100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 83 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
173 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hendrik16
Õppematerjali autor
· I profaas: 1) Kahekromatiidilised kromosoomid pakitakse transportvormi 2) Homoloogilised kromosoomid seostuvad paariti omavahel. Üks homoloog on alati saadud emalt, teine isalt 3) Moodustuvad 4-kromatiidilised struktuurid, kus eri vanemate homoloogide vahel toimub vastastikune osade vahetus 4) Sellega tagatakse kombinatiivse muutlikkuse esimene alatasand organismis kombineeritakse ringi vanemate gen materjal sugurakkude jaoks · I metafaas: 4-kromatiidilised struktuurid paigutuvad raku keskossa. On seotud ristsiirde toimumiskohtades · I anafaas: toimub 4-kromatiidiliste kromosoomide lahknemine. Poolustele jõuavad ümberkombineeritud 2-kromatiidilised kromosoomid. Lahknemine on sõltumatu.
ehk munavalge) 4. Protistid kestasid ei ole amööbidel ja limaseentel. Kingloomal, silmviburlasel on olemas. Rakukestade ülesanded 1. Kaitse väliste mehhaaniliste mõjutuste eest. 2. ainevahetuses osalemine nt mõlemapoolne gaasivahetus, tahkete ainete vahetus. 3. annab rakule kuju 4. kaitseb siserõhu eest (vist oli) Membraanide süsteem Rakumembraan Päristuumse rakumembraanis saame eristada nelja koostisosa: 1. fosfolipiidne kaksikkiht membraani alus, fosfolipiidsel kaksikihil on üheaegsel hüdrofoobsed ja hüdrofiilsed omaduses, see kaitseb membraani nii vee kui õli toime eest. 2. valgud 3. süsivesikud on ainult ühel pool, pealmisel pool 4. tüklilised alkoholid - näiteks kolesterool loomarakkude kõikides membraanides; taimerakkudes fütosterool. Rakumembraani ülesanded 1. Transport a
· vähe kromosoome · kiire paljunemine · odav pidada · palju järglasi · selgelt avalduvad tunnused. · Äädikakärbse geenid on kaardistatud · Ta on bioloogiliselt üks läbiuurituimaid organisme. Geenivahetuse olemus ja tähtsus : · toimub meioosi esimeses profaasis · homoloogilised kromosoomid vahetavad vastastikku osasid · toimub DNA molekulide katkemine ja osade vahetus - tekivad uued geenikombinatsioonid - tagatakse pärilik muutlikkus - moodustub materjal loodusliku valiku jaoks populatsioonides - tekivad REKOMBINANTSED ISENDID(geenivahetuse tagajärjel moodustunud isendid) Aheldunud pärandumise olemus ja tähtsus : - põhineb faktil, et ühes kromosoomis lähestikku asuvad geenid päranduvad koos. - Tagab selle, et evolutsioonis ennast õigusatnud geenikombinatsioonid jäävad muutumatuks. - Välditakse kõikvõimalike kahjulike geenikombinatsioonide teket. - Sarnase toimega geenid(geeniperekonnad) paksid päranduma koos.
Mesodermist moodustub tugi- ja liikumiselundkond, vereringeelunkond ja erituselundkond. NB! kõikidest lootelehtedest arenevad sisenõrenäärmed. Inimesel moodustub gastrula 3-4 arengunädalaks. Gastrulaga läbitakse arengu väga tähtis etapp! Embrüogeneesis (ontogeneesi alguses) toimub areng nii, et läbitakse evolutsioonilise arengu etapid sellist arengut nimetatakse biogeneetiliseks reegliks. (1 kuu vanusel lootel saba ja lõpusepilud). Paari esimese kuu jooksul on loode eriti tundlik kahjustustele, sest siis arenevad tema elundid. Kahjustada saavad käed, jalad, närvisüsteem, siseelundid. 32 Loote väärarengud Looteliste väärarengute protsessi nim teratogeneesiks Reegel: · esimesel kahel arengu nädalal tundlikus teratogeenide suhtes puudub · 2. nädalast kuni 2
Bioanorgaaniline keemia Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid 97 98% · C/O/H/N/P/S mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, happevihmad
NR 1 1. Elu omadused : Rakuline ehitus, aine-ja energiavahetus ( heterotroofid ja autotroofid), stabiilne sisekeskkond, paljunemisvõime, kasv, areng, reageerimine ärritustele, muutlikkus, kohanemine ja kohastumine, mitmekesisus, kindel eluiga, pärilikkus 2. RNA süntees e. Transkriptsioon : RNA molekuli süntees Toimub rakus interfaasi ajal. Transkriptsiooni teostab RNA polümeraas, mis protsessi alguses seostub promootoriga (geeni algus). DNA biheeliks keeratakse lahti, sünteesitakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA molekul. Seejuures kasutatakse karüoplasmas olevaid makroergilisi nukleotiide. Transkriptsioonil kehtib järgnev komplementaarsus: DNA RNA A - U T - A C - G G - C RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nim. terminaatoriks. RNA sünteesi lõppedes eraldub ensüüm DNA molekulist, DNA omandab endise biheeliksi kuju ning sünteesitud RNA liigub läbi tuumamembraa
Põlvkonniti peab olema selgelt eristatav ploidsuse vaheldumine elujärkudes. Sugulisel paljunemisel avaldub ulatuslik pärilik muutlikkus. Sugurakkud valmimine inimese näitel (spermatogenees, ovogenees). Spermatogenees: toimumiskoht munandites (väänilistes seemnetorukestes spermatgeenses epiteelis). Algusaeg 12-14. Lõpp teoreetiliselt kestab elulõpuni, kui mingid häired seda ei katkesta. Tsükli kestvusena mõistetakse aega, mis kulub ühest eelrakust nelja viljastumisvõimelise spermi tekkeni. Inimesel selleks ajavahemikuks on 76-84 päeva. Spermatogeneesi kulg: spermatogenees algab looteeas munandite algmete kujunemise ja eellasrakkude populatsioonide kujunemisega. Seisakuperiood ja spermatogenees taaskäivitub sugulise küpsuse saabudes. Kõigepealt on spermatogoon, milles on toimunud DNA kahekordistumine (92 DNA molekuli) spermatogoonid jagunevad (teine jagunemine) formeerumise etapp kujunevad spermid (a´23 DNA molekuli)
Kui pluss (+) ja miinus (-) märk pannakse mingi sümboli ette, siis näitab see vastavalt lisandunud või kadumaläinud kromosoomi. Kui need märgid on aga pandud sümboli taha, siis viitab see kromosoomi pikkuse suurenemisele või kahanemisele. 1 4. Genoom Genoom on ühes liigiomases kromosoomikomplektis (haploidne kromosoomistik) sisalduv geneetiline materjal. Genoomi iseloomustatakse kromosoomide arvu ja tüüpide, DNA koguse, DNA nukleotiidjärjestuse tüüpide, geenide arvu ja vastastikuse paiknemise ja teiste taoliste tunnuste kaudu. Inimese genoomi moodustavad 24 kromosoomi: 22 autosoomi ja 2 gonosoomi, X ja Y. Inimese haploidne (sugurakkude) genoom koosneb seega 23st kromosoomist; keharakud (somaatilised rakud) on aga diploidsed, st neis on 46 kromosoomi. Inimese genoom sisaldab 20 000-25 000 geeni. 5. Mis on autosoomid ja mis gonosoomid?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
siis läheks printimiseks vähem paberit raisku :D
Kõik kommentaarid