehnika areng on teinud võimalikuks rahuldada järjest suurema hulga inimeste vajadusi, samuti nende soove ja tujusid, mis kohati kasvavad vajadustest kiiremini. Võimalused oma vajadusi rahuldada suurendavad omakorda nõudlust hüviste järele. Suurenenud on igaühe tahe oma vajadusi ja soove järjest täielikumalt rahuldada. Seetõttu on tootmise maht maailmas suurenenud kiiremini kui inimeste arv. Üldistatud tootmine on inimese majandustegevuse alus. Toodetu jaotamine inimeste vahel ja sellega seonduv on ühiskonna korralduse probleemid. Üldistatud tootmise tulemusel muudetakse loodusressurss konkreetseteks hüvisteks - aineteks,

Tehnoökoloogia
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

siis võib maapinnatemperatuur tõusta sajandi lõpuks 5,2 kraadi Celsiuse järgi ning 90% tõenäosusega jääb Maa soojenemistemperatuur 3,5 ja 7,4 kraadi vahele. 2009. aasta septembris neid tulemusi korrigeeriti ja jäädi selle juurde, et kui majandustegevust jätkatakse senisel viisil, siis tõuseb temperatuur sajandi lõpuks 4,5 kraadi Celsiuse järgi. Kui suudetakse ka kõige ambitsioonikamad emissioonide vähendamise plaanid ellu viia, siis tõuseb temperatuur ikkagi 3,5 kraadi Celsiuse järgi.  Eesti keskkonna muutumise trendid: Õhutemp. on tõusva trendiga, samuti sademete hulk, merevee tase tõuseb. Olmejäätmete maht hakkab vähenema, sorteerimine ja taaskasutamine peamisel kohal. Põlevkivijäätmete vähenemine- efektiivsed põletustehnoloogiad ja alternatiivsed energiatootmise viisid. Joogivee tootmiseks sobiva kvaliteediga põhjavee ja põhjaveealade kahanemine

Keskkonnakaitse ja säästev areng
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Seega on pri- maarsed turundus ja tootmine ning vastavad eesmärgid. Logistika funktsioon on teenindava vald- konna ülioluline funktsioon. Logistika strateegia, eesmärgid ja ülesanded lähtuvad ettevõtte ja selle turunduse eesmärkidest. Logistika peaks looma eeldused ja võimalused efektiivseks toot- miseks ning turunduseks. Kuna ärilogistika on tootmist ja kaubandust teenindav, paljudest omavahel seotud valdkon- dadest koosnev tegevusala, on seda logistikaspetsialistid määratlenud veidi erinevalt. Logistika

Logistika alused
thumbnail
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Seega on pri- maarsed turundus ja tootmine ning vastavad eesmärgid. Logistika funktsioon on teenindava vald- konna ülioluline funktsioon. Logistika strateegia, eesmärgid ja ülesanded lähtuvad ettevõtte ja selle turunduse eesmärkidest. Logistika peaks looma eeldused ja võimalused efektiivseks toot- miseks ning turunduseks. Kuna ärilogistika on tootmist ja kaubandust teenindav, paljudest omavahel seotud valdkon- dadest koosnev tegevusala, on seda logistikaspetsialistid määratlenud veidi erinevalt. Logistika

Baas Logistika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun