saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Rohkem ohvreid on hiljem olnud ainult Teises maailmasõjas. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Esimeses ilmasõjas toimusid suured muutused relvastuses. Esimest korda kasutati keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Esimese maailmasõja jooksul täiustati lennukeid, nende mootoreid, relvastust ja lennutaktikat suurel määral. Juba enne maailmasõda mõeldi kuulikindla masina ehitamise peale. Oli vaja masinat millega ületada lahinguväli ning esimesena said sellega hakkama britid, kelle valmistatud tankid, läksid esimest korda lahingusse 1916. aasta suvel Somme lahingus. Enne esimest maailmasõda polnud kunagi kasutatud sõjategevuses allveelaevu.
käitada nii diiselkütuse kui ka bensiiniga. Tulekahju puhuks on tankidele osaliselt sisse ehitatud automaatsed tulekustustussüsteemid. Tanki välispind kaetakse sageli aktiivsoomusega, mis vähendab kumulatiivlaskemoona mõju. Mõningatele tankidele on võimalik kinnitada lisaseadmed, mille abil saab läbida (kandvat ja tasast) põhja mööda sõites paari-kolme meetri sügavusi veekogusid. Lahingutank koosneb lahinguosast, mootoriosast ja veermikust. Lahinguosas paiknevad relvastus, laskemoon ja meeskond. Meeskond on 34 liikmeline (komandör, sihtur, juht, laadur), relvastuseks on 105125 mm kaliibriga vint- või sileraudne kahur ja 12 kuulipildujat. Kahuri laskemoonana kasutatakse põhiliselt kumulatiiv-, kild- ja alakaliibrilisi mürske (noolmürske). Mootor paikneb tavaliselt masina tagaosas. Roomikulülid on enamasti kummipadjakestega, mis säästavad teekatet ja vähendavad roomikute kulumist. Tänapäeva tankide põhimass
Esimese maailmasõjaaegsed lennukid Esimese maailmasõja alguses 1914. a. oli lennuk veel suur ime. Vaid 5 aastat varem oli suudetud aeroplaan esimest korda kindlalt lendama panna. Siiski paranesid lennukite omadused enne sõda kiiresti. Õnnestus suurendada lennukestust ja -kiirust. Palju muret tekitas kere ja tiibade nõrkus Sõja alguseks olid lennukid siiski saavutanud kindralite tähelepanu ning sõjataevasse ilmusid tiivulised relvad. Esimese maailmasõja jooksul täiustati lennukeid, nende mootoreid, relvastust ja lennutaktikat suurel määral. Algul kasutati lennukeid peamiselt vaatluseks ja luureks. Sõja alguses olid lennukid ilma relvastuseta. Üsna varsti hakkasid piloodid lennukisse kaasa võtma püstoleid ja püsse ning seejärel paigutati lennukitele kuulipildujad. 1915 leiutati sünkroon-kuulipilduja, mis võimaldas tulistada pöörleva propelleri labade vahelt ilma neid tabamata. See tõi kaasa lennukite
(Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20.sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Esimese maailmasõja suurimad lahingud : Jüüti merelahing 1916.a. 31. mail toimus Jüüti merelahing, mis oli Esimese maailmasõja suurim merelahing, osales 250 alust. Lahingu tegelik võit kuulus inglastele, sest sakslastel ei õnnestunud Läänemerele läbi murda. Marne'i lahing Marne'i lahing (5.-6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti väed andsid löögi Saksa vägedele ning nurjasid Saksa sõjaplaani. See lahing mõjutas oluliselt sõja edasist käiku.
Nendes riikides valitsenud kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt. Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki). Esimese maailmasõja põhjusteks olid: · imperialistlike suurriikide vastuolud · tooraineallikate · kapitali ekspordi võimaluste · mõjupiirkondade · asumaade pärast · võitlus turgude · rahvuslik tõus · majanduse areng · võimuvõitlus Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga ning Itaaliaga ja nii tekkis Kolmikliit
ESIMENE MAAILMASÕDA IRIS METSAAR 205 MRA TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS Tallinn 2014 SISUKORD Table of Contents SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 3 ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED.......................................................................................3 SÕDIVATE OSAPOOLTE SÕJAPLAANID...................................................................................4 SÕJAKÄIK.......................................................................................................................................5 SÕJA TAGAJÄRJED.........................................................................................................
- Teiseks , sõda romantiseeriti - Kolmandaks , rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine - Neljandaks , sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatika Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos. Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastu- olude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuo- lude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908), ja põhjuseks olid kaBalkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prant- susmaa, Belgia jaHolland asumaad ning vallutadaBaltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbia jaTsernogooria. Türgi tahtis endale Taga-Kaukaasiat. Suurbritannia
USA oli sõja ajal andnud laenu peamiselt Antandi riikidele 1921.a. oli EUroopa riikide võlg USAle 21 miljardit Venemaa väljalangemisega imperialistlike riikide seast Oktoobrirevolutsiooni tagajärjel jagunes maailm: kapitalistlikuks süsteemiks, sotsialistlikuks süsteemiks Algas kapitalismi üldkriis Mitmel pool tekkisid marksistlikud revolutsioonid Sõja tulemused veel: Sõja põhjustanud vastuolud jäid lahendamata Lepingute süsteemiga loodud poliitikas peitus uue maailmasõja alge I MS mobiliseeriti kokku 73515000 meest, neist Antandi riikides 48 355 000 meest ja Keskriikides 25 160 000 meest Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas I MS suuresti kõik varasemad sõjad
Kõik kommentaarid