Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad (7)

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Arutluse kirjutamine - juhend

Majanduses tuldi algsest madalseisust välja ja järgnenud aastaid (1920-te teine poolt ja 1930-ndad) käsitletakse normaalse majandusliku õitsengu perioodina. Kultuuris saavutati maailmatase, Eesti Vabariik täitis oma kohust eesti rahva keele ja kultuuri säilitamisel. Riigikaitses tuldi toime väiksemate agressioonidega, kus jõuvahekorrad olid mõistuspärased. Eesti sotsiaalne üldpilt vastas tolleaegsetele arenenud riikide standarditele. IV teema: Esimese maailmasõja võitjaid ja kaotajad Esimene maailmasõda aastail 1914-1918, mille peamiseks põhjuseks oli Suurbritannia ja Saksamaa konkurents, oli esimene modernne sõda, mis puudutas ka tsiviilisikuid. Tulemused olid murrangulised: sõda 6 nõudis ligikaudu 15 miljonit inimelu, põhjustas mitme suurriigi lagunemise, kuid samas lõi ka soodsaid olukordi väikerahvastele

Kirjandus

19

odt

Ajaloo kokkuvõttev konspekt 12.klassile

Maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega. 2. I Saksamaa reparatsioonid olind nii kõrged , et riigil polnud enam raha et majanudust taastada. Rahandus varises kokku.  II Kaotati alad, rahvad elas teiste riikide aladel, väljas pool Saksamaa piire. III Hüperinflatsioon. Raha väärtus langes nii võrd et ei suudetud lubada ka tavalisi tarbekaupu. Põhjustas ka nälga ja rahulolematust. 3. Välispol pinged ­ võitjad polnud rahul, kaotajad polnud rahul. Majanuslikud pinged ­ majanduskriis. Sisepoliitilised pinged ­ riikide sisesised. 4. Majanduslik kui poliitiline ebastabiilsus ­ rahvas polnud kindel ega rahul. Sõda paiskas segi inmisete psüühika, muutis arusaama maailma asjadest, põhiväärtused. 5. Saksamaa jaoks keeruline neid maksta, see raskendas nende maj olukorda

Ajalugu

18

doc

12. klassi ajalugu.

1911. aastal Mandzu dünastia lõpuks kukutada ja Hiinast sai vabariik. TEHNIKA ARENG. Imperialismi arengule aitasid kaasa tehnilised uuendused. Masinaehituses hakati valmistama kõrge tootlikkusega tööpinke, mis panid aluse seeriatootmisele. 20. sajandi algus käivitas Henry Ford oma autotehases esimesed konveierid, millega ühe auto tootmisaeg lühenes mitmelt päevalt 12 tunnile. Autode tootmine suurenes plahvatuslikult. Arenes ka lennundus. 1900. aastal tegi Saksamaal esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev (tsepeliin), kolm aastat hiljem püsis tervelt 12 sekundit õhus ja tuli tervena alla tagasi vendade Orville ja Wilbur Wrighti lennuk, millega tõestati, et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata. Lennunus hakkas eriti hoogsalt arenema pärast prantslase Louis Bleriot lendu üle La Manche'i 1909. aastal. Need ja mitmed teised leiutised kujunesid oluliseks ka sõjatehnika arengus

Ajalugu

22

docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

pretensioonidest neile territooriumidele, mis asetsesid põhja pool sõjaeelset Saksa-Vene piiri. Nende territooriumide edaspidine saatus jäeti lahtiseks. Erandina pidi Saksamaa tunnustama Poola täielikku sõltumatust. Pariisi rahukonverents kestis vaheaegadega kuni 21. I 1920.a. Versailles' rahuga analoogilised lepingud sõlmiti ka Saksamaa liitlaste Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Kõigi lepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri, mida kaotajad pidid tunnistama. RAHVASTELIIT tegutses ajavahemikus 1920-1946 ning oli loodud Pariisi rahukonverentsil. Oma ülesehituselt oli see eeskujuks tänapäevasele ÜRO-le. Täiskogu koosnes liikmesriikide delegatsioonidest, igaühel neist üks hääl. Rahvasteliidu Nõukogu võiks võrrelda ÜRO Julgeolekunõukoguga, mis tegeles maailma rahu mõjustavate küsimustega. Nõukogu koosnes alalistest ja Täiskogu poolt valitavatest ajutistest liikmetest. Viieks alaliseks liikmeks olid

