Esimese maailmasõja tulemused (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Arutlus - Versailles’ süsteem

Versailles' süsteem ­ kas lüüasaanute karistamine või uus kord? Peale I maailmasõda, mis toimus 28. juunist 1914 - 11. novembrini 1918, kujunes Euroopas välja poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve. Seda süsteemi iseloomustasid uute riikide teke Ida- ja Kesk- Euroopas ning vanade impeeriumite kadumine. Lepingud, mis moodustasid Versailles' süsteemi, sõlmiti Pariisi rahukonverentsil, mis kutsuti kokku pärast I maailmasõda 18. jaanuaril 1919. Nende lepingutega lõpetati I maailmasõda ja alustati Euroopas uut korda. Üheks peamiseks karistuseks võib lugeda seda, et Saksamaa pidi maksma reparatsioone. Võitjariigid soovisid rahuleppega sundida Saksamaad korvama tekitatud sõjakahjusid, nad tahtsid Saksamaad nõrgestada selleks, et ta ei kujutaks võitjatele edaspidi sõjalist ohtu. Kõige karmimaid rahutingimusi nõudis Prantsusmaa. Rep

Ajalugu

2

doc

Versailles rahu ja süsteem

Versailles' rahu ja Versailles süsteem 18.01.1919 Pariisis kogunenud rahukonverentsi eesmärk oli: *Teha kokkuvõte I MS tulemustest *Määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus Otsustavad hääled kuulusid nn suurele nelikule ­ UK'le, Prantsusmaale, USA'le ja Itaaliale. Rahulepingut Saksamaaga arutati pea pool aastat ning see allkirjastati Versailles' 28.06.1919. *Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ning umbes kaheksandiku Euroopa aladest: ElsassLotring läks Prantsusmaale, PõhjaSchleswig Taanile, Saarimaa jäi 15 aastaks Rahvasteliidu valdusesse, mõned piirkonnad liideti Belgiaga, Posen, osa Pommerist ja Sileesiast läksid Poola kosseisu, Hultschin anti Tsehhoslovakkiale, Memel Leedule ning Danzigist sai vabalinn. *Saksa sõjaväge vähendati 100 000 meheni. SM pidi kaotama üldise sõjaväekohustuse ning moodustama oma sõjaväe vaid vabatahtlikest. Keelati allveelaevade omamine. Reini vasakkallas ning 50 km laiune ala paremkaldal kuulutati demilitariseeritu

Ajalugu

3

rtf

Saksamaa 1918-1929

Friedrich I nime all. 1870,-1871, toimus Prantsuse-preisi (saksa) sõda. napoleon II sai lüüa ning 18.jaanuaril kuulutati välja barokses Versaille's lossis Saksa Keisririik. Sõja tulemusena saab Saksamaa Prantsusmaalt ka Elsass-lotringi tööstuspiirkonna,mille Prantsusmaa võtab I maailmasõjas (28.juuli 1914-11.november 1918) sõjaga tagasi. Kättemaksu soov Prantsuse-Preisi sõja eest on üks I maailmasõja põhjuseid. Dünastiaks ikka Hohenzollern. Kolm valitsejat: Wilhelm I ( 1871- 1888 ), Friedrich III (1888), Wilhelm II (1888-1918). [ Wilhelm II oli vaid sada päeva keisrina valitsenud Friedrich III poeg ja esimene Saksa keisri Wilhelm I pojapoeg. Wilhelm II oli inglise kuninganna Victoria vanim lapselaps. Tema üks käsi oli sünnitrauma tagajärjel äärmiselt nõrk, Wilhelm jaksas seda vaevu tõsta,kuid teine käsi oli seevastu väga tugev.

Ajalugu

1

doc

Esimese maailmasõja kokkuvõte

Jalaväe jaoks rajati tugevalt kindlustatud punkrid, kuhu vastase suurtükitule ajal sai varjuda. Katse sellistest positsioonidest läbi murda lõppes ründajatele igal juhul suurte kaotustega. Relvad- kaitserelvad ja -vahendid, mürkgaasid, allveelaevad, lennukid, tankid. Rinded - Idarinne, läänerinne, türgi rinne ( Balkani rinne). Operatsioonid- Gorlice operatsioon, Jüüti merelahing, Somme i lahing, Marne i lahing, piirilahing, positsioonisõda. Sõja tulemused: 1.kukutati valitsevad dünastiad, kes osalt võimulpüsimise nimel üldse sõda alustanud olid, 2. alandavad vaherahu- ja hilisemad rahutingimused tekitasid sakslastes kibestumist, seda enam, et vaherahu sõlmimise hetkel seisis Saksa armee ikka veel võõral pinnal. 3. hukkunuid oli umbes 10 miljonit, haavatuid 20 miljonit, mitu miljonit inimest surid nälga ja haigustesse. 4. sõjakulud on umbes 360 miljardit USA dollarit, Euroopa riigid muutusid Ameerika Ühendriikide võlgnikeks. 5

Ajalugu

3

odt

Esimene Maailmasõda

1. lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda. 2. mandrile taheti esialgu saata ainult 70 000 meest. I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale seejärel Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale. 11. novembril 1918 kirjutati alla Compiegne`i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Pariisi rahukonverents ­ toimus jaan 19-jaan. 1920 · territoriaalsed muutused Euroopa kaardil Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ja umbes 1/8 Euroopa aladest: Elsass-Lotring läks Prantsusmaale, Põhja-Scleswig Taanile, Saarimaa jäi 15 aastaks Rahvasteliidu haldusse, Poznan, osa Pommerist ja Sileesiast läksid Poola koosseisu, Memel Leedule, Danzig muutus vabalinnaks.  · Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti, anscluss keelati, Saksamaa pidi

Ajalugu

9

doc

Versaille' rahuleping

üksnes Poola, mille täielikku sõltumatust oli Saksamaa kohustatud tunnustama. Leedu, Läti ja Eesti territooriumite suhtes sellist nõuet polnud. Artikkel 443 nägi ette, et Saksa väed, mis vastavalt Compiegné'i vaherahule asetsesid ikka veel Baltimail, peavad jääma sinna kuniks võitjad seda vajalikuks peavad. Lahkuma hakkasid nad 1919. aasta lõpul. Pariisi rahukonverentsil loodud rahvusvaheline korraldus oli ülekohtune ja imperialistlik. Ränki rahutingimusi pooldas eriti Prantsusmaa. Esimese maailmasõja lõppedes oli Prantsuse Kolmas vabariik (1871-1940) oma võimsuse tipul. Pariisi poliitikuile viirastus hegemoonia Euroopas, mida taheti nüüd vormistada lepingutega ja lepingutesse. Arvati, et parim viis enda julgeolekut kindlustada on nõrgestades Saksamaad, koormata see võimalikult suurte reparatsioonimaksetega, ja ühtlasi luua nõnda Prantsusmaa hegemooniale tugev majanduslik alus.  Mida rahukonverentsi liidrid taotlesid?

Ajalugu

14

pptx

Esimene maailmasõda 1914-1918

rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ning Austria- Ungari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria-Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin.  I maailmasõja algus I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale seejärel Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale. Läänerinne 1914 Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914.a., mil Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4. augustil alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse kohates seal tugevat vastupanu.

Maailmasõjad

14

pptx

Esimene-maailmasõda

PrantsuseSaksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, IdaPreisimaa ning AustriaUngari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök AustriaUngarile ning vallutada Budapest ja Viin.  I maailmasõja algus I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale seejärel Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale. Läänerinne 1914 Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914.a., mil Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4. augustil alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse kohates seal tugevat vastupanu.

Ajalugu

Kommentaarid (1)