Esimeste linnade kujunemine ja assüüria, babüloonia ning sumerite linnadest lähemalt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus ja millal tekkisid ?
 
Säutsu twitteris
Ajaloo kodutöö 1
  • Esimesed linnalised asulad. Kus ja millal tekkisid? Nimeta ja iseloomusta lühidalt.
    Esimestest linnalistest asulatest, eluviisist ja linnakultuurist on alust kõneleda pärast Natufi kultuuri. Mille üheks tähiseks on Jeeriko , tänapäeval Jericho, ka Ar Richa, Jordaanias .
    Jeeriko, seda linna tundakse hästi ka Piibli järgi, nagu ma aru saan, siis hetkel selle kunagist asukohta tähistab vaid küngas . 1950 aastatel tehtud arheoloogiliste kaevamiste tulemusel tehti kindlaks ,et Jeeriko oli üks vanemaid linnu maailmas. Oletatakse, et umbes 1 aastatuhandel eKr oli see paik küttidele ööbimispaigaks järgmisel aastatuhandel aga hakati sinna juba alalist elupaika rajama. Nüüd võime suhtelisele kindlalt väita, et see on vanim teadaolev kaitsemüüriga ümbritsetud linnaline asula. Linna ümbritses 800m pikkuna ja 4m kõrgune müür , kuhu kuulus ka ümmargune 9 meetrise läbimõõduga kivitorn. Torni peaegu 9 meetri kõrgused varemed on säilinud tänaseni.
    Linnas oli kulk kivipõranda ja põletamata tellistest seintega ümara või nelinurksa põhiplaaniga akendeta maju. Jeeriko elanikud elatusid osaliselt põlluharimisest ja karjakasvatusest – vahetuskaubad.
    Esimene Jeeroko lonn hävis tules, kuid selle asemele ehitati 8. aastatuhandel eKr veel suurem linn, mis hävitati 2. aastatuhandel eKr. Vallutati ja siis põletati maatasa.
    Arheoloogilised avastused näitavad et paiksed asutused olid ka teistes kohtades. Türdi idaosas avastatud mesoliitikumiaegsed asulad on kuni 11 000 aastat vanad Ühest neist, Göbekli Tepe varemetekompleksis avastati üle 12 meetri kõrgune rajatis, mille katuseplaadid moodustasid neli massiivset T-kujullist sammast. Asumi rajajad ei olnud maaharijad vaid pigem nomaadid, kes jahte pidasid . Kuna Göbekli Tepe varemetekompleksis puudus kanalisatsioon, on arheoloogid arvanud, et linnataolist asumit ei kasutatud pideva elkohana, vaid pigem gaselliliha säilitamise paigana.
    Teine tuntud linn Türgis on Catal Güyük, mis asus jõe-äärsel viljakal tasandikul ja koosnes tihedalt paigutatud põletamata tellistest majadest. Plaanilt meenutab linn vaiplinna, mille majad olid omavahel ühendatud. Sisse sai majadesse ainult katuse kaudu. Ja linnas oli kokku üle tuhande maja, mis olid külgkülje kõrvale ehitatuna.
    Igas majas oli tulease ja sisseehitatud kivimööbel. Kivimööblist kõige rohkem huvipakkuvad olid poodiumid, mis oli arvatavasti kasutusel kui magamisasemed. Nende alt leiti ka inimeste luid , mis võis arvata, et inimene maeti samasse kohta, kus oli olnud ta magamiskoht..( kusjuures , kui teemast välja minna, siis uudistes näitas ükskord, et selline asi toimub siiani.. kahjuks ma ei mäleta kus riigis see oli, aga ühed inimesed näiteks elasidki surnuaias ja magasid oma vanemate haudade peal). Oletatakse, et linna elanikud lisaks küttimisele ja korilusele tegelesid ka põlluharimise, karjakasvatuse kui ka kaubavahetusega.
  • Nimeta ja iseloomusta lühidalt Sumeri, Assüüria ja Babüloonia linnu.
    Sumeri linnad: Eridu , Adab, Lagash, Umma, Kish , Uruk, Ur, Nippur
    Linnamüüris oli tavaliselt neli väravat, kust said alguse laiad tänavad, mis tsitadelli juures kokku jooksid. Ülejäänud linnaosades oli maa aga sedavõrd hinnas, et kitsastel ja kõveratel linnatänavatel kahel veoloomal teineteisest möödumisega küllalt tegemist olla võis. Umbseintega majade uksed avanesid siseõuedesse, mida kahekorruseliste majade puhul piirasid rõdud. Elanike arv sellistes linnades võis ulatuda 30 000 – 50 000. Keskseid asulaid ümbritsesid sageli laialdased eeslinnad, neid omakorda väiksemad asulad ja külad. Linnamüüride taga elasid vaesemad kodanikud – aiapidajad , metallisulatajad, tellisepõletajad jt, keda ainuüksi nende tegevusala pärast oleks raske olnud linnamüüride vahele ära mahutada. Nende käsitööliste külade taga laiusid kanalite ja kraavidega põllud.
    Uruk, oli üks suur Vana Idamaa linn, mis tõenäoliselt ületas pindala poolest lausa tolle aja võimsa impeeriumi kaksikpealinna Mohenjo Darot Harappat. Nende pindalaks oli 2km2, ümbermõõt oli üle 5km ja seal võis elada
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Esimeste linnade kujunemine ja assüüria-babüloonia ning sumerite linnadest lähemalt #1 Esimeste linnade kujunemine ja assüüria-babüloonia ning sumerite linnadest lähemalt #2 Esimeste linnade kujunemine ja assüüria-babüloonia ning sumerite linnadest lähemalt #3 Esimeste linnade kujunemine ja assüüria-babüloonia ning sumerite linnadest lähemalt #4 Esimeste linnade kujunemine ja assüüria-babüloonia ning sumerite linnadest lähemalt #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Jaana Koplimaa Õppematerjali autor

    Lisainfo

    1. Esimesed linnalised asulad. Kus ja millal tekkisid? Nimeta ja iseloomusta lühidalt.
    2. Nimeta ja iseloomusta lühidalt Sumeri, Assüüria ja Babüloonia linnu.

    Jeeriko , Catal Güyük , Gröpekle Tepe , Eridu , Adab , Lagash , Umma , Kish , Uruk , Ur , Nippur , Dur-Šarrukin , Kalah , Niieve , Assur , Babülon

    Mõisted

    Sisukord

    • Ajaloo kodutöö 1
    • Jeeriko
    • Sumeri linnad
    • Uruk
    • Nippur
    • Eridu
    • Lagash
    • Umma
    • Kish
    • Assüüria linnad
    • Dur-Šarrukin
    • Kalah
    • Niineve
    • Assur
    • Babüloonia linnad
    • Babülon

    Teemad

    • Sumeri linnad
    • Assüüria linnad
    • Babüloonia linnad

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    180
    doc
    Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
    116
    doc
    Vanaaeg
    168
    doc
    Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
    76
    rtf
    Vana-Egiptus
    41
    doc
    Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte
    32
    docx
    10-kl ajaloo üleminekueksam
    105
    doc
    Õigussüsteemide võrdlev ajalugu
    93
    doc
    Kunsti ajalugu





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !