Esimened kutselised heliloojad. Eelmise sajandi lõpul hakkasid tekkima üksikud professionaalid, kuid elatist teenida oli muusikaga raske (muusikaõpetajad, koorijuhid- palk väike). Ainuke tasuvam töö oli organistiamet. Enamik selle aja Eesti muusikuid käis Peterburi konservatooriuis orelimängu õppimas. Meie heliloojad said sealt kõrgel tasemel õpetuse. Tekkis rahvuslikku ja realistlikku kunsti austav vaim. Johannes Kappel oli esimene diplomeeritud eesti helikunstnik, ta lõpetas konservatooriumi hõbeaurahaga. Ta ei toonud heliloojana eesti muusikasse olulist pööret. Miina Härma Käis erinevates linnades esinemas. Ta jäi oma õpilastele meelde rõõmsa ja nooruslikuna. Ta julgustas ja ärgitas inimesi õpingule (utsitas õpinguile). Ilusa lauluhääle leides tegeles ta sellega isiklikult
Johannes Kappel (02.07.1855 Rapla - 01.06.1907 Württemberg) Eesti esimene kutseline muusik, organist ja helilooja. Johannes Kappel sai algteadmised muusikast oma isalt, kes oli Paide köster ja organist. Lapsena õppis Kappel nii oreli- kui klaverimängu. 1872. aastal sõitis ta Peterburi eesmärgiga tööd leida ja edasi õppida. Tööd sai ta esialgu õpetajana erapansionis. 1876. aastal astus Kappel Peterburi konservatooriumi prof. Louis Homiliuse oreliklassi. Kuna oreliklassi õpilastel oli võimalik sama õppemaksu eest õppida ka kompositsiooni, siis kasutas Kappel sedagi võimalust
õppetöö kestis kolm aastat. Seminari pääsemiseks nõuti kirikuõpetajasoovitust ja kihelkonnakooli lõputunnistust. Ülalpidamiskuludeks tuli maksta 3540 õppematerjalide eest 1015 rubla.Õpetust anti saksa keeles olulised olid muusika ja pedagoogika Aastal 1871 muudeti töökorraldust ja õpilasi hakati vastu võtma igal aastal. Õppeaega pikendati kolmelt aastalt neljale.Seminari juures korraldati ka esimesed täienduskursused. 8.Eesti esimesed mittekutselised heliloojad: -Aleksander Kunileid Saebelmann ( 22. XI 1845 27. VII 1875) Helilooja. Eesti rahvusliku heliloomingu rajaja, kelle koorilaulud olid esimesed eesti heliteosed. Sündis Pärnumaal Audru vallas köstrikooli õpetaja peres. Esimese õpetuse ja klaverimänguoskuse sai isalt. Pärast Karksi kihelkonnakooli lõpetamist omandas muusikalise hariduse Janis Cimze seminaris Valgas, mille lõpetas 1868. aastal ning töötas seejärel samas õpetajana. Sellesse ajajärku kuulub ka tema osavõtt I
professionaalses muusikas domineerisid sakslased. Mõned eestlased võisid küll saada korraliku muusikahariduse, mis tähendas aga nende sulandumist saksakeelsesse kultuuri. Eesti heliloojate esimesse, ärkamisaegsesse põlvkonda kuulusid peamiselt koorimuusika loojad, kes kirjutasid laule eesti kooridele. Esimesed koorilaulude loojad olid elukutselt kooliõpetajad ja köstrid, kes olid hariduse omandanud Valga seminaris. Selle põlvkonna nooremad heliloojad, on saanud juba professionaalse koolituse. Kuna Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses muusikalist haridust ei olnud veel võimalik omandada, mindi peamiselt lähimasse, Peterburi konservatooriumi. Seal õpiti eelkõige orelit. Et aga oreliõpilased said sama õppemaksu eest võtta ka kompositsioonitunde, siis ei jäetud seda võimalust kasutamata. Kappeli, Läte, Härma ja Türnpu tähtsaim valdkond on koorimuusika, kuid nad proovisid kätt ka soorvormidega. Eesti
vähemalt pooled laulud kavast oleksid eesti laulud. · III üldlaulupidu 1880 Tallinnas · Osalesid Põhja-Eesti koorid; 684 lauljat ja 98 mängijat · Üldjuhid Johannes Kappel, David Otto Wirkhaus · Laulupeod innustasid eestlasi laule kirjutama ja neid avaldama · Eesti laulude osakaal suurenes igal peo kavas · Soomlaste esimene üldlaulupidu toimus 1884 Jyväskyläs, kus lauldi ja eesti autorite laule Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) · Andekas helilooja, organist, koolmeister · Rahvusliku koorimuusika rajaja · Sündis köstri perekonnas; Valka õpetajate seminar · Õpetas Paistus, Valka seminaris, Peterburis, Gatsina eesti koolis; Kolppana seminaris · Süveneva tuberkoloosi tõttu lõunasse Poltaavasse. · Osales I üldlaulupeo ettevalmistamisel (2 laulu!) · Teadaolev looming 5 algupärast laulu ja 10 rahvaviisiseadet on säilinud tänu Jakobsoni laulikutele. · "Sind surmani", "Mu isamaa on minu arm",
Mart Saare varane looming oli väga novaatorlik, seotud tolleaegsete moodsate suundade ekspressionismi ja impressionismiga. Uudset lähenemist on tunda eriti tema soololauludes ja klaveripalades, aga ka mõnedes koorilauludes. Teisalt loetakse Mart Saart üheks eesti rahvusliku muusikastiili rajajaks. Keeruliste, "lauldamatute" laulude looja pöördus oma küpsemas loomingus otsustavalt rahvalaulu poole, loobudes moodsast helikeelest. Saare looming kuulub ajajärku, mil paljud heliloojad Euroopas pöördusid ära üldkehtivast klassikalis-romantilisest helikeelest. Oma juurte otsimine ei tähendanud selle aja muusikas mitte enam ainult rahvaviiside seadmist (st tihti nende sidumist neile olemuslikult võõra harmooniaga), vaid pigem katsetusi rahvamuusikast tuletatud võtetega - rütmide, omapäraste viisikäändude ja kooskõladega. Selliseid seoseid otsis vene muusikas juba Saare õpetaja Rimski-Korsakov, Lääne-Euroopas aga paljud Saare kaasaegsed nagu Ravel, de Falla või
Võru Kesklinna Gümnaasium 20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap..............................................................................................................
ning töötas pedagoogina ja organistina Venemaal ja Ukrainas. Tema loomingust on säilinud 15 laulu, millest 10 on rahvaviisi seaded. Tähtsamad teosed on koorilaulud ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" L. Koidula tekstidele. Need kõlasid ainsate eestikeelsete lauludena I üldlaulupeol Tartus 1869. aastal. Aleksander Eduard Thomson (1845-1917) Laialdaste huvidega aktivist, kes suundus pärast mõnda aega kodumaal töötamist Venemaale. Ta oli kuulsa vene pianisti ja helilooja Anton Rubinsteini peres lastele koduõpetajaks. Üldse kirjutas ta 70 lüürilist laulu, millest on säilinud umbes pooled. Tuntumad on ,,Ketra Liisu", ,,Pulmalaul" ja ,,Kannel". Friedrich August Saebelmann (1851-1911) Oli A.Saebelmann-Kunileiu noorem vend. Õppis Valgas ja ühe aasta Peterburi konservatooriumis klaveriklassis. Töötas Paistu kihelkonnakoolis muusikaõpetajana, oli organist, koorijuht, pianist, tsellist ja helilooja. Loominguga tegeles vähe umbes 20 laulu.
Kõik kommentaarid