Esitlemine ja tutvustamine (0)

Sarnased õppematerjalid

26

pptx

Tervitamine ja esitlemine

• Madalama positsiooniga ametnikke esitletakse kõrgemale. • Kohalikku elanikku esitletakse välismaalasele. • Meest tutvustatakse alati naisele (Lubage, proua Mets, et esitlen teile härra  Tamme). • Kui naine kannab teist perenime, siis ütleb mees esitlemisel ka selle. • Nooremat inimest tutvustatakse vanemale. • Kui tegemist on kahe naisega, siis lähtutakse nende positsioonist ning abikaasa positsioonist. • Ametialane tutvustamine lähtub alati positsioonist, mitte soost. • Tutvustamisel nimetatakse ka asjaomaste isikute ameti- või tegevusala, tiitel ja perenimi (Härra professor Tamm; lubage teile esitleda härra Metsa  - osakonnajuhataja). • Lõuna- ja õhtusöögile saabunuid esitleb perenaine või peremees vastavalt külaliste saabumise järjekorras • Koosviibimisel, kuhu on kutsutud palju külalisi, tutvutakse iseseisvalt.

Etikett

16

docx

Diplomaatiline etikett ja protokoll konspekt eksamiks

Ametlikel üritustel (nt. presidendi vastuvõtt) esitletakse nime ja ametinimetusega peakülalist, saatja ametipositsiooni ei nimetata. Kui abielupaar soovib end kellelegi esitleda, teeb seda traditsiooniliselt mees, tutvustades esmalt oma abikaasat. Kui ei olda abielus, otsustab paar ise, kas esitleda end elukaaslastena. Kui kedagi soovitakse kõrgele ametiisikule tutvustada, küsitakse viimaselt luba. Mainitakse esitletava tiitel ja nimi, kõrget ametiisikut ei esitleta ­ ühepoolne tutvustamine. Mees peab esitlemisel alati seisma, naine siis, kui teda esitletakse kõrgemalseisvale isikule, tolle abikaasale, vanemale daamile või härrale. Üksikisikut esitletakse grupile Külalise vastuvõtmine ja saatmine  Külalise aukoht ­ vastuvõtjast paremal Sissepoole avanevate ustega ruumis avab vastuvõtja ukse ning palub enesele järgneda Vastuvõtjal on soovitatav liikuda külalisest veidi eespool Tervitamine äris ja diplomaatias

Diplomaatiline etikett ja protokoll

33

doc

ETIKETI konspekt

mis võib teise tundeid riivata. Taktitundega inimene · Oskab seltskonnas kiiresti kohaneda · Oskab õigel ajal õnne soovida, kaastunnet avaldada, seisusekohaselt kõnetada · Oskab olukorrale vastavalt rõivastuda · Arvestab, et igal inimesel on õigus eraelule ja teistsugusele eluviisile; ta ei esita ebasobivaid küsimusi pereasjade, rahalise seisu, intiimsuhete või tervise kohta ega vasta sellistele küsimustele ka ise. TERVITAMINE JA ESITLEMINE Tervitamine on esimene kontakt vestluskaaslasega. Esimene silmside ja kehaline kontakt kahe inimese kohtumisel võib otseselt või kaudselt mõjutada edaspidist suhtumist teineteisesse. Tervitussõnad on tähtsaimad esimesest kümnest sõnast, mis kujundavad mulje. Noogutamine ja kummardamine Mees tervitab kerge kummardusega, naine peanoogutusega. Naine ei kummarda temast tunduvalt vanemale daamile. Tervitamine ja peakatted Kergitatakse kaabut, nokamütsi jt samatüübilisi peakatteid.

Sekretäritöö

80

pdf

Ametkondlik kaitumine ja etikett

Tallinna Majanduskool Ametkondlik käitumiskultuur (sekretäritöö, üldteadmised etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile:
 ............................................................................................................................................. 7 Visiitkaardid 
ja nende kasutamine ....................................................................................................

Sekretäritöö

35

doc

Sekretäriõpe

· Trükitähtedega vormistatakse sõnad KUULATI ja OTSUSTATI. · Järgnevad päevakorrapunktid protokollitakse sama skeemi järgi. · Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, nende allkirjad vormistatakse kõrvuti. · Protokollile võib ka lisada näiteks skeeme, tabeleid ja jooniseid. · Lisadele viidatakse teksti sees. Kõik protokollile lisatavad dokumendid peavad olema alla kirjutatud üleval paremas nurgas. 3) Tervitamine, esitlemine, tiitlid. Tervitamine. Kohtumine saab alguse tervitamisest ja silmsidest. Tervitamine on lugupidamise avaldamise vorm, mille juurde kuuluv sõbralik näoilme on kohustuslik. Reeglid tervitamisel: Esimesena tervitab mees naist, noorem vanemat, alluv ülemat. Alati tervitab esimesena ruumi siseneja, olenemata soost, east ja positsioonist. Esimesena tervitab külaline pererahvast.

Sekretäriõpe

0

docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�

Kirjandus

291

doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel

80

docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav

Alushariduse pedagoog

Kommentaarid (0)