Ajalugu

27

doc

Ajalugu (Maailm 20-nda sajandi alguses)

valitsusele toetajaid võita ja hakkas ellu viima agraarümberkorraldusi. Vastuolud suurriikide vahel. Suurbritannia oli maailma juhtiv suurriik ja võimsaima laevastiku omanik. Kujunes Suurbritannia-Prantsuse-Vene sõjalispoliitiline liit Antant. Saksamaa välispoliitikas oli kesksel kohal võistlus Suurbritanniaga liidrirolli pärast maailmas ja vastuolu Prantsusmaaga. Loodi Saksamaa-Austria-Ungari ja Itaalia sõjalispoliitiline liit. Esimene Maailmasõda Esimese maailmasõja põhjused: · Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi kuuluvuse pärast · Venemaa ja Austria-Ungari konkurents Balkani poolsaarel · Kolooniate ümberjagamine · Suurriikide liidusuhete mehhanism · Võidurelvastumine ja soov rakendada oma sõjaplaane · Imperialism (soov impeeriumeid luua) · Riikide inimrühmade ja üksikisikute ambitsioonid · Hirm kaotada oma liitlasi Peamine põhjus oli Suurbritannia ja Saksamaa konkurents

Ajalugu

19

docx

AJALUGU: I ja II maailmasõda

1870; soovis vähendada SM mõjuvõimu o VM soovis sekkuda Balkanil ning toetada serblasi (Serbia soov moodustada slaavlastest Suur- Serbia ja jõuda mereni); ei soovinud SM ülemvõimu, peamine vaenlane oli Türgi, sest VMd huvitasid Dardanellid Kuigi väliselt oli suurriikide blokkide loomine mõeldud sõja ärahoidmiseks, lõ i see tegelikult eeldused I maailmasõja puhkemiseks, sest vaenlased olid määratletud ja liitlastega lepingud sõlmitud Napoleoni sõdu keegi ei mäletanud enam ­ ei mäletatud katastroofi, mäletati au ja hiilgust, sõda romantiseeriti Sõjakaid meeleolusid õhutas sõjatehnika areng ja võidurelvastumine Raudteede rajamine võimaldas armeed senisest kiiremini mobiliseerida ning rindele paisata  Sõjapidamine täienes kaevikute, miinipildujate ja moodsate sidevahenditega, ratsavägi muutus kasutuks

Ajalugu

40

docx

20. sajandi euroopa ajaloo põhimõisted

· Protest privilegeeritud seisuste vastu. Esimene seisus (150 000 vaimulikku), teine seisu (400 000 aadlikku) ja kolmas seisus (24 miljonit ülejäänut). · Louis XV läks vastuollu parlamentidele (pagendas parlamendiliikmed). Parlamendid oli Prantsusmaal kohtuorganid ja neis kohad põhimõtteliselt ostetavad. · 1768 ostis Prantsusmaa Genualt Korsika. · 1774 suri Loius XV ja troonile tõusis Louis XVI. Finantsminister Anne Robert Jacques Turgot koostas esimese riigieelarve ja kaotas põllumajandustoodete sisetollid. · 1778 astus Prantsusmaa Ameerika Iseseisvussõtta toetama USA-d · Kutsuti kokku rahvaesindus (generalstaadid, viimati 1614), aga oli juba hilja. · Septembris 1793 külmutati hinnad ja palgad ning kehtestati terror · Algul kõrvaldati zirondiinid, seejärel hebertistid (radikaalid), seejärel mõõdukad · Juulist 1793 juhtis terrorit Jakobiinide Klubist välja kasvanud Maximilien de Robespierre

20. sajandi euroopa ajalugu

22

doc

Venemaa 1917. aasta revolutsioonid ja nende põhjused

nähtavad, ning mitte ainult streikide ja poliitiliste nõudmiste taaselustumisega, vaid ka üha kasvavas bolsevike populaarsuses. 1912. aasta sügisel võitsid bolsevikud enamuse tööliste häältest Duumas pea kõigis valimispiirkondades. Paljud ühingud valisid bolsevike enamuse endale juhtkonda.9 Riigiduuma Veel üks suur viga mis pärast 1905 aasta revolutsiooni tehti oli see, et juba enne esimest Riigiduuma kokku tulekut oli valitsus välja kuulutanud eelpool mainitud Venemaa esimese põhiseaduse, millejärgi oli sisuliselt kogu riigivõim endiselt tsaari käes ja talle jäi terve hulk seadusandlike ja täitevvõimu õigusi, muuhulgas kontroll armee ja välispoliitika üle ja ka võim saata laiali Duuma ja ametist tagandada oma ministreid. Duuma pidi selle seaduse järgi koosnema kahest kojast, ülem- ja alamkojast. Ülemkojas määrati pooled ametisse tsaaripoolt, alamkoda aga valiti valimisõiguslike meeste poolt salajase hääletamise kaudu. Valimised

Ajalugu

Kommentaarid (7)